«Radar» paljastab: Venemaa agendi Maria Butina luureretk Eestisse

Viimasel ajal tohutut furoori tekitanud Venemaa sensuaalse agendi Maria Butina lugu saab alguse Siberist. See väikelinna kaunitar teeb uskumatu tähelennu, mis viib ta esmalt Venemaa võimuladviku juurde ja sealt edasi juba üle Atlandi Vabariiklaste ja president Donald Trumpini välja. Ent «Radari» uurimine paljastas, et enne USA-s vahistamist jõudis südametemurdjast Butina ka Eestis luua sidemeid, mis seni on saladuseks jäänud.

2013. aasta 23. juunil postitab Butina Instagrammi foto Tallinna lennujaamast, millel on näha Air Balticu lennuk. Pildi pealkirjastab naine nii: «Lendan esimest korda propellerlennukiga Tallinnast Riiga. Veidi kõhe on».

Sellele fotole viitasid Eesti ajakirjandusväljaanded möödunud suvel, kui Butina USA-s vahistati. Ometi sai ajakirjandus kuni tänaseni spekuleerida, et Butina võis viibida vaid transiittsoonis. «Radari» uurimistöö aga paljastas uusi asitõendeid, mis kinnitavad, et see võluv femme fatale veetis toona Maarjamaa pinnal koguni kaks sisutihedat päeva. Kuigi «Radari» uurimise käigus selgus, et Butina on Eestit külastanud vähemalt kahel korral, võime seekord esitada tõendid vaid naise ühest missioonist.

Niisiis - Maria Butina külastas Eestit 2013 aasta suvel. Selle visiidi raames käis venelanna ühel seminaril ka Kroonu lasketiirus. Fotodelt on näha, et Butinaga koos on Eesti laske-ekspert Dmitri Udras, keda Butina on nimetanud oma organisatsiooni «Õigus kanda relvi» partner-organisatsiooni juhiks.

Kuid kas Butinat huvitas tookord Eestis ainult laskmine või oli selle visiidi taga veel midagi?

Maria Butina on venelanna, keda enne Ameerikas vahistamist ei pea kinni üksi uks ega riigipiir. Juba noorena kolib ta Siberist Moskvasse, asutab ühingu «Õigus kanda relvi» ja talle kukub sülle pressiesindaja töö Venemaa keskpangas.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Ivo Juurvee sõnul on selge, et Butina puhul on tegemist suure relvahuvilisega. Juurvee viitab, et Butina ei varja ka oma avalikku ja ametlikku tegevust. «Ta on relvaaktivist ja pooldab Venemaal  lihtsamat võimalust relvade omandamiseks.»

Butina tegevust jälgides on aga jäänud mulje, et naise edu taga saab vaid olla Vene mõjuvõimsate «õnnistus».

«Niipalju kui mina Venemaa asjadest aru saan, siis kui tema tegevus või tema olemasolu oleks võimudele ebameeldiv, siis vaevalt, et sellel nii vabalt lastakse toimuda.   Seda enam, et ta on ka korduvalt olnud Vene riigi palgal,» möönis Juurvee.

On teada, et  2013. aastal kohtub Butina Moskvas Ühendriikide Vabariiklaste partei ametniku Paul Ericsoniga, kellega kiirelt kokku kolib. USA-s pärjatakse šarmantset relvaentusiastist venelannat peagi Riikliku Tulirelvade Assotsiatsiooni tähtajatu liikme staatusega – see on organisatsioon, mille eksliige ka Ericson on. Meest hüppelauana kasutades viib Butina tee juba Vabariiklaste võimuladviku juurde.

Kaitsepolitsei pressiesindaja Harrys Puusepp viitas, et kui inimene mõnes muus riigis soovib näida inimesena, kes on täiesti legitiimne ja ongi näiteks relvahuviline, mingisuguse laskeklubi esindaja või osaline, siis see legend peab ka kandma. Siis on ka oluline, et tal oleks vastav käitumismuster. «Võibki olla nii, et tema ettevõtmised mõnes muus riigis ei kannagi muud eesmärgi kui ainult seda, et asi näiks aus välja. Aga see on öeldud laiema mõttega mitte niivõrd konkreetset juhtumit kommenteerides,» ütles Puusepp.

USA valitsuse memorandumi väitel püüdis Maria Butina mõjuvõimu eest seksiga tasuda. Naine võis olla vastupandamatult järjepidev: näiteks võis ta pealtnäha võõra mehe passifotot kiita ja öelda, et ta on imeilus. Samuti pani ta näiteks oma telefonis endale vajaliku inimese nimeks «armas Shakov» ja andis sellest loomulikult ka mehele teada.

Tänaseks on paljastatud, et Maria Butina tegevust rahastas Vene miljardär Konstantin Nikolajev. Ent Vene riigi palgal oli tõesti naine juba aastal 2012, kui töötas koos Venemaa ekssenaatori ja relvaentusiasti Aleksandr Toršiniga. Väidetavalt pidi just Butina sillutama teed, et Toršin ja Donald Trump 2017. aasta aprillis kohtuks. Seda aga ei juhtu. 2018. aastal saavad hoopis Butina suhted Venemaa võimuladvikuga talle saatuslikuks. Ta vahistatakse süüdistatuna Venemaa Föderatsiooni salaagendina töötamises.

