Õigusteadlane «Otse Postimehest»: valitsuse töörahu tuleb, kui EKRE lepib taustanäitleja rolliga

Maaeluministeeriumi valitsemisalas toimunut uurinud riigisekretär Taimar Peterkopi erikomisjon jõudis järeldusele, et maaeluminister Mart Järvik on oma tegevuses ületanud pädevust. Saates «Otse Postimehest» arvas õigusteadlane Jüri Saar, et valitsuse töörahu saabub, kui EKRE lepib valitsuses nö taustanäitleja rolliga.

Kas see aruanne oli sõltumatu või mitte?

See komisjoni poolt tehtud analüüs oli väga üksikasjalik ja selge. Komisjon oli oma hinnangutes piisavalt ettevaatlik, et me ei saaks öelda, et oleks tegemist poliitiliste hinnanguga. Mis juhtus, millal juhtus ja kuhu jõuti - minu meelest täiesti selgelt ja kompaktselt esitatud kahekümnel leheküljel.

Te ütlesite, et aruanne oli võimalikult ettevaatlik. Mida te selle all mõtlete?

Selliseid aruandeid tehes tuleb alati olla ettevaatlik. Alati hinnatakse ministri tegevust, et sinna ei hakkaks libisema poliitilist laadi hinnangut, mida on siis poliitiliselt võimalik tõrjuda ja kritiseerida.

Eile õhtul väitis maaeluminister Aktuaalses Kaameras, et tema ei ole midagi valesti teinud. Ta ei ole kindlasti avalikkust eksitanud ja tagasi astuda ei kavatse. Samas ega sellest aruandest ka mingeid uusi detaile ei selgunud, mida me ta varasemalt ei oleks juba teadnud. Või selgus?

Ei. Ja ega see arvatavasti selle eesmärk ei olnudki. Kui me nüüd tagasi vaatame, siis on võimalik, et valitsus tahtiski saada natukene mõtlemisaega selle komisjoni loomisega. 

Plusspunkt on see, et nüüd on see ilusti avalikkuse ees. Kes see nii väga ikka teab, mis seal kusagil ameti sees toimub. 

See mida minister ütles, et jääb enda arvamuse juurde, see on juba poliitika. Mulle tundub, et siin on paralleelid Ameerikas toimuvaga täiesti olemas. Vähemalt minu hinnangul.

Selle paralleeli tõi ka ju siseminister Mart Helme välja, et tegelikult see sarnaneb vägagi sellele, mis toimub Ameerika Ühendriikides. Rääkides sellest aruandest, siis leitakse, et minister olla sekkunud liigselt VTA tegevusse. Kas teie arvates saame seda aruandest välja lugeda?

Tundub, et sekkus küll. Vaadake VTA on amet, mis asub ministeeriumi haldusalas. Sisuliselt allub amet ministeeriumile ja selles mõttes ka ministrile. Aga selle ameti konkreetne nii-öelda professionaalne tegevus - siin ei ole ministril kaasarääkimise õigust. Nagu siseminister ei saa KAPO-le öelda, et mis järeldustele nad peavad jõudma. See on väga selge. 

See on huvitav, et kindlasti inimesed võib-olla ei mõista seda täpselt või sooviksid aru saada, et miks minister ei või siis saada tervet ülevaadet enda allasutuses toimuvast. Tema peaks olema nii-öelda majas boss, ometi see päris nii ei ole. Millised on selle õiguslikud põhjused?

Sellised suured ülemused, kes kõike teavad ja kõik lihtsa inimese mured ära lahendavad, need on meist ida pool. Ida pool on sellised kõiketeadvad ülemused. Ka riigijuht on selline, kes võimalusel teeks kõik õnnelikuks, aga lihtsalt aeg aeg on vähe. See on nüüd irooniliselt öeldud. Nii see tegelikult ka on. See ongi võimu jagamine.

Ehk siis osa läänelikust õigusriigi mudelist?

Jah, võimude lahusus. Ma tõin siin enne paralleeli Ameerikas toimuvaga. See, mis Ameerikas praegu toimub (selline avalik tagandamise protseduur), see kõik on inimestele näha. See, mis toimub on väga hea.

