Eesti probleemseim kinnisvaraarendus

Mõned kilomeetrid Pärnust, Sauga ringtee juures asuvad 156 ilusat korterit väga ilusates majades. 2007. aastal rajasid need siia ärimehed Tullio Liblik ja Andrus Sukles. See rajoon ajas kaks ärimeest nii lõplikult tülli, et üht kahtlustati vahepeal teisele mõrvakatse tellimises.

Meie lugu räägib aga sellest, kuidas me kõik võime osta heauskselt korteri ja avastada alles kümme aastat hiljem, et ehitis on totaalne käkerdis ja keegi ei peagi vastutama.

Tori vallavanem Lauri Luur: «Arendaja ütles, et tema ei tea midagi, tema on kõik asjad tellinud ja ehitaja vastas, et tema ei tea midagi, sest oli ju mingisugune järelvalve.»

Siin loos on viis asjasse seotud osapoolt - päästeamet, ehitaja, arendaja, järelvalve ja vald. Igaüks neist on teinud vigu. Aga ainsad, kes kannatavad - korteriomanikud.

Katrin Karu, Hirvela korteriomanik: «Korteri ostsin 2006 - nagu suurem osa Hirvela esialgsetest elanikest.»

Radar: «Majad näevad väga head välja!»

Katrin Karu : «No muidugi näevad. Sellepärast inimesed siia korterid ostsidki.»

Esimesed märgid sellest, et Hirvela majadega pole kõik korras, tulid tegelikult kohe alguses. Andrus Sukles ja Tullio Liblik finantseerisid uusarendust võrdselt 6,75 miljoni krooniga. Siis aga jooksis meeste vahelt läbi must kass.

Andrus Sukles tellis majadele ehitusekspertiisi, kus selgus, et neil majadel on päris palju puudujääke. See aga ei sobinud Tullio Liblikule, kes tellis teise ekspertiisi, mis ütles, et kõik on korras.

Katrin Karu: «Postkasti pandi meile Tullio Libliku allkirjaga kiri, kus ta kinnitas, et tegemist on lihtsalt kahe inimese vahelise ärivaidlusega ja majadega on kõik korras. Selle on üle vaadanud pädev ekspert ja kõik on väga hästi. Ärge muretsege. Elage ilusasti.»

Ja täpselt kümme aastat elasidki Hirvela kõik pooltuhat elanikku rahulikult oma ilusas uusrajoonis, kuniks toimus traagiline sündmus.

Katrin Karu: «Probleeme ei ilmnenud ju enne kui 2. oktoobril 2017. aastal Hirvela 8 põleng, mille kustutustööde käigus selgus, et väidetavalt ei ole majad ehitatud vastavalt nõuetele.»

Ülari Talumaa, Hirvela korteriomanik: «Sõitsin bussiga Tallinnast Pärnusse ja nägin, et maja põleb. Kaugelt tee pealt ei saanudki aru, kas on tegemist minu või naabermajaga. Päris karm oli.»

Katrin Karu: «Siis hakkasid asjad juhtuma.»

Ülari Talumaa: «Tänu 8. maja põlengule Päästeamet ja Tehnilise järelvalve amet tuvastasid seal puudujääke. Punkt number üks oligi, et kui katus läheb põlema, oli ainult üks väljapääs katuselt mööda redelit - mis on juba täiesti vastuvõetamatu. Suitsueemaldusluugid puudusid.»

Kas 2007. aastal olid tuleohutusnõuded sama karmid?

Talumaa: «Need nõuded olid tol ajal isegi natuke rangemad kui täna.»

Seoses põlenguga nägi Päästeamet esimest korda ajaloos, et seal, kus projektis oli kirjas tulekindel materjal, oli kasutatud hoopis tavalist kipsi. 11. oktoobril 2017 saadab Päästeamet Sauga vallale kirja, kus avaldab kahtlust, et elamud ei ole ehitatud vastavalt projektile ning võivad olla tuleohtlikud.

