Otse Postimehest ⟩ Raimond Kaljulaid plaanib sotsid pealinnas võimule tuua

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) Tallinna piirkonna liikmed valisid oma uueks esimeheks Raimond Kaljulaidi. Kaks kuud sotside ridades olnud poliitiku eesmärgiks on tuua SDE Tallinnas võimule, edendada pealinna ettevõtlust ja mitte lasta EKRE-t linnajuhtimise juurde. «Pean silmas Reformi piirkonna juhi Kristen Michali seisukohta, et pealinnas oleks soodne ja hea tuua EKRE võimule. Mina nii ei arva,» kinnitas Raimond Kaljulaid.

Mille poolest on teie jaoks SDE Tallinna piirkonna juhi ametikoht eriti oluline?

Minu jaoks on see oluline eeskätt kahel põhjusel. Punkt üks on see, et kui ma liitusin sotsiaaldemokraatidega, siis põhjusel, et seista ühelt poolt jõukama Eesti eest ja teiselt poolt õiglasema Eesti eest. Tallinn mängib siin tegelikult suurt rolli. Tallinn on üle poole Eesti majandusest. Kui Harjumaa juurde liita, siis tugevalt üle poole. Väga suur osa meie ettevõtetest on Tallinnas.

Lasnamäe serval näiteks tehakse maailma tasemel kaitsetööstust. Toompea nõlval pakutakse rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi küberkaitse teenuseid. Kopli poolsaare tipus on üks Eesti edukamaid tööstusettevõtteid.

Leian, et ettevõtluskeskkonna kujundamine on teema, mis saab liiga vähe tähelepanu. Aga tegelikult on see oluline - sellest sõltub meie elatustase ja kui kaugel oleme Põhjamaadest.

Kuidas kirjeldate tänast seisu sotsiaaldemokraatlikus erakonnas?

Minu meelest on seis hea. Meil on tõesti olemas väga tugev intellektuaalne potentsiaal. Kui vaadata sotsiaaldemokraatide fraktsiooni riigikogus, seal on mitmeid inimesi, kes oma valdkonnas väga kõvad. Kolleeg Riina Sikkut näiteks. Kui mul on küsimus, et mida täpselt see pensioni teise samba pakutav reform endaga kaasa võib tuua või mille ümber vaieldakse apteekidega seoses, siis Riina teab seda erakordselt hästi. Meeskonna tunnetus on minu meelest väga optimistlik. Loomulikult on meil suur töö teha, aga seda tehakse tõesti pühendunult.

Kõrvaltvaatajana tundub, et sotsiaaldemokraadid on viimasel ajal jäänud kuidagi vaikseks?

Ma olen statistikat vaadanud, mul on ligipääs teatud meedia monitooringu andmetele, ja tõesti. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna meediakajastuste arv jääb mõnevõrra alla näiteks ühele valitsuserakonnale, keda me siinkohal ei nimeta. 

Selles võrdluses tõepoolest. Samal ajal kui me vaatame, kes on enim kajastatud poliitikud Eestis, siis tegelikult ma näen esikümnes väga mitmeid sotsiaaldemokraatide poliitikuid. Kui teil on selline mulje, siis ega ajakirjanikuna teil on alati võimalus võtta ühendust. Mina olen 24 tundi ööpäevas valmis rääkima oma tööst väliskomisjonis, Eesti majanduse ja Tallinna arengust.

Te olete olnud pikalt ka Keskerakonnas. Kuidas erineb Keskerakonnale ja Sotsiaaldemokraatlikule Erakonna kampaania tegemine?

Kampaania tuleb 2021. aastal. See on paratamatus, et ühel hetkel ilmuvad need poliitikud teleekraanidele. Aga selle eel, mis minu meelest on aastal 2020 Tallinnas oluline, on oluline minna linna teemadesse süvitsi.

Meil on see luksus. Linna juhtiv erakond on ametis väga paljude jooksvate küsimuste lahendamisega, aga opositsioonierakondadel on see võimalus. Täna me ei kanna juhtimise vastutust ja meil on võimalik võtta veidi pikem vaade.