Inimestel on võimalik ise järeldusi teha. Ka seesama, milles teda süüdistatakse, ongi see, et ta klaarib mingisuguseid isiklikke asju Ameerika välispoliitikas. Tema mingi personaalne advokaat hakkab mingisugust alternatiivset välispoliitikat ajama. Nii need asjad ei käi.

EKRE senine kindel seisukoht on olnud see, et valetamist ei aktsepteerita, ei andestata. Antud juhul millise seisukoha peaks teie arvates EKRE juhtkond võtma seoses minister Järvikuga?

Neid prognoose ja ennustusi on tehtud küll, mis järgmisel nädalal sündima hakkab. Aga vaadake - see küsimus on selgelt poliitiline. Neid asju saab korrigeerida ja pärast saab jälle öelda, et mind ei mõistetud päris selgelt. Aga üks asi on selge, et EKRE on üritanud ja siiani üritab küllaltki edukalt viia läbi Eesti poliitilist paradigma muutust. EKRE juhtide hinnangul ongi Eesti senine poliitika olnud kuidagi kahtlane. 

Ehk nad seisavad enda valijaskonna huvide eest?

Ma ei tea, kui hästi see EKRE valijaskond sellest aru saab, millega nüüd see erakond tegeleb. See on omaette küsimus, aga vähemalt deklaratiivselt.

Riigisekretär Peterkop ei oska selgitada, mis toimus ministri peas. Kas teie oskate leida aruandest mustreid, mis selgitaksid tema tegevust?

Kõige lihtsam võimalik seletus on ebakompetentsus. Lihtsalt inimene on sattunud piisavalt kõrgele positsioonile, kus igasuguseid tuuli ja mõjusid on väga-väga palju. Ja nii on, ega siis minister olla ei olegi lihtne. Ei olegi väga lihtne endale meeskonda kokku panna. Samal ajal ollakse ju pidevalt ka poliitilise surve all. See amet ongi raske. Keegi pole öelnudki, et see on kerge amet.

Keegi on isegi seda välja öelnud, et Eestis on liiga lihtne ministriks saada. Enne võiks madalamal tasemel harjutada.

Rääkides kantsler Illar Lemettist, siis EKRE on seisukohal, et Lemetti peab minema nii või teisiti. Isegi siis, kui Järvik astub tagasi. Kas antud olukorras, kas Lemetti teie arvates käitus valesti, et pöördus eelnevalt meedia poole, mitte õigusorganite poole?

Kindlasti on see on juba puhas juriidika, et millal kantsler peab minema meediasse ja millal mitte. Kui valitsus siin jõuga valesid otsuseid teeb, siis lõpuks maksab maksumaksja selle jälle kinni.

Aga konfidentsiaalsete kirjade jagamine? Oli see õige või mitte?

Selleks tuleb läbi viia eraldi menetlus hindamaks seda, kas oli mingi konfidentsiaalse info avalikuks tegemine või mitte. Mida ma öelda tahan, et kui valitsus või keegi arvab, et see on puhas poliitiline küsimus, kas EKRE on nõus oma ministrist loobuma ainult siis, kui kantsler lahti lastakse, siis see ei ole küsimus. Minister pannakse poliitilise kokkuleppega ametis. Kantsleri vabastamine eeldab eraldi menetlus. Tuleb tõestada, et ta on rikkunud seadust.

Rääkides veel Järviku endisest nõunikust, Urmas Arumäest, ja võimalikust huvide konfliktist, siis kas leidsite aruandest huvide konflikti?

See on jälle juriidika. Seal on selles mõttes kahel toolil istumine. Muidugi on huvide konflikt sellises rahvuslikus mõttes või sellises üldises arusaamas. See tuli siit ka ilusti välja. Ta oli mittekoosseisuline. Mil määral ta üldse ametiisik oli ja mil määral ei olnud - seda on väga raske hinnata. See on jälle konkreetne juriidiline teema.

Kokkuvõttes, kuidas võiks saavutada valitsus töörahu? Mis võiks olla järgmine samm? 

Ma ei tea, kui võimalik sellise koosseisuga töörahu saavutamine üldse on. Võib-olla võiks olukorda võrrelda sellega, kui EKRE saab aru, et nad võib-olla kavatsesid minna mingisse kõvasse Hollywoodi filmi peaosalisteks, aga avastavad, et on C-kategooria filmis taustanäitlejad. Kui nad sellest ühel hetkel aru saavad, siis tuleb ehk kunagi ka töörahu.