Valgete kitlite sõda ilusüstide pärast

Terviseameti nina all käib tõeline tervishoiutöötajate sõda. Arstid versus õed. Vaidluse sisu on mittekirurgilised esteetilised protseduurid, kitsas mõttes ilusüstid. Samas olukord turul jääb seetõttu tähelepanu ning järelevalveta - mõned iluteenuste pakkujad, nii arstid kui ka õed, jätavad seadused täitmata ning ained lihtsalt satuvad eraisikute kätte. «Radar» käis uurimas kui hull olukord turul tegelikult valitseb?

Mis vahe on Botoxil ja täitesüstil?

On olemas kahte liiki ilusüste - Botox ja täitesüst. Botox ehk närvimürk botuliintoksiin on retseptiravim. Botoxi süstidega silutakse miimikakortse.Täitesüstid ravimeid ei sisalda. Täitesüste tehakse üldsielt organismile loomuomase hüaluroonhappega. Seda kasutatakse huulte täidlasemaks muutmiseks ja kortsude tasandamiseks. Täitesüst on meditsiiniseade. Just nimelt seade.

Terviseameti seisukoht on, et mõlemat liiki süstid on tervishoiteenused ja neid võivad teha vaid Eestisse registreeritud tervishoiutöötajad ja süstimise teenust pakkuval ettevõttel peab olema eriarstiabi tegevusluba. Eriarsti tegevusloaga võivad töötada nii õed kui arstid. «Eriarstiabi tegevusluba saab taotleda ainult arst ja tema vastutab kogu selle tegevusluba kaevatavate teenust üle,» selgitab kehtivat seadust Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja Pille Saar. Ehk lihtsalt öeldes võib Terviseameti seisukoha järgi nii Botoxit kui ka täitesüste teha ainult arst. Ja mõlemat liiki süste pakkuvatel ettevõtetel peab olema eriarsti tegevusluba.

Terviseameti sõnul ei saa arst vastutust delegeerida. Foto: Pilt videost

Jurist Allar Jõks Terviseameti seaduse tõlgendamisest: «Ükski õigusakt seda ei ütle!»  

Vandeadvokaat Allar Jõks tegi ilusüstide küsimuses õigusliku analüüsi ning leidis, et  täitesüstide tegemine asub seaduse hallis alas. «Terviseamet väidab,et tegemist on tervishoiuteenusega kuna tegemist on läbi naha tungimisega. Samas ükski õigusakt seda ei ütle,» märkab jurist Allar Jõks. Ehk et juriidilise hinnangu järgi ei ole hüaluroonhappe süstid tervishoiuteenused, mida ainult arstid pakkuda võiksid.

Arstid versus õed

Plastika- ja rekonstruktiivkirurgide hinnangul olukord on ilmselge. «Hea küll. Siin ei ole kirjutatud, et meditsiiniõde ei tohi medseadmeid inimese sisse viia, aga sellest võiks ju aru saada mis on arstlik protseduur ja mis on õeline. Eks need on ju ka kuskil ära kirjeldatud, mida võib arst teha või mida teeb arst ja mida teeb õde,» selgitab kehtivat seadust plastika- ja rekonstruktiivkirurg Olavi Vasar.

Meditsiiniõe haridusega tuntud iluspetsialist, suisa ilusüstide kuningannaks tituleeritud Marju Karin ei mõista, miks õdede kompetents Botoxi ja hüaluroonhappe süstide tegemisel kahtluse alla seatakse, sest just õeteaduskonnas õpitakse süstimist. «Arstid seda kahjuks ei õpi. Näopiirkonna süstimist ei anna täna võimalust õppida ei õeteadus ega arstiteaduskond,» nendib Karin ning lisab, et mõlemad, nii õed kui arstid õpivad näoanatoomiat, kuid täna ei ole Eesti riik võimaldanud mitte kummalegi süstimise õppimist näo piirkonnas.

Nagu öeldud, siis Botox on ravim ja juba see asjaolu muudab Botoxi süstimise Terviseameti jaoks tervishoiuteenuseks, mida peaks tegema ainult arst. Kuigi juristi Allari Jõksi õigusanalüüsi järgi võivad ka õed seda teenust pakkuda. Hüaloroonhappega täitesüste nimetatakse meditsiiniseadmeks ja see muudab plastikakirurg Olavi Vasari sõnul ka selle süsti just arstide pärusmaaks. «Selle meditsiiniseadme organismi viimine on implantatsiooni või transplantatsiooni protseduur, mis on arstlik protseduur ja mitte mingil juhul õenduslik protseduur,» räägib kirurg.