Mõtlen selle aja peale, kui mina ise ei olnud veel nii-öelda munitsipaalpoliitikas, siis kas mind huvitas, mis seis on täpselt seal volikogus? Tegelikult ei huvitanud. Tegelikult Tallinna inimesi huvitab see, mis nende elu puudutab. Teed, kõnniteed, bussiühendused jms. Selle aasta ma tahaks mitte rääkida sellest poliittehnoloogiast ja kampaaniast. Tahaks tõesti rääkida sellest, kuidas selle linnaga võiks edasi minna. Kuidas seda võiks arendada ja teha asju veel paremini.

Tallinnas võimule tulemiseks on hädavajalik vene valijaskonna hääled. Kuidas sotsiaaldemokraadid suudaksid vene valijaskonda kõnetada?

Ma arvan, et see on pisut kunstlik liigendus. Vene valijaskond kohalikel valimistel minu kogemusel ei pöördu poliitikute poole niimoodi: kuulge, ma olen vene rahvusest, palun kõnetage mind nüüd kuidagi. Neil on tegelikult väga konkreetsed asjad. Näiteks liikluskorraldus, ühistransport ja sport. Vahel poliitikud elavad oma mullis - väga tähtis on, mis koha keegi saab ja kes võidab. Tegelikult kohalikud valimised on vägagi selliste kohalike teemade kesksed.

Te eelnevalt mainisite, et Tallinna teemades pole siiani mindud süvitsi. Milliseid teemasid silmas peate?

Ma ei ole selles mõttes kriitiline. Vastupidi - kohalike omavalitsuste valimiste varajane algus on teatud mõttes väga hea võimalus. Mulle tundub, et võib-olla ei saa piisavalt tähelepanu Tallinna ettevõtluskeskkond.

Mulle isiklikult on Tallinnas üks asi oluline. Ma loodan, et ka minu piirkond ja piirkonna juhatus tulevad selle mõtteviisiga kaasa. Peame rääkima rohkem Tallinna ettevõtjatega. Räägime ka näiteks turismindusest. Tallinnal on väga oluline roll täita. Me oleme see värav, kust inimesed peavad üle kogu Eestimaa edasi liikuma. Sellest sõltub nii see, kuidas me saame Tallinna edasi arendada, kui ka see, kuidas üldse Eesti inimestel läheb.

Võrdlen tihti Tallinna Põhjamaade pealinnadega: Helsingi, Stockholmi ja Kopenhaageniga. Ma annan endale aru, et nende SKT ühe inimese kohta on hoopis teises suurusjärgus kui meil, aga me peame kogu aeg mõtlema, kuidas sinna liigume.

Te eelnevalt mainisite ka maksutulu. Kas Tallinn võiks kehtestada mõne lisamaksu, näiteks turismimaksu?

Ma ei ole iseenesest turismimaksu tuline tuline vastane. Aga mulle tundub, et kui me üldse on seal laiem maksude küsimus. Tallinn ei kujunda Eesti Vabariigi maksupoliitikat, seda teeb valitsus. Tallinnal muidugi on oma kaalukas sõna öelda kui suurim omavalitsus.

Ma arvan, et selline 1-2 protsenti siit või sealt ei ole fundamentaalne küsimus. Me peaksime üldse mõtlema koos teiste Euroopa riikidega kaugemale. Kuidas maksusüsteemi kujundada täiesti 21-le sajandile sobivaks. See on arutelu, mida ei peeta ainult Eestis.

Kas Tallinna linnapea ameti kandidatuuri võtaksite vastu juhul, kui see võimalus tekib?

Me ei ole seda piirkonnaga arutanud. Tean, et selle üle on olnud spekulatsioone. Muidugi Tallinna linnapea kandidaadi positsioon on sümboolne. Ühelt poolt meil ei valita otse linnapead nagu näiteks Londonis. Teiselt poolt on see selline auväärne koht. Saab käia erinevatel debattidel ja kindlasti on see oluline. Aga see on oluline poliitikutele, mitte inimesele tänavalt.