Kuu hiljem tellib vald tuleohutusauditi, mille viib läbi Tulipunane OÜ.

Ardon Kaerma, Tulipunane OÜ: «Tuleohutusekspertiis näitas seda, et antud hooned ei vastanud tegelikult sellel hetkel projekteerimistingimustele. Tuletõkkesektsioonid olid projekteeritud ühtemoodi, aga väljaehitatud ei olnud selliselt.»

Põleng paljastas tõe - kahesaja perekonnaga asumi majad ei vasta nõuetele.

Katrin Karu: «Põhimõtteliselt on kõik valesti. Alates sellest, et kogu ehitust puudutav dokumentatsioon vallavalitsuses on täiesti tohuvabohu. Puudulik. Täiesti puudulik.»

Kuidas on võimalik, et 2007. aastal andis vald kasutusloa majadele, mis ei vasta projektile ega ehitus-ja tuleohutusnõuetele?

Radar: «Kas kasutusload majadele anti välja kergekäeliselt?»

Lauri Luur, Tori vallavanem: «No ilmselgelt on tehtud menetluses teatavas mõttes mingisuguseid nii-öelda lihtsustatud lähenemisi. Ehk siis on mõned asjad natuke kergekäeliselt välja antud.»

Radar: «Lihtsustatud lähenemisi - mis see tähendab?»

Lauri Luur: «Selles mõttes, et ütleme niimoodi, et on tehtud vigu. Ei saa öelda, et menetlus oleks 100% puhas. Me näeme seal selgelt, et mingisuguses osas saame öelda, et näiteks teostusdokumenti pole tehtud iga maja kohta eraldi vaid on tehtud üks ja üldine ja vahetatud on kirja nurka. Kuidas see täpselt oli või ei olnud - ega me ei saa öelda, et keegi oleks teadlikult midagi rikkunud, aga oli buumi aeg ja asjad kuhjusid ja lasti lihtsustatult… tundub, et on korras ja las läheb.»

Tuleb öelda, et vallavanem Lauri Luur on selles ametis üsna värske - kõik need sündmused, ka põleng, toimusid enne tema valitsemisaega. Aga miks Päästeamet andis kasutusloa majadele, mis tunnistati hiljem tuleohtlikuks?

Indrek Laanepõld, Lääne päästekeskuse ohutusjärelvalve juhataja: «Asi on dokumendipõhine. Päästeamet ei puuri ühtegi auku seina ja ei veendu füüsiliselt, kas seal kipsseina või betoonseina vahel on üks või teine lahendus. Ehk et neid ohutuslahendusi tõendatakse dokumendipõhiselt.»

Radar: «Kohal ei pea käima?»

Indrek Laanepõld: «Ei, me käime ikka kohal. Me käime hoones ringi, aga me ei võta asju lahti selle komisjoni käigus. Ehk et kui paber ütleb, et see on korras, siis on see korras.»

Radar: «Aga tagantjärele nüüd - kas Päästeameti toonane inspektor Margus Piik käitus korrektselt?»

Indrek Laanepõld: «Meie seal oleme võtnud seisukoha ja oleme veendunud, et mingisugused dokumendid pidid olema, millele Margus Piik alla kirjutas. Aga mis on meie jaoks täna segane - ja kahju, et me ei saanud algatada ühtegi uurimist, sest ajad on lõhki. Meid väga huvitas, kas need dokumendid on ka tegelikult seotud nende majadega. Sest tolleaegne praktika oli see, et mindi objektile, vaadati dokumentatsiooni, käidi hoonetes ja kirjutati allkiri paberile, mis oli A4 - aga kas see oli ka seotud selle konkreetse majaga? Täna me sellist registreerimisnumbrit sealt ei tuvastanud. Ühtegi seost järgnevate dokumentidega ei olnud. Nii et… ei oskagi öelda. Võibolla tehti meiega mingit halba nalja lihtsalt.»

Ehk et Päästeamet pole ka justkui midagi valesti teinud. Ja kui ka on, siis aega on möödunud nii palju, et inimesed ei mäleta ja dokumendid ei räägi kogu tõde.

Lauri Luur: «Ei saa öelda, et kohe oli teada, et kõik on valesti. Me leidsime siit materjalide hulgast ka ühe ekspertiisi, mis kinnitas, et kõik on korras. Ju siis toonane vallavalitsuse juhtkond sellele ka tugines.»

Ekspertiis, millest vallavanem räägib, on seesama AS Ehitusekspertiisibüroo analüüs, millele põhinedes kirjutas Saarte Investeering Hirvela elanikele, et majadel pole tegelikult häda midagi. Kas tõesti majad, mis kümme aastat hiljem kuulutatakse tuleohtlikuks, said korraliku taustaga ekspertiisifirmalt üksmeelse heakskiidu? Selle juht Teet Sepaste ütleb, et nemad uurivad vaid seda, mida palutakse uurida, mitte kogu ehitist.

Teet Sepaste, Ehitusekspertiisibüroo OÜ: «Kui mina lähen pooleliolevale ehitisele, siis mina vastan nendele küsimustele, mis on eksperdile esitatud. Vaikimisi eeldan, et kogu seda vastavust kontrollib siiski omaniku järelva.»

Radar: «Omaniku järelvalvet tegi abivallavanem Harri Aas.»

Teet Sepaste: «Jah, aga see tol hetkel ei tõusnud isegi küsimuseks, sest minu asi ei olnud hinnata nende osapoolte seotust või mitteseotust. Eksperdina mina vastan puhtalt tehnilistele küsimustele. Esiteks vaieldi seal ehitusmaksumuse üle. Teiseks väideti, et majadel kukuvad rõdud küljest ära. Tuleohutusküsimused 2007. aastal ei tõstatunud, aga nagu nüüd ka hiljem välja tuleb, siis kõige suurem probleem ongi selles, et tegelikult sisulist kontrolli ilmselt ei tehtud.»

Kui olete aga mõelnud, et kuidas see kõik korteriomanikke puudutab, siis kui kinnisvaral pole kasutusluba ja samal ajal on probleemid tuleohutusega, ei saa seda kinnisvara kindlustustada. Ka pangad ei anna laenu. See omakorda viib selleni, et nende korterite müük on pea võimatu, sest jutud probleemidest ju levivad. Näiteks on hädas Hirvela elanikud püüdnud oma korteritest lahti saada, lubades ostjale pealekaubaks soojamaareisi.

Kati Tamtik, Tarbijakaitse ja tehnilise järelvalveameti ehitusosakonna juht: «Hirvela on väga ainulaadne juhtum. Me eeldame ikka ju, et kui kasutusluba on väljastatud, siis kõik nõuetekohasus on kontrollitud.»

Katrin Karu: «Me ostsime ju korteri majasse, millel on kasutusluba, mis tähendab seda, et maja peab ju vastama kõikidele ohutusnõuetele. Ja nüüd tuleb välja, et peame ise hakkama korraldama puuduste tuvastamist, mis tegelikult olid olemas juba lubade väljastamise ajal.»

Vald on nõus maksma 2000 eurot ühe maja kohta, et saada hoonetele tulekindlamaks muutmise projektid. See on aga kommiraha võrreldes sellega, mis on ümberehituskulud, mille peaksid tasuma korteriomanikud ise, sest kedagi teist probleem lihtsalt ei huvita või huvitab reservatsioonidega.

Lauri Luur: «Tegelikult on selles loos rohkem vastutajaid kui ainult omavalitsus. Paradoks on selles, et on üle kümne aasta möödas ja lugu on aegunud. Nii ehitaja ja toonane arendaja ei vastuta enam.»

