Ahti Kuningas «Otse Postimehest»: Baltimaades on Rail Balticu osas suhtluskriis

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Ahti Kuningas käis saates «Otse Postimehest» kommenteerimas Rail Balticu projekti koordineerimiseks loodud RB Rail AS-i töötajate avalikku pöördumist, milles tuntakse muret organisatsiooni käekäigu pärast. Ahti Kuningas nentis, et tegemist on mitte juhtimis-, vaid suhtluskriisiga. Lisaks ei tasu transpordi asekantsleri sõnul muretseda, et Baltimaad Rail Balticu pankrotti laseksid.

Milles tuleneb, et viimase 14 kuu jooksul on RB Rail AS-is vahetunud kuus tippjuhti?

Põhjused on erinevad. Osad on teinud karjääri ja leidnud uue huvitava väljakutse. Osad on soovinud lahkuda, sest tõenäoliselt ei ole pidanud sellele pingele vastu. Projekt on ju väga suur, ootused on suured. Aastaks 2026 peab olema valmis raudtee ja osapooled on väga erinevad: Läti-Leedu-Eesti. Hea juht peab saama hakkama kõikide osapooltega.

RB Raili töötajad ütlevad enda avalikus pöördumises, et Rail Baltica tulevik on põhimõtteliselt ohus tänu halvale juhtimisele ja huvide konfliktile. Kas teie olete märganud, et selles protsessis suhtutakse Euroopa Liidu ja ka Eesti riigi rahadesse hooletud?

Kõik tahavad rahasse just väga hoolikalt suhtuda. Erinevate nägemuste väljatulek just sellest aspektist, mida te ütlesite, siis nõukogu tahab just hoolikalt suhtuda, et Rail Balticu Läti üksus mõistlikult raha kasutaks ka juhtimises. Ehk siis nad tõestaks, mille jaoks nad raha halduseks vajavad. Järgmise aasta eelarve tõuseb kolmandiku võrra, aga nemad ütlevad, et see finantseerimine on liiga madalal. Tegelikult meie tahame lihtsalt head juhtimist.

Siis teine asi on see, et riigid tahavad kõiki projekte hästi kiirendada, et minna võimalik kiiresti ehitusega edasi. Meil on täna Euroopa Liidust saada raha. Võimalik, et me saaksime sealt veel lisa taotleda teiste riikide arvelt. Ehk siis, mida rohkem raha käes on, seda kiiremini võib selle raudtee valmis saada.

Kesküksus tahab kõike hästi põhjalikult analüüsida. Eesti puhul näiteks - kas see trassi valik, mis me oleme teinud, on kõige parem. Äkki üks, teine või kolmas on parem, et nii oleks võimalik raha kokku hoida. Aga see 10 miljonit, mis võib olla kokku hoitakse, sellega me võime kaotada sada miljonit. Me jääme selles projektis kolm aastat hiljaks ja me peame jälle avama kõik need laekad, et kohalike elanikega läbi arutada see uus trass. Kas äkki näiteks mõni uus maja vajab lammutamist.

See ühisavaldus iseenesest kuvab üpriski negatiivse pildi Rail Balticu protsessist, kas te olete nõus?

Tegelikult ei ole. Ma arvan, et rohkem on vaja suhelda omavahel. Ma ise olen olnud nüüd selles kesküksuse nõukogus kuu aega. Ma näen, et seal nõukogu toimetab omaette, juhatus omaette ja töötajaid omaette. Siin on vaja selgelt teha omavahel regulaarseid kohtumisi. Kõik saavad aru, et me töötame sama eesmärgi nimel. Siis ka niisugust teineteisele vastandumist jääks vähemaks. Sellepärast ei ole ma tahtnud ise ka selle töötajate avalduse suhtes võtta ühtegi negatiivset reaktsiooni. Tegelikult on meil vaja neid spetsialiste. Nad teevad head tööd. Ja ega nad Eesti suhtes muidugi ei ole ka midagi ette heitnud. Sageli on need etteheited Läti ja Leedu suhtes, eelkõige Leedu suhtes.

Teie siis põhimõtteliselt ütlete, et tegu ei ole juhtimiskriisiga. Vaid seal on kommunikatsioonikriis?

Jah, absoluutselt nõus. Ja ettepanek on tehtud, et me hakkame töötajatega, vist töötaja esindajatega, kord kuus kohtuma, nõukogu tasemel. Eesmärgil saada aru, mis on meil ajakava ja miks me erinevaid asju küsime.

Avalduses pannakse ka ette, et meil on vaja järelevalvet peaministrite tasemel. Kas see oleks mõeldav ja tehtav?

