Otse Postimehest ⟩ Riigikontrolöri arvates on pensionireformi eesmärk segane

Riigikontrolör Janar Holm lausus Postimehe otsesaates, et pensionireformi pikaajalisi tagajärgi on tõesti keeruline hinnata. «Küsimus on selles, mida tahetakse saavutada? Milline oleks see muutus, mida ootame? Mõnes mõttes on [pensionireformist - toim.] puudu edukuse kriteerium. Reformi ei saa teha lihtsalt reformi pärast, vaid mingi olukorras saavutamiseks. Ma loodan, et selleks on pensionäride parem tulevik,» nentis kontrolör.

Opositsioon ütleb, et pensionireformi eelnõuga kiirustati. Valitsus kinnitab vastupidist - seadust sooviti tegelikult jõustada kiiremini. Milline on teie hinnang? Kas kiirustati või mitte?

Fakt on see, et valitsusel oli õigus selline ettepanek teha [siduda eelnõu usaldusküsimusega - toim.]. Vaieldamatult jääb sellise lahenduse puhul vahele mitu menetlusetappi. Riigikogus oleks toimunud sisuline debatt nende muudatuste üle. See osa jäi nüüd kindlasti puudu.

Kas siiani oli debatt sisuline või pigem tavapärane opositsiooni venitustaktika?

Jah, opositsioon esitas küllaltki palju muudatusettepanekuid. Neist nii mõnedki olid (nagu nad ise ütlesid) selgelt suunatud protsessi venitamisele. Kindlasti andis see ettekäände selle sammu tegemiseks. Samas me ei tea seda, kas oleks läinud teisiti, kui neid ettepanekuid oleks tehtud vähem. Ma arvan, et riigikogu ongi koht, kus riigi jaoks olulisi küsimusi tuleb põhjalikult läbi arutada.

Teil oli ministeeriumitega avalik istung, kus arutasite pensionireformi kulgu ja mõju riigile. Millised olid meeleolud? Kas Jürgen Ligi sai küsimustele vastused?

Arutelu oli kirglik nagu ikka sellise sellise teema puhul. Kõik, kes osalesid riigikontroll, õiguskantsler, rahandusministeerium, sotsiaalministeerium - kõik said oma peamised mõtted seal välja öeldud. Kindlasti oli vaidlust ka opositsiooni ja koalitsiooni vahel, nagu selline mõnus parlamentaarne vaidlus ikka, aga natuke väiksemas ruumis.

Milline on teie hinnang sellele seaduseelnõule?

Riigikontroll saatis oma mõtted rahanduskomisjonile 20. novembril, ehk natuke rohkem, kui kaks kuud tagasi. Seadusest lähtuvalt ei saa riigikontroll hinnata poliitilisi eesmärke. Seega meie ei saa öelda, kas vabatahtlikkus on hea või halb, see on poliitiline küsimus. Meie tõime välja, millised on selle reformi mõjud ja riskid. Andsime mitmel leheküljel oma hinnanguid võimalikele riskidele ja mõjudele.

Kas ja kui palju võeti neid hinnanguid kuulda?

Olime valmis minema koha peale hinnanguid seletama. Meid sinna ei kutsutud. Seega, mul on raske öelda, kas neid arvestati või mitte. Teades praegust eelnõud, siis ma näen, et mõnes aspektis on vist meie ettepanekuid kuulda võetud. Näiteks meie hinnangul oli riskiks eelnõu kiire jõustumine. Näiteks, kas jõutakse teha infosüsteemides ettevalmistusi?

Kuidas te suhtute õiguskantsler Ülle Madise kriitikasse, et pensionireform läheb vastuollu põhiseadusega?

Minu hinnangul tegi õiguskantsler oma igapäevast tööd. Alati, kui teha tööd teemal, mis on parasjagu kuum (õiguskantsleri või riigikontrolörina), siis on alati tunne, et käiakse piiri peal. Ma ei paneks talle seda pahaks. Kui ta ei oleks oma arvamust avaldanud, siis ta oleks just vastupidiselt enda rolliga käitunud.

Te tõite valitsusele välja murekohad eelnõus, kas saite need natuke selgemaks?

Ma ma arvan, et mitmed asjad, millest me rääkisime jäid natuke õhku. Eelnõu ise tegeleb mõjude ja kulude hindamisega umbes kolme aasta perspektiivis. Ka see, mis tulevikukohustusi puudutab, kas või kümne-kahekümne aasta pärast, siis erinevate stsenaariumitega peab tegelema. Ma arvan, selle osaga maksab rahandusministeeriumil edasi tegeleda.

Kui palju saab üldse säärase suure reformi juures olla määramatust või prognoositust?

See debatt on paljuski usu küsimus. Kauges tulevikus saabuvaid tagajärgi on tõesti keeruline hinnata. Aga, mida teha saab, on lahti arutada erinevad stsenaariumid. Tuleb mõelda sellele, mis saab homme ja ülehomme. Tulevikuga tuleb tegeleda.

Tegemist on sisukokkuvõttega. Terviklikku intervjuud saate näha saatest.