Tullio Liblik, Saarte Investeering OÜ: «Saarte Investeeringul selle objektiga mitte mingeid probleeme ei ole. Meil oli vallaga leping - Sauga vald. Me oma kohustuse täitsime ja oleme selle üle uhked, et saime vaatamata saabunud finantskriisile oma kohustustega hakkama. Ehitasime üle 250 kodu inimestele, kes olid ostuhetkel ja pärast seda väga õnnelikud ja rahul oma ostuga.»

Radar: «Aga nüüd kui on selgunud, et majad ei vasta tuleohutusnõuetele, siis see on ju jama?»

Tullio Liblik: «Seda küsige Päästeametilt. Päästeamet on allkirjastanud vastavad dokumendid, vald on väljastanud kasutusload. Kõik olid sel hetkel rahul.»

Radar: «Teie andsite üle majad, mis olid tip-top korras?»

Tullio Liblik: «Vastab tõele, jah.»

Radar: «Ja teie enda südametunnistus on puhas?»

Tullio Liblik: «Täitsa puhas!»

See aga pole veel kõik. Isegi kui olete avastanud, et teie kodu on halvasti ehitatud, ei pruugi teil olla võimalust kuhugi pöörduda, sest mängu tuleb ajaline faktor.

Kati Tamtik, Tarbijakaitse ja tehnilise järelvalveameti ehitusosakonna juht: «Kui räägime sellest kahjunõudest - kui on antud vale kooskõlastus, siis nõude saab esitada kolme aasta jooksul kui on kahju teatavaks saanud. Aga seal tuleb jälgida tähtaegu - mitte rohkem kui kümne aasta jooksul teo tegemisest.»

Radar: «Kümne aasta tähtpäeval läks Hirvela 8 põlema. Üsna märkimisväärne ajastus.»

Kati Tamtik: «Jah… Täpselt siis kui oli aegumistähtaeg.»

Ehk kui sa soetad kinnisvara, aga alles kümne aasta pärast tuleb välja, et ehituses on tugevad puudused, siis ei ole mitte kusagile ja mitte kellelegi kaevata. Omanikuna jääd sa sellest hetkest üksi.

Ülari Talumaa: «Üks lahendustest võiks olla see, et Päästeamet, kes on väljastanud meile kasutusloa või siis vald pakuks meile omaltpool nii palju tuge, et nad oleks nõus tulema tegema korteripõhiselt auditi. Praegu suruvad kõik ametkonnad meid kui omanikke seda kõike tegema. Kuigi omanikud ju ei ole tänases hetkes süüdi.»

Et ära hoida teisi selliseid markantseid pahandusi, ütleb Tori vallaarhitekt Kristjan Kullerkann, et inimesed peaks tegema kortereid soetades rohkem eeltööd.

Kristjan Kullerkan, Tori vallaarhitekt: «Inimesed peaks enne kinnisvara soetamist kontrollima, mida nad ostavad, kuhu nad ostavad. Minu poolest võib täiesti kuulata kuulujutte ja küsida omavalitsusest, kas neil võib mingi tagapõhi taga olla. Kui inimene ostab auto, siis ta käib tehnilisest kontrollist läbi ja tassib auto veel korra ARKi, et oleks jumala kindel, et auto saaks veel kümme aastat sõita. Inimesed võiks käituda kinnisvara ostes nagu autot ostes - et kontrolliks.»

Lõpetuseks väga konkreetne nõuanne - enne kinnisvara soetamist saate te alati helistada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve ametisse ja küsida, kas ehitaja on mustas nimekirjas või mitte.

Kati Tamtik: «Isikutel, kes projekteerivad, ehitavad, teevad omanikujärelvalvet peavad olema kutsetunnistused. Seda infot võib meie käest küsida kui te seda ise ei leia - kas meil on olnud üks või teine ettevõte menetluses.»