Nagu viitas ka Ivo Juurvee, siis on Butina esimene Vene kodanik, kes on arreteeritud võimaliku valimiste mõjutamisega.

2013. aasta juunis, mil Maria Butina Eestis käis, vaatas kogu maailm Venemaad veel natukene teistsuguse pilguga. Tagantjärgi on tegemist huvitava ajaga - Venemaa ja lääne, sh Eesti  suhted polnud veel väga kriitiliseks läinud seoses sellega, mis juhtus umbes pool aastat hiljem Krimmis ja Ukrainas laiemalt.

Ent Butinal oli juba siis pinev agenda. Oma toonases blogisissekandes nimega «Relvatuur Eestisse» paljastas naine oma reisist Eestisse nii mõnegi olulise detaili. Paari päeva jooksul külastas Butina koos oma alluvatega ühingust «Õigus kanda relvi» Jahipauna relvapoodi ja Kroonu lasketiiru. Aega jäi ka Tallinna Vanalinna jaoks. Vene grupi saatjaks oli juba eelnevalt mainitud Eesti laskeekspert, instruktor ja Tallinna praktilise laskmise klubi üks omanikest Dmitri Udras.

Radar püüdis Dmitri Udrast korduvalt kaamera ette saada, et ta salapärase kohtumise tagamaid avalikustaks. Lõpuks andis mees meie soovile järgi. Uurisime, millisel eesmärgil Maria Butina Eestis käis. «Kahjuks tänasel päeval jään vastuse võlgu. Teame, et Butina on arestitud USA-s, teda kahtlustatakse süüteo toime panemises  ja uurimise ajal ma ei saa öelda. Peame ootama,» viitab Udras.

Niisiis on Udrase kaamera ette saamine vaid pool võitu: vastuste asemel salapära vaid süveneb.

«Me elame globaalses maailmas, kus iga sõna, mis on öeldud ühes maailma otsas nii positiivselt kui negatiivselt võib pärast olla kohtu poolt arvestatud kui mõjumine kohtuprotsessile (kohtuprotsessi mõjutamine-toim),» jääb Udras endiselt napisõnaliseks.  

«Radar» viitab, et Maria Butina kirjutas Eestis käimisest ise oma blogis. «Ma jään (vastuse-toim.) võlgu. Ootame ära kohtuotsuse, peame kannatama,» jääb Udras endiselt kidakeelseks.

Mis võib selle kidakeelsuse põhjuseks olla? Kas lähedane sõbrasuhe Butinaga? Või kardab relvainstruktor oma Venemaalt käivaid kliente kaotada? Vastust teab vaid Udras, sest ta ei kommenteeri sedagi, kui head sõbrad nad Butinaga olid või kas ta on osalenud ühingu «Õigus kanda relvi» üritustel.  

Ometi, kuigi Dmitri Udras ei räägi kokkuvõttes ei Maria Butinast ega ka enda tegemistest, leiab «Radar» video, mis Udrase ja Butina 2013. aasta sügisel Moskvasse asetab. Seal on parasjagu käimas Õigus Relvadele üritus. Video näitab, kuidas Udras kutsub Butina korraldatud üritusel venelasi Eestisse ümber asuma ja siin siis relvalube taotlema, mis võimaldaks Euroopa Liidus relvastatult ringi liikuda.

Dmitri Udras ei ole muuseas väike tegija. Tal on Eestis lausa laskmise impeerium, kus ei tule puudu ei relvadest ja kus oma klubi raames koolitatakse välja uusi laskmishuvilisi.

Politsei-ja piirivalveameti relvaspetsialisti Teo Nikluse hinnangul ajas Udras aga toonasel üritustel osalejatele puru silma, kui kutsus venelasi Eesti kaudu relvastatult Euroopa liidu minema.

«Selline üleskutse on eksitav,» kinnitab Niklus. «Juba elamisloa saamine ei ole lihtne. Siis tehakse isiku taustakontroll, ta peab põhjendama, miks ta tuleb siia riiki. Samuti, kui ta juba on riigis (Eestis-toim.) elamisloa alusel, siis relvaloa taotlemisel kontrollime tausta veelkord ja teeme koostöös kapoga julegoleku taustakontrolli. Pahatahtlikel inimestel ei ole võimalik sellisel viisil endale relvaluba saada ja sellega Euroopasse rännata. Ma ei tea, mis tema (Udrase-toim) eesmärk on olnud,» kommenteerib Teo Niklus.

