Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates
“OTSE POSTIMEHEST”
VAATA

Tänases Postimehes ilmus suur majandusprognoos. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben kommenteeris prognoose saates «Otse Postimehest». Analüütiku sõnul oleneb Eesti majanduskasv suuresti partnerite käekäigust. «Ühel väikesel majandusel ei õnnestu kasvada oluliselt teises tsüklis ja tempos kui tema naabrid ja kaubanduspartnerid,» selgitas Madis Aben.

Nii aasta 2018 kui ka 2019 majandusnäitajaid prognoosis kõige täpsemalt rahandusministeerium. Kui kindlalt tunnete ennast tänavuse prognoosi seisukohalt?

Kui kolmas aasta järjest ka niimoodi läheks, et rahandusministeeriumi prognoos on kõige täpsem, siis võiks vist kahtlustada mingit valskust. Aga ilmselt on siin ka tegemist üksjagu õnnega, mistõttu vähesed prognoosijad siiski suudavad olla teistest täpsemad.

Teil on vist ka kõige täpsemad või rohkem andmeid, mille põhjal prognoosida?

Siin vaidlen vastu. Kõik andmed, mille põhjal need prognoosid põhinevad ja majandusteooria(kõik see analüütiline pagas), on tegelikult avalik. Selles osas ei ole kellelgi niisugust siseinfot, mida kellelgi teisel ei võiks alla. Selles mõttes olid kõik võrdsel stardijoonel.

Tegelikult eelmise aasta majandusprognoosid olid paljuski mööda tegelikust arengust. Me ennustasime majanduskasvu aeglustumist juba eelmisel aastal. Samas kuni kolmanda kvartalini seda veel ei juhtunud.

Majanduskasvu prognoosis aastaks 2020 on kõige optimistlikum Postimees: 3,4%. Rahandusministeerium jääb prognoosis 2,5% juurde. Millest selline erinevus?

Kui vaadata teisi prognoose, siis need jäid pigem 2,5 protsendi kanti. 3,5 protsenti on mingis mõttes pildist väljas. Samas, ega eelmise aasta majanduskasv oli ka oluliselt kiirem, kui oli prognoositud. Lisaks ma ei tea, mis meetoditega Postimehes oma prognoosi teeb.

Miks kasvutempo alla tuleb? Ühel väikesel majandusel, teiste majanduste vahel, ei õnnestu kasvada oluliselt teises tsüklis ja tempos kui tema naabrid ja kaubanduspartnerid. Ka Soome, Rootsi, Läti, Venemaa majanduskasvu prognoos on kesine, mis ei luba siiski ka Eesti majandusele oluliselt kiiremat kasvu järgmisel aastal.

Keskmise palga tõusu kohapealt olete küll väga optimistlik. Pakute lausa 1500 eurot bruto. Kas see on seotud sellega, et tööd pakkuda on, aga töökäsi jääb väheks?

Palgaprognoos on mitu aastat olnud rahandusministeeriumi jaoks väga problemaatiline. Meid on süüdistatud keskmise palga alaprognoosimises, mistõttu on mõningad töötajate rühmad, näiteks õpetajad, jäänud põhjendamatult väikese palgatõusuga. Põhjuseks on see, et mõningates asutustes võetakse palgaläbirääkimistel aluseks ka rahandusministeeriumi prognoos.

Rahandusministeerium prognoosib 2020. aasta keskmiseks palgaks 1500 eurot. See on ühtlasi ka kõige positiivsem hinnang. Postimehe toimetus ennustab 1459 eurot. Kõige vähem (1455 eurot bruto) pakub Redgate. 

Maksuameti andmetel on kuni viimaste kuudeni olnud palgakasv üllatavalt kiire. Me oleme seda kasvu eelmistel aastatel üksjagu alaprognoosinud, mistõttu üritame oma arusaamist töötasu kujunemisest korrigeerida.

