/nginx/o/2022/02/28/14399388t1hbee6.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/09/25/13369593t1h7054.jpg)
Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Jevgeni Ossinovski (SDE) ei hoia end keskkonnaministeeriumi kritiseerimisel tagasi. «Eesti metsanduse arengukava loomisel on ministeerium eepiliselt läbi kukkunud. Paremat sõna on raske leida,» sõnas ta Postimehe otsesaates.
«Arengukava koostamine on olnud neil viimaste aastate üks kõige olulisem ülesanne. Seda serveeriti kui suurt kaasamisüritust, kuhu on kaasatud erinevad eksperdid, mille põhjal saame siis tõenduspõhiselt langetada otsuse. Sellest on aga kogu õhk välja jooksnud ja tulemuseks on see, et meil ei ole lihtsalt mitte midagi,» nentis ta.
Algandmed avalikuks
Jätkusuutlikku metsandust üheselt defineerida on Ossinovski hinnangul keeruline. «Väga primitiivne on hinnata jätkusuutlikkust selle järgi, mitu tihumeetrit puid maha võetakse ja kui palju samal aastal juurde kasvab. See on palju keerulisem,» arvas ta.
Ossinovski vaatekohast on metsanduse uue arengukava koostamisel võtmeküsimuseks algandmed. «Need peavad olema kõigile ühtemoodi kättesaadavad ja siis saab otsustada, kas nende põhjal tehtud järeldused on adekvaatsed või mitte,» leidis ta.
«Mis puudutab jätkusuutlikku aastast raiemahtu, siis metsanduse arengukava koostamise protsessis oleme näinud, kuidas keskkonnaagentuuri hinnangud on olnud kõikuvad,» sõnas ta.
Keskkonnakomisjoni liikme sõnul sõltub prognoos paberil metsade aastasest juurdekasvust eksperthinnangust, mis on kohati olnud vaieldavad. «Jätkusuutlikuks peeti 8 miljonit tihumeetrit, mis on märkimisväärselt vähem kui täna, aga järsku muudeti metoodikat ja ka tänane raiemaht muutus jätkusuutlikuks,» kirjeldas ta toimunut.
Seetõttu peaksidki olema Ossinovski arvates riigi poolt süsteemselt kogutavad andmed kõigile avalikud. «Sellisel juhul saaksid teadlased neid tulemusi verifitseerida ja toimuks tõenduspõhine diskussioon,» lausus ta.
Kümne aastaga on poliitiku sõnul lageraie iga-aastane pindala kümne aastaga kolmekordistunud. «2017. aastal oli see 35 tuhat hektarit. Kolme aastaga raiutakse umbes Hiiumaa jagu metsa. Võrdluseks – aastal 2007 raiuti 12 tuhat hektarit,» rehkendas ta.
«See on fakt ja seda näevad kõik oma silmaga, kui mööda Eestimaad sõita. Arusaadavalt on metsa majandamine praegu üliintensiivne ja sellel on kahtlemata ökoloogilised mõjud,» väitis Ossinovski.
Loomulikult tahaks puidutööstus raiuda tänasega samas mahus kui mitte rohkem, mõistab poliitik. «Arusaadavalt on neil legitiimsed majandushuvid. Samas looduskaitse seisukohast ei ole tänane olukord jätkusuutlik. Ekspertide valdav konsensus leiab, et tänaseid mahte on vaja piirata,» kinnitas ta.
Jätkusuutlikkuse vaidlused ka Euroopas
Jevgeni Ossinovski märgib, et metsaraie jätkusuutlikkuse mõiste üle vaieldakse ka Euroopa Liidu tasemel. «Näiteks räägitakse nii-öelda säästva metsanduse kriteeriumile vastavast biomassist. Valdavalt läheb meie puit ahju, kas siis Eesti katlamajadesse või Taani ja Inglismaa ahjudesse,» lausus ta, lisades, et põhjus peitub euroliidu taastuvenergia direktiivis.
«Euroopa Liit peab puitu lähtuvalt taastuvenergia direktiivile kliimaneutraalseks kütuseks juhul, kui see vastab säästlikkuse kriteeriumidele. Tegelikult on teadlaskond ka üle-euroopaliselt juhtinud tähelepanu sellele, et täna ei ole need säästlikkuse kriteeriumid enam piisavad,» märkis poliitikamees.
Biomassi kui kliimaneutraalse kütuse arutelu sai alguse sellest, et metsalangetamisel jäävad maha jäägid, mis oleks mõistlik katlas kütusena ära põletada. «Tegelikult oleme Euroopas jõudnud nii kaugele, et teatud regulatiivsete muudatuste tulemusena lõigatakse aina rohkem terveid puid lihtsalt tükkideks ja pannakse ahju. Sellepärast ongi needsamad biomassi säästlikkuse kriteeriumid ülevaatamisel,» argumenteeris ta.
Eelmisel nädalal avalikustatud Euroopa Komisjoni uus kliima ambitsioon mõistab vajadust taastuvenergia direktiivis senised põhimõtted üle vaadata, märgib Ossinovski.
Vaja on poliitilist otsust
Jevgeni Ossinovski arvab, et raiemahtude küsimus vajab poliitilist otsust. «Ei ole võimalik, et ühel pool lauda istuvad metsatöösturid ja teisel pool ökoloogid. Üldjuhul nad ei saavutaks konsensust,» põhjendas ta.
«Selleks ongi rahvas valinud parlamendi ja valitsuse, kes peavad langetama otsuse. Siiani on see jäänud tegemata ja seetõttu olemegi olukorras, kus meil on tehtud erinevaid kummitubasid, kus on spetsialistid saanud kohvi juua, aga põhimõttelistes küsimustes ei ole kuhugi jõutud,» märkis Ossinovski. Põhiline küsimus on ikkagi see, kui intensiivselt harvesterid Eesti metsades sõidavad, võtab ta mõtte kokku.
Komisjoniliige leiab, et metsaraie puhul kaaluvad ökoloogilised tagajärjed üle võimalikud sotsiaalmajanduslikud probleemid. «Loomulikult puudutab see ka paljude inimeste tööhõivet, sest selles sektoris töötab palju inimesi. Me ei saa alahinnata sotsiaalmajanduslikku panust, aga minu jaoks kaaluvad ökoloogilised huvid selle kordades üle,» nentis ta.