Liberaalide ootamatu sõber - Yana Toom

Yana Toom on paljude vene valijate lemmik. Järsku on temast saanud aga ka suure osa eestikeelse valijaskonna lootuskiir ja Keskerakonna mõistuse hääl. «Radar» kohtus Toomiga vahetult pärast Keskerakonna juhatuse koosolekut, mis oli koalitsioonikõneluste valguses kirglikum kui kunagi varem ja usutles teda viimaste sündmuste valguses.

Toomi hinnang käimasolevale poliitkemplusele on hävitav: «Ma kogu aeg vägisi viimastel nädalatel mõtlen kuulsa Lennart Meri väljaütlemise peale, et see sitt on meie tuleviku väetis. Mul on see tunne, et see sitt kuidagi väetiseks ei muutu.»

Nädalavahetusel täitus teil 10 aastat Keskerakonnas. Palju õnne!

Päriselt? Ma ei mõelnudki selle peale. Ma tänan teid! Tänapäeva emotsioonid, kui me võrdleme seda 10 aastast perioodi, võib-olla ei ole nii tähtsad. Aga teatud pettumused on. Aga eks see pole esimene kord. Ma võrdleks seda erakonnas olemist sellega, kuidas sa säilitad abielu. Vahepeal tuleb pingutada ja minna, ma ei tea ... psühhoterapeudi juurde.  Praegu on vist see periood, kus mul oleks see erakonnaga psühhoterapeudi minek täitsa omal kohal.

Need inimesed, kes teile pärast tänast koosolekut koridoris vastu tulid, ei olnud tavaline Keskerakonna laiendatud juhtkonna koosseis?

Jah, kui ma väljusin Stenbocki majast, seisis seal kaabudeta Helmete suguvõsa. Ja siis vanem Helme rõõmsalt hõiskas: «Noh, kas ütled mulle näkku ka, et oleme natsid?» Ma vastasin, et muidugi olete natsid. Mille peale ta vastas, et siis sina oled suurvene šovinist. Siis tulid veel Isamaa inimesed juurde. Minu jaoks oli see absurdne. Mina olen seal nendele justkui sõber. Imelik tunne. Aga vahest tuleb poliitikas seda ette.

Kuidas oleme jõudnud hetke, kus Keskerakond on valmis loobuma vene valijate häältest?

No ma seda niimoodi ei sõnastaks. Sest muidugi see ei ole erakonna tahe.

Paljud vene inimesed erakonnas ei ole kuigi jõuliselt sõna võtnud. Võis arvata, et see reaktsioon on suurem. Miks see nii võib olla?

See ongi see, millest rääkis Kõlvart ja mis tegelikult vastab tõele. See jõuõlg on tunduvalt tugevam, kui erakond on ühtne. Me võime muidugi lõhki minna. Aga kes sellest võidab? Ka vene valijad ei võida sellest. Jään selle juurde, et Raimond loobus praegu sellest punasest nupust, mis seal käes juba oli. Sest meil on ikkagi väga selge, et enne seda kõike hääletatakse juhatuses. Siis hääletatakse volikogus. Ja kui ta vabatahtlikult laseb punase nupu käest, no ju siis on mingi teine motivatsioon inimesel.

Kas see motivatsioon võis olla avapauk esimehe valimiskampaanias?

Esimehe valimiskampaanias või eurovalimistel Tarandi tegemine. Mis iganes.

Saite nendel valimistel Ida-Virumaal 5000 häält vähem. Mis juhtus?

Seda ei saa niimoodi võrrelda. Tuleb ikka vaadata protsente. Esiteks, seal on vähem valijad. Ma sain, ei mäleta täpselt, kas 24 protsenti. Ja tegelikult protsentuaalselt see on teine tulemus riigis. Valimisaktiivsus oli madal. Ja meie omavaheline kaklus seal. See mõjus ju ka. Narva piirkonda polnud olemas augustikuus. Ma pidin selle nullist üles ehitama. Ja seal on ikka väga tugev administratiivressurss, mis mängib meie vastu. Pluss Stalnuhhin keeras mingisugust oma asja. See kõik oli. Ime, et ma sellegi seal sain, ütlen ausalt.

Mida teil on öelda nendele Lasnamäe elanikele, kes on praegu Keskerakonna poliitika peale lausa solvunud?

Ma saan nendest väga hästi aru. Mul pole muud öelda. Mul on tegelikult väga piinlik. Ma usun, et ma poleks neid hääli saanud, kui ma oleks enne valimisi öelnud, et me lähme järgmine päev EKREga koalitsiooni. Vaatame, mis sealt välja tuleb. Ma endiselt arvan, et meil on laual kolm varianti, mitte üks. Et ikkagi Keskerakonnal on võimalus Reformierakonnaga koalitsioon moodustada või siis opositsiooni minna. Kõik kolm on laual ja ma ei ütle täna, et see on kivisse raiutud. Veel ei ole. Ja võib-olla ei saagi raiutud ka.