See sõltub millist järelevalvet soovitakse näha? Nõukogu ise on öelnud ka, et meil on vaja kogu protsessi üle järelevalvet, sellepärast ka on konkurss välja kuulutatud, et võtta neljas juhatuse liige. Ehk siis keegi, kes hakkabki tegelema ajaplaanidega. 

See on üks järelevalve. Ma arvan, et selleks on õige organ nõukogu. Mis puudutab järelevalvet, et kas toimetatakse ausalt... Selleks on meil riigikontrollid. Riigikontroll praegu ju lõpetab ühte auditit. Järgmine nädal on minu teada nad tulemas ka sellega välja.

Täna tuli välja ka pressiteade. Sellele on alla kirjutanud keskkonnaorganisatsioonid: Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Geograafia Selts, kodanikuliikumine Avalikult Rail Balticust. Nemad ütlevad, et see tänane nurgakivi panek on osav PR-kampaania, et positiivsete uudistega probleemidelt tähelepanu kõrvale juhtida. Kas te olete sellega nõus?

See nurgakivi panek on meil ammu plaanis olnud. Pigem seesama pöördumine kahjuks varjutab meie tänast nurgakivi panekut. See on suurim objekt, mis meil on korda läinud.

Iseenesest Rail Baltica projekt on täna graafikus või graafikust maas?

Seal on graafikust maas üks eeltöö. Tehnilised parameetrid, sellest tulenevad paljud asjad viibisid, aga me oleme näinud see aasta väga palju vaeva protsesside kiirendamisega.

Maade omandamine on praegu, ma arvan, et väga heas tempos. Olgu 800 maad on vaja omandada, 25 juba on, aga süsteem on olemas. Töö käib. Just saime selle Ülemiste uhke terminali konkursiga ühele poole. Homme kirjutatakse alla Pärnu terminal. Nendes erinevates liinides tegelikult töö käib ikka päris hästi.

Üks punkt veel sellest pressiteatest - siin märgitakse, miks ei olnud õige samm antud hetkel panna paika nurgakivi. Teates seisab: keskkonnamõjude hindamise protsess on algstaadiumis. Mis nende keskkonnamõjude hindamisega siis on? Kui kiirelt see peaks käima?

Meil on keskkonnamõju hindamine tehtud. Mis puudutab veel metsa raadamist, siis sinna on vaja keskkonnamõju hinnang teha, aga neid tehakse etapiviisiliselt. See ei tähenda, et see nüüd paneb projekti seisma. Keskkonnamõjude hindamise alusel tehakse ka teatud keskkonnaohtude maandamiskavad. Ehk siis, kuidas seda mõju keskkonnale hallata.

Tulles nüüd tagasi selle ühispöördumise poole, siis RB Raili töötajad sooviksid näha riigi poolt pikaajalise rahastuse plaani muutmist. Kuidas luua siis töötajates kindlustunnet, et nad ei peaks iga aasta lõpp muretsema, mis ja kuidas järgmine aasta saab?

No esiteks on tegemist juhtimisettevõttega ja eesmärk on ehitada see raudtee valmis. Töötajad, ma arvan, ei pea selle pärast kartma, et kolm Balti riiki ettevõtte pankroti lasevad. Nii et selle võtame laualt maha.

Teine asi on see, et järgmiseks aastaks rahastus suureneb 14 miljonilt 21 miljonile. See peaks andma kindlust. Aga me oleme teinud ettepaneku, et nii nagu käib meie eelarveprotsess(1+3 aastat riigieelarve), siis tegelikult Rail Balticule oleks vaja samasugust eelarvestamise protsessi. 

Kas te nõustute, et Eesti-Läti-Leedu koostöö selle projekti raames on olnud üle kivide ja kändude?

Ma arvan, et see on kõige parem koostöö, mis siiamaani on olnud. Ma olen erinevaid asju proovinud teha Eesti ja Lätiga: lennunduses ja kunagi energeetikas. Meil on reaalne koostöö. See on üks projekt, mis Baltimaid kindlasti ühendab.

Iseenesest ajaloost oleme näinud, et Balti riigid suudavad väga hästi koostööd teha. Saaks see koostöö mingis etapis olla edukam?

Meil on, teatud objektide osas erimeelsusi, aga koostöö on ikka väga hea. Ma pigem(olles kuu aega ka nõukogu liige) olen üllatunud Läti ja Leedu paindlikkuses.

Kuidas me saaksime vestluse kokku võtta? Personal on mures, aga teie ütlete, et tegelikult probleemi iseenesest ei ole.

Personaliga tuleb rääkida, niimoodi võtamegi kokku. See on meie prioriteet. Kellegagi sõtta ei astu. Kõige rohkem suhtleme Eesti filiaaliga. Väga head inimesed! Alles üleeile või kohtumine. Eestlased on suutnud suhelda ja ma proovin, et lätlased ja leedulased ka meist eeskuju võtaks.