Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates “OTSE POSTIMEHEST” VAATA

Postimehe koostatud Eesti saja suurima ettevõtte edetabelist selgus, et endiselt domineerivad Eestis jaekaubandus, hulgikaubandus, transiit, ehitus ja muud traditsioonilised tööstusharud. Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja andis omapoolse hinnangu, kas Eesti suurfirmad on stagnatsioonis või mitte. 

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja leiab, edetabelist väljenduv väga edukate IT-ettevõtete vähesus tuleneb pingerea koostamise metoodikast. 

«See tabel keskendub tugevalt käibele. Käibenumbri võrdlemisel antakse suuresti eelis kaubandusettevõtetele, sest kaubandusettevõtted vahendavad kaupu ja seal on käive 'üles pushitud'. Reaalsuses see käive tegevuse mahukust väga hästi ei näita võrreldes teiste ettevõtetega.»

Kaspar Oja lisas, et IT-sektor on Eestis küll väga edukas, aga see on iseenesest väike osa Eesti majandusest. «Kui me räägime info- ja sidesektorist, kus on telekommunikatsiooni firmad ka sees, siis see on umbes 6% majandusest. Kui me võtaksime sealt maha telekommunikatsiooni ja muud kõrvalharud ja vaataks ainult programmeerimise ja andmehalduse sektorit, siis see on umbes 4%. See on juba küllaltki suur ja see on järsult viimase kümne aasta jooksul kasvanud. Siiski on seal hõivatud inimesi umbes 17 000 (teise kvartali seisuga), mis on kogu hõive mõttes küllaltki väike.»

«Kui nüüd tulla selle juurde, et millised ettevõtlusharud on meil esiliigas, siis see on küllaltki tavaline. Kümmekonna aasta eest oli Paul Krugmani [USA majandusteadlane – toim.] avastus, et Ameerika Ühendriikide kõige tootlikumad ettevõtted on traditsioonilised. Näiteks kaevandusettevõtted on väga tootlikud ning miks me neid start-up ja IT-firmasid üldse tagant surume. Olgu parem traditsioonilised ja need on head.»

Kaspar Oja leiab, et säärane lähenemine on petlik. Tuleb mõelda ka sellele, kuidas lisandväärtus luuakse. Lisandväärtus on Oja sõnul teatud mõttes arvestuslik termin. Arvestada tuleb ka, mida väärtuse loomiseks peab tegema.

Vastates küsimusele, et millisesse arengumudelisse Eesti kuulub (kas põhjamaisesse või lõunaeuroopalikku), vastas Oja, et tegelikult on see kõikjal sarnane. «Me vaatasime erinevate riikide arenguradasid ja iseenesest on Eesti, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome liikunud ühtemoodi. Tase võibolla erinevate hinnatasemete juures erinev, aga trend, et hinnataseme tõustes tööstusosakaal väheneb, on üsna tavaline. See on kõikjal ühesugune,» lisas Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.

Pingereaga saate tutvuda SIIN.

Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad