Otse Postimehest ⟩ Kaubanduskoja juht: valitsuse plaan paneb ettevõtjate õlule ebarealistliku kohustuse

Postimees kirjutas valitsuse plaanist, millest tulenevalt paneb välistööjõu palkamise karmistamine vastutuse ettevõtjate õlgadele. Millised saaksid olema kohustused ettevõtjatele seoses välistööjõu seaduseelnõu jõustumisega? Kuidas mõjutaks see Eesti majandust ja tööturgu? Vastab kaubandus- ja tööstuskoja peadirektor Mait Palts. Saatejuht Toomas Kask.

Mis konkreetselt selle seadusega tööandjate jaoks muutuks?

Täna me ei tea, kuhu kuhu lõpuks välja jõutakse. Kas võetakse mõistuspäraseid ettepanekuid kuulda nüüd mitte. Peamiseks mureks on need funktsioonid järelevalve osas, mis on ikkagi riigivõimul. Kontroll selle üle, kas kas inimesel on maksud tasutud ja kas tema kas ta viibib üldse Eestis õiguspärasele alusel. Selles osas justkui soovitakse kontroll suunata anda tööandjatele, kes siis peab vastutama selle eest, et need nõuded oleksid täidetud.

Kui nüüd mõelda näiteks renditöötajate peale, kes võib-olla on võetud tööle mõnest Poola firmast, siis nad on võetud sealsete rendiettevõtete palgale ja nii-öelda renditud välja Eesti tööandjatele. Palgad makstakse selle rendiettevõtte ja töötaja vahel. Maksud jäävad Poola. Ukraina inimesed on võetud Poola rendiettevõtte palgale ja suunatud Eestisse tööle, ehk rentinud töötajad Eesti ettevõtjale välja. Palkade maksmine on rendiettevõtte ja töötaja vaheline asi. Tööleping on konfidentsiaalne dokument. Tööandja peaks nüüd hakkama kontrollima, millistes tingimustes on Poola ettevõtte ja Ukraina töötaja olukord. Ka kõige parema tahtmise juures ei ole võimalik seda informatsiooni tööandjal hankida. Lisaks ei oli võimalik veenduda ka selle informatsiooni usaldusväärsuses. Selleks puuduvad tegelikkuses igasugused hoovad.

Kui seaduseelnõu peaks sellisel kujul läbi minema, siis tekib ainult sisutu paberimajandus. Fiktiivselt on paberi peal ju võimalik näidata kõike. Küllap teenused lähevad kallimaks ja kirjutatakse vastavad paberid, aga sisuliselt mitte midagi ei muutu. Tööd tuleb lihtsalt juurde ja riskid kasvavad.

Millist valdkonda see seadus kõige rohkem see puudutaks? Kindlasti ehitussektorit, aga näiteks töötlev tööstus?

Välismaist tööjõudu kasutatakse täna praktiliselt kõikides sektorites. Ehitus on loomulikult üks laialdasemaid valdkondi. Töötlev tööstus täpselt samamoodi. Tegelikult ei oskaks ühtegi sektorit öelda, millest see täiesti mööda läheks. Meil on välistööjõudu nii kõrgete oskustega inimeste kui ka lihttööliste hulgas. Sõltumata sektorist, praktiliselt igal pool.

Kui suur probleem on maksudest hoidumine Eestis teie hinnangul tegelikult?

Kindlasti on probleem, aga selles küsimuses tuleb muidugi tähele panna seda, et nende inimeste pealt tegelikult enamjaolt maksukohustus tekib ka täna, aga mitte Eestis. Me täpselt ei tea, kas siis makstakse või mitte. Pigem on siin küsimus selles, kas Eestil jäävad maksud saamata. Tõenäoliselt jäävad maksud üldse mitmetel juhtudel maksmata, aga ega me tegelikult ei teaks, kas Poolas on makstud või mitte. See on järelevalve küsimus, et mida peaks küsima ilmselt kuskilt mujalt. 

Võimaliku probleemi lahendusena oleks vaja kohaldada seadusloomet selliselt, et kõrvalmehhanisme töötajate Eestisse toomiseks ei peaks üldse kasutama. Välistööjõud peaks saama tulla otse Eesti tööandjate palgale, nad oleksid pildil ja Eesti Maksuamet teaks, kui palju neid on tööl. Kuidas ja palju nad palka saavad ning millised on töötingimused. Tahaksime muuta regulatsiooni selliseks, et inimesed saaksid tulla siia elamisloaga. Me näeksime, mis toimub ja tegelikult oleksid kõik rahul. Eesti riik saaks maksutulu ja ettevõtjad oleks samamoodi rahul.

Mis on seda tänase päevani takistanud?

Seda on takistanud eelkõige poliitiline tahtmatus teemaga tegeleda. See ei ole kindlasti viimase kahe valitsuse küsimus, vaid see on ikkagi pikema-aegne tegemata jätmine. Ma arvan, et teravamalt on see teema tõstatatud just viis-kuus aastat tagasi. Me püüdsime juba siis selgitada, et selline demograafiline trend jätkub ja tööjõu prognoos oli teada juba pikka aega. Meil endal üksi seda probleemi lahendada ei õnnestu. Tõenäoliselt on vaja siia välismaalt inimesi. 

Te olete maininud ühe lahendusena nn. kaardisüsteemi. Mida te selle all silmas peate?

Maksu teemadel on tõesti arutletud. Eriti, mis puudutab ehitussektorit. Rahandusministeerium on ka ise tulnud nüüd välja plaaniga, mida koos ehitusettevõtjatega on pikalt arutatud. Ehitustöölised, kes kuskil objektil töötavad võiksid olla varustatud isikustatud kaardilahendusega. Samas ei oleks võimalik igal ajahetkel kontrollida, et kes seal reaalselt mingil ajahetkel on. Soomes on selline mehhanism olemas. Meil on arutletud ka selle üle, et Soomes on saanud see palju kriitikat ja ega see väga hästi Eestis ka ei tööta. Justkui süsteem on olemas, aga mingil põhjustel ei tööta.

Tegemist on sisukokkuvõttega. Kogu intervjuud on võimalik järelkuulata saatest.