Tegelik olukord ilusüstide turul

Kui Terviseameti seisukoht on, et nii Botoxit, kui täitesüste võivad teha vaid tegevusloaga arstid, siis Radar läks maad uurima, mis seis tegelikult meie iluteenuste turul valitseb. Ühes Tartus asuvas ärimajas tegutseb ilukabinet, millel puudub mainitud tegevusluba, kuid pakutakse nii Botoxi- kui ka täitesüste teenust. «Ma pole arst,ma olen kõrgharidusega medõde, kohe teile ütlen,» selgitab ilusüstija ning nõustub kliendi sooviga talle Botoxit teha.

See õde on oma jutu järgi juba aastad teinud Botoxi- ja täitesüste ning käinud paljudel koolitustel. Seda, et tema tegevus vajaks eriluba ja oleks praegusel juhul keelatud, õde ei usu. «Varem oli kindlasti kohustuslik, aga nüüd piisab sellest, et sa oled tervishoiutöötajate registris,» nendib õde.

«Nad arvavad, et kui nad on registris, siis tekib neil kuidagi õigus tervishoiuteenuseid osutada. Aga töötajana registreering seda ei anna,vaid annab tegevusluba,» rõhutab Terviseamet. Tegevusloa puhul ka kontrollitakse seda, kas kõik ruumi nõuded vastavad, kas seal on mingi eripädevusnõuded ja siis see kokku annab siis õiguse Eesti turul teenust osutada.

Konkreetne ilukabineti õde on igal juhul rikkunud seadust, sest Botoxit ei tohi süstida ilma tegevusloata. Teine põhjus, miks ilusüstide tegijatel peaks Terviseameti ja Radariga suhelnud arstide sõnul olema kõrgem kvalifikatsioon ja tegevusluba, on oskus ära hoida võimalikke ohte ja nende tekkimisel vastavalt reageerida. Näiteks võib täitesüstide puhul tekkida nekroos ehk kudede kärbumine ja Botoxi puhul eluohtlik allergiline reaktsioon ehk anafülaktiline šokk. «Ja küsimus ei ole selles kas juhtub. Kindlasti juhtub. Küsimus on kuna juhtub?» selgitab tagajärje võimalust plastikakirurg Olavi Vasar.

«Kui midagi läheb käest ära tegevuse käigus. Siin on vaja koheselt reageerida,» lisab ta. «Sageli neid on vaja lahendada ehk ravida arstiharidusega inimesel,» räägib teine plastikakirurg Peep Pree.

«Täna juhivad õed brigaade. Need ravimid ei ole naljaravimid. Botuliintoksiin sellises koguses on nende ravimite kõrval nali,» räägib meditsiiniõde ja ilusüstija Marju Karin ning selgitab, et pealegi botuliintoksiini sellistes kogustes tüsistused puuduvad, kui ei lähe sisse mustus või ei teki infektsiooni. Täitesüstide puhul tüsistuste tekkimine sõltub ka ainest. «Kui süstida mitte meile tuntud ained, sünteetikat, mida Ameerikas tehakse nt, siis seal võivad olla tõsised tagajärjed. Eestis süstitakse hüaluroonhapet. Mis tähendab seda, et sa pead olema anatoomias väga võhik, siis võib juhtuda see, et sa süstid veresoone kinni,» selgitab ilusüstija Marju Karin.

Marju Karini hinnangul oskab õde võimalike tüsistustega hakkama saada. Foto: Pilt videost

Tartu ilukabinetis töötav meditsiiniõde ütleb meile, et kui kliendil peaks tekkima ootamatu vastureaktsioon, võtab ta ühendust Venemaa arstidega, kellega ta koostööd teeb. «Nemad ütlevad mulle mida teha ja ma tegelen sellega. Kui Teiega midagi juhtub midagi tõsisem, millega ma ei saa hakkama, me kohe lähme kliinikusse,» selgitab kliendile Tartust pärit ilusüstija. Klient aga muretseb, et kui temal tekib anafülaktiline šokk, mis oleks siis õe reaktsioon. «Ärge muretsege. Selle jaoks mul on kõik olemas, isegi adrenaliin,» rahustab õde.  

Eelmisel aastal oktoobris käis Terviseamet selle ilukabineti ja õe tegevust kontrollimas. «Kui Terviseamet tuli minu juurde järelevalvega, siis nemad ütlesid, et nad kunagi pole näinud, et kõik oleks nii ettevalmistatud.Mul on adrenaliin, prednisoloon, vastumürk.»

Terviseametil on teada, et  ettevõte kolinud uude kohta ja teenuste nimekiri on muutunud. Nagu näha, ei vasta see tõele.

Arstide murekiri ametnikele

See Tartu meditsiiniõde ei ole sugugi ainuke, kes ilma tegevusloata ilusüstide teenused osutab. Tegevusluba omamata teevad Tallinnas ilusüste näiteks Beauty Parlour ja Rahvusvaheline kosmeetika keskus A-Medicum.  

Kuigi seadus peaks justkui seda turgu reguleerima, on see tegelikult endiselt täielik Metsik Lääs.  Sellele pöörasid hiljuti tähelepanu Eesti Arstide Liit, Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Selts, Eesti Plastika -ja Rekonstruktiivkirurgia Selts, Tartu Ülikool ja Eesti Hambaarstide Liit, kes saatsid Terviseametile ja Sotsiaalministeeriumile sellekohase ühispöördumise. Viie organisatsiooni seisukoht on, et selliseid ilusüste, nii Botoxi- kui täitesüste, võivad teha ainult arstid. Peamise põhjusena tuuakse välja võimalike terviseriskide vältimine.

«Mina isiklikult olen üle 20 aasta õpetanud elustamist. Ka arstidele. Nii et ma arvan, et elustamisega tulen ma oluliselt paremini toime kui mõni teine,» räägib õde Marju Karin.

Plastikakirurg Peep Pree arvab, et pöördumine ei tähenda vastandamist arstide ja õdede vahel. Tema jaoks on see koostöö soov. «Aga seda koostööd targema ja rohkem õppinud üldisema ettevalmistuse tõttu peaks koordineerima arst,» ütleb plastikakirurg.  

Suurim kaebuste põhjus: tegevusloata arstid

Selles arstide poolt Terviseametile ja Sotsiaalministeeriumile saadetud murekirjas ei ole aga välja toodud näiteid Eesti juhtumitest. Samuti ei ilmne kaebuste statistikast, et patsiendid oleks kannatanud just õdede ebaprofessionaalsuse tõttu. Ka Tallinna EMOdesse on ilusüstide tüsistusega pöördunud vaid üksikuid.

Aastatel 2017 ja 2018 on Terviseametile laekunud 12 ja 8 kaebust. «Enamus on seotud olnud ikkagi sellega, et inimesel, kellel ei ole tegevusluba on tegutsenud või siis on olnud ka kaebusi, kus on tekkinud tüsistused,» räägib Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja Pille Saar. Terviseameti sõnul ongi kaebused tulnud just tegevusloata arstide kohta. «See kaebuste arv on nii madal, sellepärast, et inimesed ei soovi sel teemal väga kaevata,» nendib Terviseamet.

Marju Karin arstide ja õdede sõjast: «Turgu on vaja ümber jagada.»

Tekkinud vastasseisus näebki Marju Karin hoopis muud motivatsiooni. «15 aastat oleme praktiliselt turul olnud. 10-15, kõik on õed. Tüsistusi ei ole. Ja nüüd kutsutakse üles. Miks? Sest turgu on vaja ümber jagada,» arvab õde. Plastika- ja rekonstruktiivkirurg Peep Pree küll nii ei arva. «See paneb natukene muigama. Kindlasti on minul kasulikum tegeleda arstitööga tavamõttes rohkem, kui süstimiste tegemisega,» nendib ta. «Täna nii plastikakirurg kui nahaarst ütlevad, et laseriga tussukarva eemaldamine on arsti töö. Noh kuulge. Kuskilt läheb mingi piir ikkagi,» arvab Marju Karin.

Kui Marju Karin peab seda ebavajalikuks üle reguleerimiseks, siis Terviseamet on oma seisukohas kindel. «Täitesüstide, botuliinsüstide tegemine on arsti tegevus,» nendib Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja Pille Saar.

Seaduses on hallid alad

Õdede palvel Eesti regulatsiooni tervishoiuteenuste kohta analüüsinud vandeadvokaat Allar Jõks on vastupidisel seisukohal. Ja see viibki vastasseisu teenuse pakkumise ja selle järelevalve osas täielikku ummikusse. «Selleks, et öelda, et õde ei tohi ilusüste teha peaks olema kuskil mingi õigusakt või kutse- või eriala nõue, mis ütleb, et ilusüste tohivad teha need ja need. Mitte kusagil sellist normi ei ole,» räägib jurist.

Kui küsisime Terviseametilt, kas arst võib delegeerida Botoxi ja täitesüstide protseduuri õele, vastab ametnik, et arstlikku vastutust ei saa delegeerida. Kuid Allar Jõksil on teine arvamus. «See on iga organisatsiooni enda otsustada, et kuidas see arstiga konsulteerimine käib,» ütleb jurist.

Plastikakirurgid arvavad, et arst peaks olema samas ruumis olemas. «Kui arst nüüd tahab, et seda keegi tema eest teeks, siis ta peab seal ninapidi juures olema ja vaatama mis juhtub,» räägib Olavi Vasar.

Tuletame meelde Tartu ilukabineti õde. Terviseameti käsitluses rikub ta tegevusluba omamata nii Botoxit kui täitesüste tehes seadust. Seda põhjusel, et ta pole arst ja tal puudub tegevusluba. Botoxi süstimise puhul on asi selgepiirilisem. See on ravim ja selle süstimine on tervishoiuteenus. Täitesüstid ongi seega pigem hallis alas. Nagu juba öeldud, ei ole see ravim, vaid meditsiiniseade. Kas meditsiiniseade on samuti tervishoituteenus? Terviseamet hinnangul on, Jõksi hinnangul mitte. Siin võib seadust tõlgendada erinevalt. Ka enda kasuks

Marju Karin: «Arvate, et musta turgu ei ole? See on tohutu, mis toimub»

Ilusüstija Marju Karin arvab, et probleem pole selles, kes tervishoiutöötajatest võivad ilusüste teenust pakkuda, vaid selles, et seaduses on hallid alad, järelevalve on nõrk ning must turg areneb. Õe sõnul peaks tegelema hoopis Venemaalt tulnud arstidega, kes toovad kaasa kohvri oma ainetega. «Kuidas saab üks vene arst siin süstida ilma, et omab litsentsi, kuidas ta kirjutab välja botuliin toksiin? Aga minu juurde tuleb see naine ja ütleb, et talle tehti seal. Mis nüüd saab kui kulmud on alla vajunud? Ootab neli kuud ja tõusevad kulmud uuesti tagasi. Aga ma ei tea mida süstiti. Samamoodi on täitesüstidega. Ma ei saa teda aidata, sest ma ei tea kas üldse inimene oli arst, kas ta üldse on meedik - need on probleemid. Teine on Lasnamäe keldrites. Arvate, et musta turgu ei ole? See on tohutu, mis toimub,» arvab õde Marju Karin.

Täitesüstid on saadaval eraisikutele

Kust aga «musta turu» tegijad saavad süstimiseks vajalikke aineid? Internetist võib leida nii botuliini- kui ka täitesüste. Välisriigist Botoxi posti teel tellimine on keelatud, kuna see on ravimite kaugmüük. Eraisik ei tohi tellida täitesüste, kuna need on meditsiiniseadmed ning neid Terviseamet maale ei luba.  Eestis võib eraisik aga osta täitesüste levitajalt. Ühte sellisesse Tallinnas asuvasse kontorisse Radar läkski prooviostu tegema.

Täitesüstide puhul müügipiirangut ei ole. Tootja eeldab, et seda kasutab meditsiinilise haridusega inimene. Tootja ei vastuta võimalike kõrvaltoime eest. Täitesüstide levitaja müüb meile ühe paki tootest. Nii tervishoiutöötaja tõendi, kui eriarsti tegevusloa esitamisest pole juttugi. Müüja isegi ei küsi, mis kliinikus ostja iluteenuseid osutab. Palume teha arvet eraisikule. «Ma saan teha küll,» nõustub täitesüsti müüja ning pakub ka võimalust maikuus koolitusele tulla. Seda viib läbi Ukrainast pärit arstiteaduste doktor, kes on juba Eestis koolitusi teinud. Tuleval koolitusel pakutakse nii teooriat kui praktikat. Teoorialoeng toimub ühe hotelli konverentsisaalis, aga praktika…«Aga praktika on juba siin,» nendib müüja. Ehk siis nahasüstide praktika toimub selles samas kabinetis. Teadmiseks - õppejõud Jelena ei ole isegi Eesti tervishoiutöötajate registris.

Edukas prooviost

56 eurot ja üks filler ongi Radari käes. Paki peal ning paberite sees ei ole eesti keeles sõnagi. «Siin on midagi inglise ja vene keeles olemas. Me ei hakanudki fillerite kirjeldust tõlkima. See on mõttetu,» selgitab meile täitesüsti müüja.

Mõne päeva pärast helistas sama müüja mulle tagasi. Ostsime täitesüsti eraisikuna, mida tegelikult teha ei tohi. Sellepärast palus müüja nüüd tagantjärele see ost ikkagi firma arvele vormistada. «Meil pole õigust tooteid eraisikule müüma. Ma lihtsalt olin nii väsinud reedel ja kuidagi läks…,» vabandab täitesüsti müüja.

Kokkuvõtteks võib öelda, et hoolimata ilusüstide turu juriidilisest ummikseisust, kas süste võivad teha arstid või õed, on märksa suurem probleem olemasoleva regulatsiooni järelevalve. Terviseamet küll deklareerib, et ilusüste võivad teha ainult arstid ja selleks peab olemas olema ka tegevusluba. Kuid «Radar» tõestas, et reaalses elus jäävad piirangud paljuski vaid seaduse tekstidesse.