Mis seal Reformierakonna kõneluste juures siis ikkagi juhtus? On spekuleeritud Reformierakonna ülbuse üle.

Noh, mis spekuleeritud. Eesti poliitika ongi väga toksiline. Ma usun, et täna võib-olla Reformierakond oleks juba valmis teatud vastusamme tegema. Aga esimesel päeval peale valimisi kindlasti ei olnud seda valmidust neil. Muidugi, tagantjärele ma saan aru, kus olid need vead, mida mina tegin isiklikult. Mida ütles mulle Paet, et miks me uskusime, et me oleme välistatud. Miks ma temale ei helistanud kell kaks öösel. Mul pole seda kogemust. Meil kellelgi polegi seda kogemust, ma mõtlen Keskerakonna praegust juhtkonda, et me hakkame öösel mingeid koalitsiooniläbirääkimisi pidama. Me olime nii löödud.

Ometi ju Jüri Ratas saatis selle sõnumi Mart Helmele. Küsimusega, kas magad?

Teate, ma arvan, et ta saatis mitu sõnumit. Aga tegelikult ei ole väga kombeks minna nende sõnumitega meediasse. See on ainuke asi, mis lekkis. Ma usun, et neid «magad»-asju oli veel. Küll ja veel. Ei tea seda, aga see oleks loogiline. Et ei saa olla, et Helme oli ainuke, kellega Jüri kontakteerus. Ilmselt mitte. See oleks väga imelik. Aga Helmel jagus «viisakust» tulla sellega lehtedesse.

Miks ta seda tegi?

No ma ei tea. Eks ta arvab, et ta on selline otsekohane vend.

Yana Toom on tihti EKRE esimehe Mart Helme hammaste vahele jäänud. Näiteks koalitsioonikõneluste käigus ütles Mart Helme Jüri Ratasele, et viimane ei peaks laskma Yana Toomil endale pähe istuda. Lisaks andis ta mõista, et Toom võiks tagasi Brüsselisse minna.

Kui sa oled läbirääkimiste laua taga, sa võiksid olla kuidagi natukene lugupidavam oma partnerite suhtes. Nad peavad ennast veel lihvima selles mõttes. Aga samas minu lemmik väljaütlemine minu kohta oli see, et Yana Toom oma siniste küüntega hoiab Ratast ühest kohast kinni. See on täitsa õudne. Seda ütles keegi Kersna, kelle abikaasa on juhtumisi Reformierakonna liige ja Reformierakonna saadik riigikogus. Nii et ma ei saa öelda, et kõik need sigadused, mida minu kohta räägitakse, tulevad ainult EKRE suust. Kaugeltki mitte.

Mis võib olla Jüri Ratase eesmärk EKRE kaasamisel? Kas pelgalt soov peaministri kohta säilitada või ta soovib, et EKRE saaks valitsuskogemuse, mitte ei kasvaks opositsioonis edasi?

Ütlen ausalt, esimesed paar päeva peale seda, kui see hakkas sinnapoole liikuma, mul endal oli ka see mõte. Et Jüri hoiab kramplikult peaministri toolist kinni. Tegelikult ta pole selline inimene. Pigem ikka see, et erakond oleks võimul. Ja kuna esialgu Reform ütles selgelt «ei, pole teil siia asja», siis Jüri vaataski, mis on need alternatiivid. Ja lihtsalt mingi hetk tuli juba selline seis, kus enam taganeda ei saa. Sest sõna ka loeb.

Koalitsioon, poliitika, omavahelised suhted põhinevad suures osas usaldusel. Kui üks sinu partneritest kõik sinu sõnumid meediasse lekitab, siis kuidas teda partnerina usaldada saab?

Aga öelge mulle palun, kus on need kaks erakonda Eestis, kes üksteist usaldavad... Kus nad on?

Inimeste tasandil?

Ei, inimeste tasandil on fine (korras ingl k - toim). Aga see, et mina saan Kajaga läbi, ei tähenda, et ma saan läbi Michaliga. Alati tekivad mingisugused turbulentsed asjad. Ma saan aru, et peab olema sõnapidaja poliitikas. Aga Eesti poliitilises kultuuris paraku see väga ei loe.

Paljude jaoks kindlasti uskumatu, aga teist on saanud Keskerakonna mõistus ja hääl.

Kust te seda võtate?

See on inimeste tunne.

Inimeste? Ma lugesin Sutropi arvamust ja ma olin nii kuri. Sutrop ütles, et kas tõesti nüüd Mihhail Kõlvart ja Yana Toom ei olegi meie vaenlased. Inimene, kes peksab sind verbaalselt aastaid, hakkab kiitma. Äkki vaataks peeglisse ja mõtleks ka, kas ma ikka teen õiget asja. Kas on ikka hea, et Sutrop kiidab? Ta oleks pidanud pigem vait olema.

Aga ikkagi, kui kerge või raske oleks sellises olukorras erakonnast  lahkuda?

Need ei ole need asjad, mida ma hakkan meedias arutama. Väga vabandan. Sellist käkki ma erakonnale ei tee mitte kunagi. Et nad niimoodi saavad teada minu käitumisest. Ma just praegu mõistsin Raimondit hukka. Ütlesin, et mina lugesin Delfist, mis ta käik on. Miks ma pean tegema samasugusi lollusi? Ma pole selle peale veel mõelnud. Kuigi kümneaastane number tiksus mul peas. Mingi hetk oli see tunne, et äkki piisab nüüd.

Samas, ütlesite PBK saates «Vene küsimus», et lahkute erakonnast, kui Keskerakond lepib EKREga kokku.

Ütlesin jah.

See on esimene samm päev pärast sellise koalitsiooni moodustamist?

Koalitsioon pole veel moodustatud.

Te ütlesite ise ka, et võib-olla EKRE mängib mingi piirini ja siis ta loobub. Kas sellega võivad nad enda valijaskonda veel rohkem kasvatada?

Ma usun, et keegi ei kasvata oma valijaskonda 4 aastat enne valimisi. See lihtsalt pole tehtav. See on lühiajaline asi. Et tegelikult loeb ikkagi päeva lõpus see, mis saab tehtud. See ei peaks olema praegu selline taktika.

Kuid on veel üks seletus. EKREt koalitsiooni kaastates peavad nad paratamatult ka palju järeleandmisi tegema ja nn kabinetikõlblikumaks muutuma. On see ehk midagi, mille peale Jüri Ratas hetkel koalitsiooni koostades panustab?

Siin on teatud iva sees. Aga teine asi, mida ütles siinsamas istunud üks lugupeetav Eesti poliitik, et see ongi meie missioon. Võtta EKRE valitsusse. Siis meil on konn, neelame selle alla ja siis ongi tore. Aga see konna neelamine mulle väga ei istu. Vaatame seda ühiskonna poole pealt. Ma ei teagi, mis praegu rohkem lõhestaks. Ma tulin nüüd Stenbocki majast, seal toimus väikene meeleavaldus. Inimesed on väga kurjad. Aga mul kogu aeg tekib küsimus, kus te olite, kui nad käisid tõrvikutega? Kus te nagu siis olite?

Kui te lähete tagasi Brüsselisse, mis sõnumid teid seal koridorides ootavad?

Selle Verhofstadti kirjaga läks ikka väga-väga halvasti. Valas õli tulle kolleeg Gräzin, kes hakkas Verhofstadtiga avalikult riidlema. Saatis kõikidele MEPidele kirja. Mis andis muidugi võimaluse jällegi Paetil vastata kõikidele MEPidele ja üksikasjalikult kirjeldada, mis asi on EKRE. Kes ei teadnud, need nüüd teavad.

Kuidagi tekib küsimus, et need, kes praegu rohkem sõna võtavad, kavatsevad kevadel nendele valimistele vastu minna suurte häältemagnetitena. On see koht, kus paljud kasutavad praegu lihtsalt kõlapinda, et juba teha endale valimispropagandat?

Kindlasti. Ja muidugi tänaste reitingute pinnalt ei ole enam lootust, et Keskerakond võtaks 3 mandaati. On ju? See tähendab seda, et kellelgi teisel tekib mõte, et äkki nemad võtavad kaks ja pool. Aga kes võidab, see on muidugi EKRE.

Aga kui palju see annab teile jälle sellist lisavõimalust juurde n-ö Indrek Tarandit?

See ongi alati valik. Selge see, et kui ma ütleksin kaks nädalat tagasi, et kõik, mul on kõrini. Et te olete reeturid ja ma lähen ära. Kutsun kokku pressikonverentsi. Muidugi ma teeks Tarandit. Muidugi ma teeks. Aga see erakond, need 10 aastat – see on minu elutöö olnud. Ja ma seda lihtsalt ei tee. Pigem jään koju istuma. Sest ma ju saan ajakirjanikuna aru, kuidas seda teha. Astud juhatusest välja. Oled nagu valge hobusepea ja puhas. Okei, tore, sa saad oma punkte. Aga kas erakond sellega võidab? Ei võida.

Aga kes siis praeguses olukorras kõige rohkem võidab?

Ma usun, et just need inimesed, kes tõmbavad kõrvale, vaatavad kõrvalt, mõistavad hukka ja räägivad, et see pole õige, mis me teeme. Meil on 6. aprill viimane päev, et esitada kandidaate. Sisuliselt on kolm nädalat aega. Kõik see praegune mullitamine selle teema juures. Ta muidugi lisab kellelegi punkte. Ja mina olen selle võimaluse käest lasknud. Ma tean seda.