Kui te saate kandidaadiks, siis teil on väga kõva konkurents. Võtame Keskerakonna, Reformierakonna...

On jah. Aga samas mis mõttes kõva konkurents? Ma tahaks teada kõigepealt, mis on need mõtted, mille nimel me konkureerime. Mis on need head plaanid ja ideed, mis viivad Tallinna elu edasi. Pigem konkureeriks ideede tasemel.

Kas te usute, et Keskerakonna ainuvõim Tallinnas mureneb?

Kas selle peale mõtlemine või sellest rääkimine muudab midagi? Kas see on inimestele oluline küsimus? Minu jaoks on oluline küsimus hoopis nö. kaksiklinna (Helsingiga) loomine. Seal oleks tugev püsiühendus. Ma ei räägi lähiaastatest, aga pikas perspektiivis.

Kas Tallinnas võiks olla korralik rattateede võrgustik, et meie noored võiksid hommikul võtta jalgratta ja sõita kooli nii, et vanemad ei peaks muretsema? Kas me saaksime üldse oma linnaruumi nii turvaliseks, et 8-10 aastane laps tunneks ennast selles linnaruumis hästi? Need on huvitavad küsimused.

Millist tagasisidet olete valijatelt saanud seoses erakonna vahetamisega?

Ma olen üldiselt saanud positiivset tagasisidet. Sellepärast, et mõistetakse. Lõpuks on inimese puhul ikkagi tähtis see, et kas tal on põhimõtted või ei ole. Põhjus, miks ma Keskerakonnast lahkusin oli põhimõtteline küsimus. Mind väga huvitab, kuidas kasvatada majandust, kuidas saavutada edu. Aga samal ajal ma arvan, et see on üsna mõttetu, kui see majandusedu ei jõua võimalikult paljude inimesteni. Ja seda pakub kõige paremini just nimelt sotsiaaldemokraatlik maailmavaade.

ehk siis tsentrist pisut vasemal. Ja, ja noh, siin o

Milliste erakondadega oleksite valmis tegema Tallinnas koostööd?

Ega siin eeskätt muud küsimust ole, kui üks erakond. Mis puudutab seda ühte valitsuserakonda, ärme siinkohal selle erakonna nime nimeta, üks selline parempopulistlik erakond, kellega riigi tasemel paljud erakonnad ei tahtnud koostööd teha, aga pärast ikka tegid.

Mind isiklikult teeb see murelikuks. Ma arvan, et näiteks Reformierakond oma juhatuse tasemel võiks seda arutada. Pean silmas nende piirkonna juhi Kristen Michali seisukohta, et pealinnas oleks soodne ja hea tuua EKRE võimule. Arvatakse, et kaasates EKRE võimule, paljastub nende reaalne pale: võimetus midagi päriselt ära teha. Mina sellesse ei usu. Mina arvan, et kui neid võimestada, siis see annab neile kõlapinda juurde.

EKRE ei ole valitsuses toetust kaotanud. Ei ole ka juurde võitnud, aga ei ole ka kaotanud. Ma arvan, et Tallinnas oleks mõistlik pigem hoiduda sellise koalitsiooni moodustamisest nagu moodustati riigis. Olen mures, et nii Keskerakond kui ka Reformierakond oma piirkonnajuhi läbi on võtnud teistsuguse seisukoha.

Ma loodan, et nende erakondade sees on inimesi, kes arvavad teisiti. Ma loodan, et selle otsuse juurde tullakse tagasi. Ma ei taha neile survet avaldada, see on ikkagi nende kahe erakonna siseasi, aga kui mina oleksin nende juhtkonnas, siis ma tõstataks selle küsimuse.

Võim iga hinna eest ei ole tark. Samas kui erakond töötab välja hea programmi, inimesed tulevad valimistele ja seda programmi toetavad, siis tuleb teha kõik selleks, et plaan ellu viia. Mis kasu on nendest headest mõtetest, kui need on lihtsalt neli aastat lauasahtlis peidus? Samas ka opositsiooni töö on oluline. Aga päeva lõpuks on selge, et me tahame oma mõtteid ka ellu viia.