Kasemets: kliimaneutraalsuse eesmärgiga ühinemine jäi Eesti peaministril mandaadi puudumise taha

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Euroopa Komisjoni ambitsioonikas plaan seada sihiks kliimaneutraalne majandus aastaks 2050 jäi eile Euroopa Liidu juhtide kohtumisel saavutamata, kuna neljale riigile, teiste hulgas ka Eestile, ei olnud see vastuvõetav. Postimehe saates «Otse Postimehest» kommenteerib teemat Euroopa Komisjoni esindaja Eestis Keit Kasemets.

Miks Eesti jäi koos Ungari, Tšehhi ja Poolaga kliimaneutraalsuse eesmärgi pidurdajateks?

Lihtsasti võib öelda, et peaministril ei olnud valitsuse ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni mandaati niisuguse seisukohaga nõustumiseks, et saavutada kliimaneutraalne majandus. Viimane seisukoht, mis sellel teemal on kujundatud on minu teada aasta 2017, kui eesmärgiks oli 80% vähendada heitmeid, mis ei ole lõpuni veel kliimaneutraalne. 

Kas meie peaministrile tuli see siis eile üllatusena, et oleks olnud vaja mandaati?

Seda on raske kommenteerida, mis täpselt need sisemised põhjused olid. Eks see teema ka arenes väga kiiresti viimaste nädalate jooksul ja nii siis jäigi lõpuks neli riiki, kes erinevatel põhjustel seda eesmärki toetada ei saanud, Eesti nende hulgas.

Miks peaminister ei kasutanud seda võimalust, mida näiteks Martin Helme nädal tagasi ESMi teemal kasutamata jättis, ehk miks ta ei helistanud ja ei küsinud valitsuse liikmetelt seda mandaati?

Jah, kindlasti on see võimalik ja paljud riigid seda ka kasutavad, et ka kohtumiste käigus neid kohandusi ja muudatusi mandaadis teha, aga selleks on siis vaja ka kõikide valitsuse osapoolte nõusolekut. 

Kas peaminister ka helistas, aga näiteks Mart Helme ei andnud seda mandaati?

Kindlasti mingid arutelud sellel teemal toimusid, aga seda oleks asjakohasem peaministrilt küsida, kuidas see arutelu seal läks ja kulges. Aga isegi kui Eesti oleks poolt olnud, ega seda otsust ikkagi poleks tehtud, sest Poola, Ungari ja Tšehhi olid palju tugevamini vastu kui Eesti. Vastu olla tasub ju ainult siis kui sellesse eesmärki ei usuta!

Kas see eesmärk (minna aastaks 2050 üle kliimaneutraalsele majandusele - toim) oleks reaalselt teostatav?

Ma ütleks küll, et kui on niisugune tahe ja poliitiline soov, siis see on teostatav ja võimalik. 

Nii et teie ütlete, et peaministril oleks võinud see mandaat olla ja siis me oleksime olnud nende teiste riikide seas, mitte pidurdajate hulgas koos Poola, Tšehhi ja Ungariga?

Ma ütleks nii, et Euroopa Komisjoni hinnang on, et see on Euroopa Liidus saavutatav, sealhulgas Eesti puhul. Eks me peame sellega arvestama, et Euroopa majandusruumis need teemad kuskile ära ei kao.

Tagasi üles