Otse Postimehest ⟩ Eesti toetab ÜRO kliimakonverentsil rohepööret

Madriidis algas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte 25. kohtumine. Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Katre Kets ei sooviks näha Pariisi kliimaleppe rakendamist ülemäära süngetes värvides. Keskkonnasäästlikuma uue tehnoloogia rakendamine võtab lihtsalt aega. Lisaks plaanitakse nõuniku sõnul Euroopa Komisjonis nn PÕXIT-i fondi, mis Eestile oleks kasulik.

Mida saaks teha selle nimel, et kõige suuremad õhusaaste tekitajad (USA, Venemaa, Hiina, India) rohkem ÜRO kliimaleppe nimel pingutaksid?

Sellepärast on ka tänavune kliimakonverents väga oluline, et poliitilises võtmes tuua tähelepanu jälle kliimamuutuste temaatikale ja saasteainete suurele tasemele atmosfääris. Sellel aastal on see lausa rekord rekordkõrguse saavutanud. Tegelikult ka need suured riigid võtavad täna meetmeid kasutusele kliimapoliitika elluviimiseks ja saasteainete vähendamiseks. Tegelikult ei saa öelda, et suured riigid meiega samas paadis ei oleks, küll aga on teatud riigid. Näiteks Hiina, mille kasvuhoonegaaside kogused, mitte ei vähene, vaid jõudsalt kasvavad. See ei näita aga seda, et nad ei ole meiega samas paadis või käiksid mõnda muud jalga. Pigem on põhiline mure ikkagi see, et tehnoloogia tehnoloogiline hüpe või areng lihtsalt võtab aega.

Näiteks Euroopa Liidu partneri Hiina puhul on tegelikult ju palju näiteid, kuidas nende emissioonid küll kasvavad jõudsalt, aga teisest küljest riik teeb palju - investeerib roheenergiasse ja innovatsiooni. Hiina avas Tiibeti lähedal maailma suurima päikeseenergiapargi, mis katab pea 800 000 pere energiavajaduse.

See on tore, aga kui me vaatame olukorda, kus ÜRO peasekretär António Guterres ikkagi ütleb, et sellest kõigest ei piisa ja meil on väga vähe aega. Milles siis probleem? Kas ikkagi rahas?

Siin on väga kirju pusle asjadest, mille taha kiire tegutsemine jääb. See kõik on väga ajamahukas ja suurriigid tegutsevad jõudsalt sellel suunal. See lihtsalt võtab aega. Me räägime väga mahukatest investeeringutest, mis on absoluutselt rahaliste vahenditega seotud. Aga veelgi enam on vaja teha tarku ja õigeid strateegilisi otsuseid.

Tänavune kliimakonverents on tegelikult stardipauguks järgmise aasta kliimakonverentsile, mis toimub Glasgow-is, kus vaadatakse riikide uuendused või kavade üle. Järgmisel aastal saavad kõik needsamad riigid (ka suurriigid) võimaluse oma olemasolevaid plaane uuendada. Ootused on nüüd suured.

Järgmisel aastal lubas ka USA ametlikult lahkuda Pariisi kliimaleppest. Kas see võib teie arvates juhtuda ja mida see endaga kaasa tooks?

Kahtlemata, kui president Trump jätkab valitsuses, siis see juhtub. See ei tähenda aga, et Ameerika enam kliimakonverentsidele ei tule. Kliimakonverentsi näol on tegemist konventsiooni enda kohtumistega ja seal üks märgatav osa arutab Pariisi kokkuleppega seonduvaid teemasid, aga arutatakse ka teisi teemasid. Konventsioon ise tegeleb kasvuhoonegaaside stabiliseerimisega atmosfääris, ehk et ikka saasteainete vähendamisega ja tegelikult Ameerika ei ole konventsioonist välja hüpanud. See näitab, et Ameerika ikkagi tegeleb ka oma saasteainete vähendamisega konventsiooni raames.

Üks väga valulik valdkond Eesti jaoks on kindlasti põlevkivitööstus. Sellele alternatiiv ju täna puudub?

Ma ütleks, et alternatiivid on olemas: näiteks tuule- ja päikeseenergia. Tegelikult on alternatiive olemas, aga see võtab aega, et tööstus suudaks nende alternatiividega kohaneda ja jõudsamalt neid kasutusele võtta.

ÜRO peasekretär Antonio Guterres soovib näha, et aastaks 2020 ei ehitataks juurde ega arendataks edasi põlevkivitööstust. Kas Eesti jaoks on see mõeldamatu?

ÜRO peasekretär Guterres viitab sellele, et ei ehitataks, toetataks, subsideeritaks enam kivisöekaevandusi. Eesti käib uue Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyeni meeskonnaga kliimaküsimustes ühte jalga. Me arutame von der Leyeni meeskonnaga, millised on väljakutsed ja vajadused Eesti põlevkivisektoris. Uus Komisjoni president on ka välja hõiganud, et tõenäoliselt on loomisel Just Transition Fund [üleminekufond – toim.]. See on mõeldud piirkondadele, mis sõltuvad tugevalt põlevkivist. Eesti räägib sel teemal väga jõuliselt kaasa, et aidata põlevkivitööstuse üleminekut Ida-Viru maakonnas.

ÜRO hoiatab, et varsti on käes punkt, kust enam ei ole tagasiteed. Kliimamuutuste mõttes. Mida selle all mõeldakse ja kunas see punkt võib kätte jõuda?

Me ei tea vastust sellele. Kui me ka teaksime vastust, ega siis selles mõttes meie elu lihtsustaks ei muutu. Ma pigem ei peatuks sellel punktil, vaid näeksin probleemiga tegelemist. Võimalust kõikidele riikidele, ettevõtjatele, inimestele mõelda sellises suunas, et see on meile võimalus investeerida lahendustesse, mis CO2-e jalajälge vähendaks. See on võimalus töötada puhtama elukeskkonna nimel ja võimalus luua nutikaid rohelisi linnasid ning valdasid. Sellega tegelikult ju tegeletakse ka Eestis. Eestis on juba algatatud roheline valla mudel. See on paljuski ühiskonna ümbermõtestamise küsimus.

Tegemist on intervjuu sisukokkuvõttega. Tervikliku saate jaoks on järelvaatamine.