Otse Postimehest ⟩ Aivar Kokk: 2021. aastal loodame tulumaksuvaba keskmist pensioni

Riigikogu rahanduskomisjon arutas läbi järgmise aasta riigieelarve viimased muudatusettepanekud. Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk ütles saates «Otse Postimehest», et järgmine aasta uusi makse ei kehtestata, lisatoetus põllumeestele tuli valitsuse reservist ning tulumaksuvaba pensionitõus takerdus IT-lahenduste taha.

Millised olid viimased parandusettepanekud 2020. aasta riigieelarve eelnõus?

Kõige populaarsem valdkond oli kindlasti regionaalsed investeeringud. See nimekiri täna kinnitati ja sai ligi 500 parandusettepanekut nii väiksemate kui suuremate numbritega.

Tooge mõni näide, millest kujunes kõige suurem tüliõun?

Ma arvan, et ükski rahaeraldus ei kujunenud otseselt tüliõunaks. Arutelu all oli see, et kas ja millistele MTÜ-le raha eraldada. Millised need summad peaksid olema ja kas tegevustoetused või investeeringud. 

Kui riigieelarvet lugeda, siis regionaalsed investeeringud on kõige selgemalt nähtavad. Rida-realt lahti kirjutatud ja midagi ei ole peidetud.

Põllumajandusettevõtete üleminekutoetusteks leiti riigieelarvest lisaks viis miljonit eurot. Mille arvelt see tuli?

Ühelt poolt peab ütlema, et seda ettepanekut kahekordistati. Otsus tuli tänu sellele, et see aasta ei olnud valitsuse reservi ära kasutatud ja järgmisesse aastasse üleminevast 20 miljonist oli võimalik kasutada lisaks viis põllumeeste toetuseks.

Aga kindlasti tuleb rõhutada ka seda, et nüüd saavad Eestis energiaintensiivsed ettevõtted saavad aktsiisisoodustus nii elektrilt kui gaasilt. Kahjuks küll nimekirjas olid ka katmikalad. Millegipärast see sõnastus oli selline, et eelmine nädal nad jäid välja. Eelmisel nädalal tegime komisjonis vastava otsuse. Parandasime aktsiisiseadust ja viisime selle võimaluse, et kõik katmikalad, kes kasutavad gaasi ja elektrit, saaksid ka seal need soodustused. Täna leidsime ka sellele lahenduse, ehk siis kust eelarvest katta kulude pool.

Kuidas käib reservi raha ümberjagamine? Mille arvelt võetakse? Kui suur on see summa ja millised on tagajärjed riigile?

Riigireserv on tavaliselt riigieelarves suurusjärgus 25-30 miljonit eurot. Tavaliselt on see mõeldud erandjuhtudeks. Näiteks kui on mingi juhtum. Samas kui jääb see mingil põhjusel kasutamata, siis on võimalik seda viia üle järgmisesse aastasse.

See viis miljonit reservist ei tule siis nii-öelda «tuleviku arvelt»?

Ei. Riigieelarvesse miinust ei tekitatud sellega. Selleks rahanduskomisjon ongi, et jälgida, et tulud ja kulud oleks paigas.

Eesti riigieelarvet on võrreldud kujundlikult ka «lühikese tekiga», et tõmbad teki nina alla, siis on varbad paljad ja vastupidi. Peab keegi järgmisel aastal kasinamalt hakkama saama?

Ma arvan, et keegi pea kasinamalt hakkama saama. Riigieelarvet ei vähendatud üheski valdkonnas. Järgmine aasta on mitmeid valdkondi, kus on ju riigieelarve suurenenud. 

Täna võib-olla on spordist raske rääkida, kuna on dopingujuhtumid. Aga me teame, et järgmine aasta on olümpia aasta ja üles kutsutud niisugune tore asi, kui toetus. Ja kaks miljonit pluss ühele miljonile on ju ka lisaraha. Kui olümpiamängudel Eesti sportlased esineksid hästi, saaksid nad terve hooaja treenida, ilma et nad peaks mõtlev mõtlema rahade peale.

Õpetajate palgatõus on olemas ja kaitsekulud ei vähene. Mis on väga oluline - eesti keele õppele on lisaraha toodud. Lisaks järgmisel aastal ka lasterohkete peredel (ehk kolmandast lapsest) on tulumaksusoodustus 100 eurot iga kuu veel juurde toodud. See kõik annab selle tõuke, et järgmine aasta võime julgelt minna eelarvele vastu ja kui me näeme ka täna majanduskasvu võrreldes sellega, mis oli sügisprognoos, siis ma usun, et ka järgmine aasta võime rääkida sellest, et on eelarvesse ülelaekumine.

Te mainisite ka, et õpetajate palgad tõusevad. Kui palju täpselt?

Keskmine õpetajate palk peaks olema järgmine aasta 1500 euro juures.

Kindlasti oli rahanduskomisjonis juttu ka pensionitõusu üle?

Teise ja kolmanda lugemise vahel enam neid parandusettepanekuid ei olnud. Samas kõik valitsuserakonnad on pettunud sellepärast, et keskmine pension ei ole järgmine aasta tulumaksuvaba. Kuid me peame täna siin kaamerate ees tunnistama, et me küll räägime e-riigist, aga IT-lahendusi ei ole kahjuks võimalik tihti nii kiiresti lahendada. Me teame, et sotsiaalministeeriumi valdkonnas, SKAIS 2-e arenduses, on kaheksa aasta jooksul tehtud palju apse. Sellest tulenevalt ei ole järgmisel aastal keskmine pension tulumaksuvaba.

Seda ei suudetud poole aastaga lahendada. Kuna SKAIS 1 programm ei võta vastu uut koormust, siis SKAIS 2 programmiga on täna kokku lepitud, et hiljemalt aastaks 2021 on see lahendus olemas. Kui me oleme siin järgmisel aastal samal ajal, siis loodame, et Eestis on jätkuvalt keskmine pension tulumaksuvaba. Läbi indekseerimise 38 eurot ja 7 eurot erakorralist tõusu (kokku tõuseb keskmine pension 45 eurot) on siiski kõikide aega kõrgeim tõus. 

Lisaks on päris palju juttu olnud ka maksurahust. Maksurahu püsib?

Maksurahu on järgmise aasta riigieelarve üks sõnumitest. Mul on hea meel, et see on olnud Isamaa erakonna alatine soov mitte maksudega mängida. Selle eelarvega järgmine aasta ühtegi maksu uut maksu ei tule.

Homne, riigieelarve kolmas lugemine, läheb teie arvates ladusalt?

Jah, kolmandal lugemisel saavad kõik Riigikogu liikmed küll küsimusi esitada, aga kõne saavad pidada fraktsiooni esindajad. Alati võib eelarvet kritiseerida, aga ma arvan, et nendel tingimustes, kus me hetkel oleme, on järgmise aasta eelarve Eesti riigi läbi aegade suurim.