Siiski saavad relvaentusiastid liikuda üle piiride rahvusvaheliste võistluste raames. Näiteks eelmisel aastal taotles Udras Eestis laskmise maailma karika korraldamist. Ka Eestis toimunud kõige suuremad laskevõistlused nagu Baltic Storm ja Battlefield on just Udrasega seotud. Pärast Maria Butina vahelejäämist Ameerikas tekib õigustatud küsimus, kas sellised laskevõistlused ja klubid võivad ka võõrriigi luureteenistuste ja muu ohtliku kontingendi huviorbiiti sattuda?

Kapo pressiesindaja Harrys Puusepp möönab, et sellistel võistlustel osaleda soovijate hulgas võib olla küll inimesi, kes ei ole Eestisse oodatud seetõttu, et nende töö kas Venemaal või mõnes muus riigis viitab sellele, et siin olles võivad nad endast mingisugust ohtu kujutada. «Ja ma ei räägi siin vahetust ohust inimestele, vaid me räägime otsesest või kaudsest riigi julgeoleku ohustamisest,» viitab Puusepp.

Küsime kaitsepolitseilt otse, kas praegu pole Butina ja tema ühingu «Õigus kanda relvi» liikmed Eestile ohtu kujutanud? «Saame öelda nii, et teame, kes on Eestis võistlemas käinud ja teame ka seda kes oleks soovinud siia tulla, kuid see ei osutunud neil võimalikuks,» jääb Puusepp napisõnaliseks.

Teisisõnu, kui Butinat peeti toona veel ohutuks, siis oli ka neid, kellele sissesõiduluba ei antud.  

«Radari» andmetel said Udrase ja Butina suhted alguse hiljemalt 2013. aasta kevad-suvel. Nagu öeldud, käis Butina Eestis 2013. aastal jaanipäeva eel ja tema võõrustajaks oligi just Udras. Seejärel kohtusid nad juba Venemaal Kaliningradis toimunud Kafka ja Orwelli foorumil. Tegu on justkui Eesti Arvamusfestivali analoogiga.

Kapo jääb aga endisel Maria Butina ja Eesti teemadel napisõnaliseks.  Küsisime teistmoodi: Maria Butina ei olnud 2013 aastal Eestis tegelemas Venemaa mõjutustegevusega ning ta polnud  Eestis Venemaa kasuks luuramas? «Nii palju, kui öelda saame, on see, mis on teada avalikult ka teile, et ta (Butina-toim) on siin osalemas käinud ja tema igasugune tegevus siin meile teadaolevalt põhiseaduslikku korda ei ohustanud,» kinnitab Puusepp.

Siiski on teada, et Venemaal tunnevad praktilise ja taktikalise laskmise vastu huvi eelkõige just endised ja praegused eriteenistuse töötajad, sõjaväelased aga ka riigiametnikud ja mõjuvõimsad ärimehed. Toona, 2013. aasta suvel võis Vene grupil olla võimalus Eestis relvi rentida. Vähemalt lubavad «Radari» käsutuses olevad fotod võimalikest Udrase klubi relvaühikutest sellel teemal spekuleerida.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teaduri Ivo Juurvee sõnul on suur vahe Butina tegevusel Eestis ja USA-s. «Kui ta Eestis oli kaks päeva, siis USA-s viibis ta pidevalt, pikka aega järjest. Suhete loomine või sisse imbumine ei toimunud seal kindlasti üleöö,» viitab Juurvee.

Tänaseks pole saladuseloor Maria Butina ja tema Eesti suhete pealt kadunud. Me ei tea täpselt siiani, mis eesmärke tema reis Eestisse teenis, kellega ta võis kohtuda või millistele mõjukatele Eesti otsustajatele sensuaalseid komplimente jagada.

Lisaks, «Radari» andmetel on Butina vähemalt ühe korra veel Eestis käinud. Kui palju saab kapo seda järgmist visiiti kommenteerida? Puuseppa sõnul ei kipu kapo inimeste liikumist ühest riigist teise avaldama. «Kui ta (Butina-toim) ise soovib, võib ta rääkida oma erinevatest visiitidest Eestisse või muudesse riikidesse. Praegusel juhul, ma saan aru, on temaga suhtlemine   komplitseeritud.»

Viimased uudised Maria Butinast jõudsid meieni aasta lõpus, kui ta suureks üllatuseks võttis USA ringkonnakohtus tagasi oma varasema avalduse, milles süüd eitas. Seega tunnistas Maria Butina kogu maailma ees oma tööd Venemaa agendina.

Ent mis saab edasi? Kindlasti saab spekuleerida, kui emotsionaalseks kujuneb selle spioonidraama lõppvaatus. Küsimus on, kas Maria Butina osutub Venemaale nii oluliseks «mata hariks», et ta näiteks Paul Whelani vastu välja vahetatakse. See endine USA merejalaväelane, kes oli sõbra pulma sõitnud, arreteeriti hiljuti FSB poolt Kremli lähedal hotellis. Põhjuseks salapärane mälupulk. Lähiajalugu on meile ju kinnitanud, et luuremaailmas omasid maha ei jäeta. Pigem jääb küsimuseks see, kas ka Maria Butina Eesti agenda kunagi päevavalgele tuleb.