Rahandusministeeriumi keskmise töötasu alaprognoosimise põhjus seisab selles, et üldiselt ei nähta ette tasakaalustamatuste jätkumist. Hinnatakse seda, kus oleme praegu ja milline võiks olla tasakaalukoht. Antud juhul näiteks palgakulu suhe ettevõtte või kogu majanduse tasemel. Kui see suhe on läinud mingi aja jooksul tasakaalust välja, siis me eeldame, et see tasakaal millalgi taastub. Samas see tasakaalustamatus on õige mitmeid aastaid süvenenud.

Tööpuuduse näitajas eeldavad enamus, et see jääb 5 protsendi juurde. 5 protsenti iseenesest on väga väike näitaja, see on üks Eesti ajaloo kõige väiksemaid. Kui kaua see võib jätkuda?

See on ainult positiivne, et töötus on langenud nii madalale. Tegelikult see ei ole ainult Eesti fenomen, et tööpuudus on madal. Praktiliselt vähemalt kogu läänemaailmas või arenenud maailmas on sama trend. Ja inflatsioon on on vägagi mõõdukas. Selles suhtes ka analüütikud on paljudes teistes küsimustes sunnitud natukene korrigeerima oma seniseid arusaamu. 

Eesti majandus oli mullu üllatavalt tugev. Millest see võib tuleneda, kas tõesti puhtalt globaalsest majandusarengust?

Eelmise aasta majandusareng on tegelikult positiivselt üllatanud paljusid riike, mitte ainult Eestis. Majandusele eriti tugev oli ehitus, mis oli kuni viimase ajani problemaatiline sektorid. Energeetika ja sellega seotud mäetööstus üldiselt oli tugev. Üle ootuste tugev oli ka meie eksport ja välisnõudlus. Soome majandusel läks endiselt hästi, mis on meie kõige olulisem ekspordipartner.

Majanduse prognoosimine on üks parasjagu tänamatu töö? Kui võtame näiteks USA-Hiina kaubandussõja ja Brexiti, siis seda ei saa ju numbrite põhjal ette ennustada?

Jah, ega sellised ootamatud või määramatud sündmused ei olegi ette ennustatavad ja seetõttu ka majanduse prognoosimine. Kindla peale ei ole võimalik seda teha, sellepärast et järgmise aasta või järgmiste aastate majandusareng ei ole täna üheselt määratud. Ja nagu ma enne ütlesin, siis üks lähenemine on see, et me hindame kasvupotentsiaali.

Eeldame, et me konvergeerume näiteks rikaste riikidega, nagu Soome ja Rootsi, järgmise viiekümne aasta jooksul. Siis vaatame, kui kaugel me täna oleme ja vastavalt sellele oma kasvu nii-öelda pikas plaanis prognoosime.

Teie prognoosidest ikkagi oleneb rohkem, kui näiteks Swedbanki prognoosist.

Jah, tõepoolest. Võib-olla rahandusministeeriumi prognoos on isegi ainus, millel on käegakatsutav praktiline rakendus. Eesti Panga prognoos on muidugi osa Euroopa Keskpangaprognoosist, mis on omakorda sisendiks siis euroala poliitilistele otsustele. Aga tõesti, rahandusministeeriumi prognoos on ainus, kust ikkagi tulevad valitsusele eelarvenumbrid.

Kuidas te prognoosite euroala majanduse tulevikku?

Meie euroala prognoose ei tee. Samamoodi ei tee me oma kaubanduspartnerite prognoose. Me ei tunne nende majanduse hingeelu nii hästi.

Aga üldine tendents on ju nähtav?

Euroala majandusprognooside kasvu aeglustumine ei tule ka mujalt kui nendestsamadest Soome-Rootsi ja euroala majanduskasvu tagasihoidlikumatest väljavaadetest. Siin euroala majanduskasv langeb viimaste prognooside järgi ühe protsendi lähedale. Sellel aastal. Nii et selge jahtumine on ka seal.

Eelkõige siis Soomes. Ka nende rahandusministeerium tuli detsembri keskel prognoosiga välja, milles ennustatakse järgmiste aastate kasvu umbes üks protsent. Kuigi viimastel aastatel on Soome majandus kenasti kasvanud ja sellga aidanud ka Eesti majandust.

Loe ja lisa kommentaare