Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates “OTSE POSTIMEHEST” VAATA

Konjunktuuriinstituudi (EKI) direktor Marje Josing nentis saates «Otse Postimehest», et tarbijahindade langus on küll tarbijale meeldiv, ent pikemas perspektiivis see majanduskasvu ei tähenda. Pigem on oodata majanduse jahenemist. «Kindlasti majanduskasv aeglustub, aga loodame, et see langus tuleb mõõdukas ja teatud tsükli piires,» lisas EKI juht Marje Josing.

Kuidas iseloomustab tarbijahinnaindeksi langus Eesti majanduse tervist?

Kõigepealt peab endale aru andma, et Eestis tarbijahinda kujundab hästi palju välisturg, maailmaturg. Eesti on ju väga paljude kaupade osas importija. Sellest sõltub, mis on juhtunud maailmaturul. Kõige baas on muidugi kütuse hind. Naftatooted - kas need tõusevad või langevad. Need on olulised mõjutajad. Me aeg-ajalt loeme uudiseid, et kohvi hind on tõusnud, kakao hind on langenud või suhkru hinda tõusnud - kõik need hinna mõjutajad tulevad maailmaturult.

Pluss on veel väga palju Eesti-sisest sesoonset liikumist. Näiteks köögiviljaosas oleneb aastast, saagist ja selle kvaliteedist. Isiklikult ma selliseid kuiseid hinnamuutusi ei taha väga kommenteerida. Selles on hästi palju infomüra. See ei näita suurt midagi.

Rohkem tasub vaadata aastast hinnamuutust. Üldiseid järeldusi saab ikka teha. Kiire majanduskasvuga tõusevad inimeste kindlustunne ja palgad, ent samal ajal kasvavad ka hinnad. Reeglina kehtib seos, et majanduskasvu aeglustumisel hinnad odavnevad või hinnakasv aeglustub. Näiteks mina näen majanduskasvu pidurdumist. Kolmanda kvartali majanduskasv tundus küll väga ilus, aga kui me natuke süveneme, siis rolli mängisid väga paljuski erakordsed tegurid. Kui tervikuna vaatame erinevate ettevõtlussektorite olukord Eestis, siis näiteks Konjunktuuriinstituudi tööstusbaromeetrilt on selgelt näha, kuidas Eesti tööstusettevõtetel on läinud kuiselt turul aina raskemaks. Tellimusi on järjepidevalt vähem. Ja uued tellimused, mis tulevad, on veidi kehvema hinnaga.

Tõesti on Eestis kaks sektorit või kaks valdkonda, kus praegu võib öelda, et kindlustunne on suhteliselt hea. Nendeks on jaekaubandus ja tarbijad. Kahjuks pean ütlema, et need valdkonnad iseenesest ei ole majandust vedavad tegurid.

Erakordsete tegurite all te pidasite silmas siis alkoholi aktsiisimäära langust?

Sealt laekus makse paremini ja teine tegur on suhteliselt hea põllumajandusseis. Sellepärast, et põllumajandusele oli aasta väga hea. Eesti põllumehed müüsid väga edukalt viljaga välismaale.

Aga vaadates ehitus, vaadates tööstust ja mitmeid teenindussektoreid (võib-olla maanteetransporti), siis ettevõtete kindlustunne ei ole kõige parem.

Kas me saame väita, et ettevõtted pole palkade kasvu täiel määral veel hindadesse üle kandnud? Kas meid ootab lähitulevikus ees hinnatõus?

Ega seda ei olegi väga lihtne praeguses situatsioonis sinna hinda kanda. Väga paljudest erinevatest uuringutest tuleb välja, et Eesti siseturg ei ole ka selles mõttes riik riigis. Me oleme väga avatud ja väike riik. Paljude kaupade osas on näha, et meie tootja tegelikult vajaks kõrgemat hinda. Toome näiteks köögivilja hinnad. Need on suhteliselt madalad meie ettevõtjate jaoks.

Näiteks kartuli hind. Kui me räägime seal tootjahinnast mingi 20 senti, siis sellega on väga raske normaalselt investeerida. Kui Eesti ettevõtja tõstaks protesti, siis on ukse taga lätlased, leedukad ja poolakad. Sama on praegu näha näiteks maanteetranspordis. Koostöös rahandusministeeriumiga tegime uuringu, et millist mõju võiks avaldada diislihindade muutus. Seal ei olnud mitte põhiprobleem selles, millest väga palju kommenteeriti, et see läheb vastuollu keskkonnakaitsega. Probleem on see, et meie ettevõtjad kaotavad siseturgu. Diislikütust tarbitakse endiselt.

Eesti inimene ei ole ka nii jõukas, et ostaks puhtalt patriotismist kallimat kartulit või õuna.

Eesti tarbijad on väga erinevad. On tõesti tarbijad, kes ei vaata hinda ja ostab lihtsalt kaupa. Lisaks on tarbijad, kes kõiki hindu vaatavad. Ka meile instituuti helistavad just vanemaealised inimesed ja kurdavad mingi konkreetse hinnatõusu üle. Osa inimesi tunnetavad ikka hinnatõusule väga teravalt.

Palgakasv oli viimastel andmetel kaheksa protsenti. Kui pikalt saab palgakasv jätkuda?

Saaks jätkuda lõputult, kui me suudaks kõrgema hinnaga müüa ja efektiivsust suurendada. Kui me seda ei suuda, siis see tuleb ainult ettevõtete kasumlikkuse arvelt. See ei ole väga jätkusuutlik. Minu hinnangul on natuke seda muret küll. Ühel hetkel võib see saada ohtlikuks.

Statistikaameti andmetel on vaba aja tegevused, teenuseid 7,3 protsenti aastaga tõusnud. Mida see siis näitab? Inimestel ikkagi on piisav kindlustunne, et kulutada vaba aja tegevusele?

Kui me tervikuna vaatame, siis Eesti inimene ei ole kunagi nii hästi elanud, kui praegu. Mis on üldine trend tarbimises - inimesed on rahuldanud oma baasvajadusi. Kasvuruum on meelelahutuses. Me näeme Eestis tegelikult, et soov leida uusi elamusi ja meelt lahutada on rekordiliselt suur.

Eks see on tänapäeva maailmas ühine trend. Meelelahutus on inimeste jaoks oluline ja me näeme, et praegu ka soojamaa reisid on hästi välja müüdud. Inimesed tahavad puhata ja saada vaheldust. See näitab Eesti inimeste kõrgemat elatustaset.

Küll aga ei ole inimestel veel tekkinud harjumust, et panna raha kõrvale mustadeks päevadeks.

Rääkimata pikaajalistest plaanidest, on Eestis palju peresid (Konjunktuuriinstituudi uuringu andmetel ligi pool peredest), kes teenivad niipalju kui kulutavad.

Nagu öeldakse, et inimesel peaks olema minimaalselt kuue kuu palk kõrvale pandud. Siis tunneb inimene ennast paremini, et kui mingisugused jamad juhtuvad, ei pea «emme käest minema raha küsima». Aga paljudel ei ole sellist varu, kulutatakse kõik ära.

Kas me saame väita, et Eesti majandust ootab ees pigem stabiliseerumine? Ei ole suuremaid languseid ja ei ole ka suuremaid tõuse?

Loodame. Kindlasti majanduskasv aeglustub, aga loodame, et see langus tuleb mõõdukas ja teatud tsükli piires. Praeguse stsenaariumi järgi tundub, et võiks niisugune rahunemine tulla küll.

Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad