Eesti Kalaliit «Otse Postimehest»: VTA koostöö M.V.Wooliga jätab sügavalt soovida

Saates «Otse Postimehest» sõnas Eesti Kalaliidu juhataja Valdur Noormägi, et Veterinaar- ja toiduameti (VTA) otsus peatada M.V.Wooli tegevus, mõjub kalatootjale hukatuslikult. Perefirma M.V.Wool ei tea, kuidas edasi liikuda ja leiab, et tööstuse sulgemise otsus oli põhjendamatult karm.

Mis tundega vaatasite teie kõrvalt eilset päeva(M.V.Wooli sulgemist)?

Kahtlemata väga raske otsused VTA poolt. AS M.V.Wool on olnud tubli ettevõte. Ta on olnud Eesti Kalaliidu liige algusaastatest peale. Selline otsus sisuliselt peatab ettevõtte majandustegevuse. Tekib küsimus, kas selline otsus on põhjendatud või mitte. Me püüame sellele otsusele ka vastust saada, aga praegu on see äärmiselt radikaalne otsus. See on Eesti kalatööstuse ajaloos harukordne.

VTA nentis eilses Aktuaalses Kaameras nagu fakt, et otsus vormistati tund pärast maaeluminister Järviku tagandamist, on puhas juhus. Kas teie usute seda?

Minu isiklik arvamus on, et see ei ole juhus. Lihtsalt kasutati ära võimuvaakumit. Nüüd peavad ütlema juristid, kas selline teguviis on seadusega kooskõlas või mitte. Ma seda praegu teile täpselt öelda ei oska.

Mida tähendab säärane äkiline sulgemise otsus kalatootja M.V.Wooli jaoks?

Minu jaoks jääb täiesti arusaamatuks see, et nii VTA kui Terviseamet kinnitavad, et toit on inimesele ohutu ja neid võib müüa. Teiseks on väga arusaamatu, et nii Veterinaar- ja Toiduamet kui ka Tervisekaitseamet ei ole fikseeritud aastal 2019 ühtegi haigusjuhtumit. Listeeria tüve bakteriga ST1247. Ja nüüd võtta selline radikaalne samm ette, et päevapealt tehas sulgeda. Kas see on harukordne juhus? Tavaliselt, kui on Euroopas sellised haiguse puhangud, siis tehas näiteks nagu Ungaris suleti listeeria puhangu ajal mitte hiljem. Praegu me ju mingist puhangust rääkida ei saa, puhangut ei ole. Nüüd, kuidas mõjub tehasele? Minu seisukoht on see, et tehasele mõjub see hävitavalt. Esiteks peab hävitama kõik olemas oleva valmistoodangu. Teiseks on praegu ettevõttele kõige magusam kauplemisaeg: jõulud. Ettevõttel on väga palju sõlmitud lepinguid kaubanduskettidega, kus siis tehakse igasuguseid allahindlusi. Ja sealt tulevad väga suured kahjumid. Kindlasti hakatakse nõudma trahvinõudeid.

Kas oskate umbmääraselt öelda, mis rahasummadest räägime?

Me ikka räägime summast vahemikus 4-5 miljonit eurot. Ja kui me võtame nüüd selle protsessi, et see kõik hakkab venima. Selle otsuse annab kaevata küll edasi kohtusse, aga see kõik võtab aega. Nüüd lihtsalt sõltub sellest, kas ettevõttel on nii palju ressurssi, et see üle elada.

Mis ikkagi toimub nende testidega? VTA enam pärast 23. oktoobrit teste ei võtnud. M.V.Wool võttis, aga need olid puhtad.

Ütleme, et ka Kalaliidu jaoks on see nn analüüside võtmine täielik anomaalia. Kui VTA ametnik võtab ühest ja samast kohast proovid ja paneb nad eraldi anumatesse. Üks anum läheb VTA laborisse kontrollimisele, teine läheb tervisekaitseametisse kontrollimisse ja saadakse erinevad tulemused? Ma ei oska seda öelda, võib-olla siin spetsialistid, kas kasutatakse erinevaid meetodeid, aga see ei saa nii olla.

Kui tehti VTA-le ettepanek, et võtame hoopis erapooletu labori, näiteks Helsingis, siis sellest millegi pärast keelduti. Nad eelistavad oma laborit.

Põhimõtteliselt ütlesite praegu, et VTA justkui ei soovinud teha konstruktiivset koostööd?

Viimasel ajal koostöö ettevõtte ja VTA vahel jätab ikka sügavalt soovida.  M.V.Wool on praktiliselt täitnud kõiki VTA ettekirjutusi. See tähendab seda, et rahaline koormus sellele ettevõttele on väga suur. Samuti VTA poolt säilitatud nn nulltolerants. Nulltolerants tähendab seda, et listeeriabakterit ei tohi üldse olla. Ei võeta aluseks seda, et Euroopa normatiivaktide alusel on lubatud, kuni sada ühikut. VTA toimib M.V.Wooli nii, et ta võtab toodetest valmistoodangust proovid. Kui on listeeriabakter sees, siis ta[VTA - toim] ei määra kindlaks, kas see on lubatud piirides või mis tüvega on tegemist. Ta lihtsalt kehtestab nulltolerantsi ja sellega on kõik.

Kui me räägime nulltolerantsist listeeria suhtes, siis kas see kehtib üle kogu Eesti kõikidele ettevõtetele?

See ei kehti üle Eesti kõikidele ettevõtetele, see kehtib praegu ainult AS M.V.Wool. Seda põhjendati asjaoluga, et on leitud M.V.Wooli nii tootmispindade pealt kui valmistoodangust see bakteritüvi ST1247. Ja seoses sellega on kehtestatud nulltolerants. Teistest ettevõtetest sama tüvega bakterit ei ole leitud. Ma toonitan veel kord - ühtegi haigusjuhtumit ei ole selle bakteri tüvega sellel aastal leitud.

Tekitab segadust ka see, et ühelt poolt M.V.Wool ütleb, et bakter olla tulnud toorme kaudu välismaalt, aga VTA leiab, et see on tehases, pesitseb kuskil masinates. Kuidas need lahkarvamused on tekkinud?

Tüve kindlaksmääramine on väga uus töömeetod. Seda on hakatud kasutama alles viimase poole aasta jooksul. Veel ei ole täpselt nagu teaduslikku põhjendust, kas bakter on tulnud siia toorainega. Või on see juba ammu aega pesitsenud tehases sees kuskil tootmisliinidel. Selle kohta andmed puuduvad. Fakt on aga see, et looduses listeeriat esineb väga palju. Taani teis minus igal pool on, aga põhiline ongi see, et oleks selle lubatu piirides. 

Praegu tegi M.V.Wool kahepäevase puhastuse. Siin on jälle veterinaarid eriarvamusel. Öeldi, et sellest ei piisanud. Aga fakt on ka see, et pärast seda puhastust bakterit tüvega 1247 ei ole leitud.

Mida peaks siis VTA arvates paremini tegema? Nende sõnul ei ole M.V.Wool piisavalt hästi hakkama saanud.

Ausalt öelda ma ei oskagi öelda. M.V.Wool on praktiliselt kõik teinud, mis VTA neile ette kirjutas. Võib-olla kontrolli sissetuleva tooraine üle tuleb tõhustada. Igasuguseid tehaste ja seadmete pesu tehakse neil päeva jooksul mitmeid kordi. Täielikult seda listeeria taset nullini viia on võimatu. Sellepärast ongi see niinimetatud Euroopa regulatsioon, et ühes grammis võib olla sada ühikut. Ja uskuge - sada ühikut on tegelikult väga-väga karm. 

Kokkuvõttes siis juhtus õnnetus. Vigadest õpiti, aga nüüd ei suuda M.V.Wool VTA nõuetele realistlikult vastata, on see nii?

Mina ütlen, et see ei ole õnnetus. Tegelikult see näitab seda, et kui meil midagi juhtub, siis tegelikult meie riik ei ole absoluutselt valmis selliseks kriisiolukorras tegutsemiseks. Esiteks kogu see meediakajastus.

Usute, et M.V.Wool tuleb sellest kriisist välja?

Kõik oleneb sellest, kui pikalt see kriis kestab. Praeguse seisuga on M.V.Wool ikka väga raskes seisus ja just enne kaubanduse kõrgperioodi. Hakkame siin võtma tööliste koondamine, 500 000 lepingud ja tooraine hävitamine ladudes. Ma ei tea, kui suur neil laoseis on. See on väga-väga suur finantskoormust.