Otse Postimehest ⟩ Luminori fondijuht: pensionifondide suurepärane tootlus tulenes välismaalt

Aasta 2019 oli pensionifondide tootluse poolelt tugev. Vaid 2009. aastal olid teise samba tootlused mõnevõrra paremad. Luminori fondijuht Vahur Madisson sõnas saates «Otse Postimehest», et hea tootluse üheks põhjuseks on head tulemused välismaa aktsiaturgudel. «Lisaks on huvitav see, et aasta oli edukas veel mitmetes varaklassides mitte ainult aktsiaturgudel,» lausus Madisson.

Möödunud aasta oli pensionifondide ajaloos paremuselt teine. Vaid 2009. aastal olid teise samba tootlused mõnevõrra paremad. Mis on heade numbrite taga?

Üldisemalt võib [tootluse numbritest - toim.] välja lugeda, et finantsturgudel oli möödunud aasta väga edukas. Lisaks on huvitav see, et aasta oli edukas veel mitmetes varaklassides mitte ainult aktsiaturgudel. Ka võlakirjaturgudel tõi aasta väga hea tulemuse.

Suurimad tõusud on olnud eelkõige Ameerika Ühendriikide aktsiaturgudel. Me oleme näinud seal üle 30-protsendilist aastatootlust. Samuti ka võlakirjaturgudel, kus näiteks euroala valitsusvõlakirjade turuhinnad on tõusnud 5-6 protsenti. Samuti Ameerika Ühendriikide valitsusvõlakirjade hinnad olid üle kümne protsendi.

Kas ja kui palju mõjutas tootluse tõusu Eestis poliitiline surve? Pean silmas pensionireformi.

Otseselt fondide tootlusele see [valitsuse kriitika teise samba tootlikkuse suunal - toim.] muidugi mõju ei ole avaldanud. Mõju avaldab see eelkõige suurenenud tähelepanu kaudu. Avalikkusele ja samuti ka investoritele, et millist fondi valida pensioni kogumiseks. See debatt on iseenesest olnud hea tähelepanu. Teadlikkus on tõusnud pensionisüsteemi ja fondide suhtes tervikuna.

Kuidas teie isiklikult suhtute valitsuse kriitikasse teise samba tootlikkuse suunal?

Ühelt poolt toob see reform kaasa mitmeid positiivseid muudatusi. Suureneb näiteks valikuvabadus just fondide valiku osas ja loomulikult investeerimisvõimaluste osas. Negatiivse poole pealt on tulevikus võimalus teisest sambast väljuda ning see avaldab negatiivset mõju inimeste pikaajalisele pensioni kogumisele.

Kui paljud inimesed pruugivad kasutada võimalust teisest pensionisambast raha välja võtta?

Siin võib tugineda ainult viimastele uuringutele. Need numbrid on üldjoontes teada. Ma pigem kaldun arvama, et kui inimesed süvenevad sellesse, siis mõistetakse, et iseseisev investeerimine on keerulisem. Mugavam ja mõistlikum on lasta seda teha professionaalidel. Loomulikult on neid, kes otsustavad lahkumise kasuks, kuid ma isiklikult arvan, et neid on vähem, kui senised uuringud näitavad.

Aasta 2019 oli maailma börsidel hea aasta? Kuid aastad pole vennad…

Aasta 2020 valguses oleme suhteliselt optimistlikud. Oleme näinud eelmise aasta lõpus mitmete globaalsete majandusindikaatorite languse peatumist. Mõnel pool isegi pöördumist üles. Arvame, et globaalne majanduskasv püsib ja loob hea keskkonna investeerimiseks.

Eesti majandus pidavat analüütikute sõnul hakkama jahtuma. Millist mõju see avaldab?

Majanduse jahtumist on näha ka Skandinaavias ja euroalal tervikuna. Indikaatorid näitavad, et aeglustumine majanduskasvus on pidurdumas. Tulevikus väljavaated positiivsemad.

Kui palju mõjutas septembris jõustunud seadusemuudatus, et nüüd saab investeerida kuni 100% portfellist aktsiaturgudele?

Ma arvan, et see oli õige samm ja me kasutasime seda võimalust. Tänane tõdemus on see, et tagasi vaadates on piirangud olnud liiga karmid, mis ei ole võimaldanud ka head tootlust aktsiaturgudelt saada. Aga tänaseks on see viga parandatud ja eeldused on head, et tulevikus tulevad paremad tulemused.

Kas seoses Luminori omaniku vahetumisega eelmisel aastal muutub või on muutunud panga strateegia? 

Möödunud aasta oli tähelepanuväärne, sest meie jaoks oli tegemist ka üleminekuaastaga. Nordea taandus pangandusturult ja pensionifondide juhtimisest. See asendus täielikult Luminori enda investeerimismeeskonnaga. Täna meid Baltikumis ligikaudu üle kümne inimese, kes kõik tegelevad heade investeerimisvõimaluste otsimisega. Aasta mööduski tegevusplaani kavandamisega.