Kiviõli elanikud kannatavad mädamunahaisu ja suusakeskuses on raske hingata

Kiviõli suusakeskus naudib üle aastate esimest korraliku lumist talve. Head suusailma kasutab nädalavahetusel paartuhat inimest, kuid mõni kord võib neile ootamatult taevast pähe sadada meile harjumuspärase valge asemel hoopis musta värvi lund.

Kiviõli inimesed on pidanud mädamunahaisu, tossu ja taevast alla sadavat musta tahmast lund taluma aastaid. Miks nii? Vaid linnulennu kaugusel asuv Kiviõli Keemiatööstus on linnale õnneks ja õnnetuseks. See annab tööd suuremale osale ligi 5000 elanikust kuid samal ajal toob musta tahma ja mädamunahaisu otse ka nende magamistuppa. Üheks neist on ka on Kiviõli linna patrioot ning seal terve elu elanud Mairo Gorbatšjov.

Nüüd on mees aga nõutu. Linna suurim tööandja ja pika ajalooga Keemaitööstus on tõesti linna osa ja tegutsenud varsti pea sada aastat Neli aastat tagasi vahetas see omanikku ja kuulub nüüd Alexela Gruppi. Siiski on põlevkiviõli tootmine kohalike kannatuse proovile pannud.

Kuid kohalikud inimesed ei ole enam ainsad, kes õhusaastega rinda peavad pistma. Lumisel nädalavahetusel suureneb Kiviõli elanike arv viiendiku võrra. Mairo Gorbatšjov rääkis, et sellise ilmaga, kui tuult ei ole ja haisu ei tule, on suusakeskuses väga äge. “Aga me oleme juhtunud noortega minema, kui nad käivitavad  ja see suits tuleb otse mäe peale. See läheb suhu, habemesse ja igale poole. Rääkida ei saa, hingata ei saa, aga tahaks suusatada. Siis see ekstreemsport see sõna saab uue tähenduse,“ rääkis ta.

Ka Lüganuse vallavanem nentis probleemi. „Tegime siin mõni nädal tagasi, kui käivitamise hetkel lumesadu oli nalja. Siis võis öelda, et nagu tumedat lund sajab. Tegin ka kohalikele  ettepaneku teha reklaami, et kusagil mujal ei saja musta lund kui ainult meil siin Kiviõli,“ sõnas ta.

Aga nali naljaks. Kohalikud ei istu vaid käed rüpes ega pühi habet söe tolmust puhtaks. Korstnast tulevat musta suitsu, või küll enamasti ohutut, aga siiski ebameeldivat mädamunahaisu tundes haaratakse nüüd juba harjumuspäraselt telefoni järele ja antakse sellest teada keskkonnainspektsioonile. Ning näis, et kohalike kaebusi võeti kuulda. 2017. aasta kevadel võeti Keskkonnaameti juhtimisel Kiviõli õhk korralikult ette, et tuvastada peamised saasteallikad ja mõõta, kui palju saastet õhus on.

Seikluskeskuse mäe otsa paigaldati mõõtejaam, mis pidi õhu kvaliteedi puust ja punaseks tegema. Keskkonnauuringute keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna peaspetsialist Erik Teinemaa aitab olukorda mõista. Eelmisel aastal püüdis nende seikluskeskuse mäe otsa paigaldatud mõõtejaam kinni 236 tunnikeskset ja 9 ööpäevakeskset vesiniksulfiidi ja 2 ööpäevakeskset  peenosakeste piirnormi ületust. Ning ühel korral oli vesiniksulfiidi tase õhus neli korda lubatust kõrgem. Teinemaa sõnas aga, et sellised tasemed lühikese aja jooksul inimese tervisele ohtu ei kujuta vaid on pigem ebameeldivad.

„Selle taseme juures kindlasti otse vesiniksulfiid inimesele ohtlik ei ole. Vähemalt ma ei tea, et oleks,“ piirnorm on Teinemaa sõnul seatud lõhnahäiringu pärast, mis võib inimestele juba väga väikese sisalduse juures ebameeldiv tunduda. „Kindlasti palju ohtlikumad on peenosakesed, kus peal siis võivad olla absorbeerunud erinevad kantserogeensed ühendid. See on siis ohtlik,“ lisas ta.

Mais paigaldati korstnale uus elektrifilter, mis pidi olukorda parandama. Kuid inimeste kaebused jätkusid. Eelmisel aastal sai keskkonnainspektsioon kohalikelt rekordilisel arvu kaebuseid. Mõõtmised aga jätkuvad. Nüüd paigaldati lisaks mäe otsas olevale mõõtejaamale veel kagu suunda teine, et leida eelmiste mõõtmiste käigus selgunud lisa saasteallikas, mille päritolu tuvastada ei suudetud.

Kuid kui tõsine olukord on? Seda teab aga kõige paremini Tartu Ülikooli rahvatervishoiu teadur Hans Orru, kes oskab hinnata, kuidas õhusaaste inimese tervisele mõjub ja millal muutub see juba ohtlikuks. „Kui me saasteaineid sisse hingame, siis nad lähevad meile kopsudesse ja kopsude kaudu vereringesse,“ rääkis Orru. „Kui sa nüüd ühe korra suusatamas käid, siis tavaliselt sa oled terve inimene. Sellest nüüd küll mingit haigust külge ei saa. Sa võid tunda teatud ebameeldivust, see õhusaaste võib olla sinu jaoks ärritav, aga sellest nüüd mingit südamehaigust küll mitte,“ sõnas ta.

2015. aastal Uuris Orro ka põlevkivi tootmisaladel elavate laste tervist ning võrdles neid Tartu lastega. Tulemused olid aga halvas mõttes märkimisväärsed. „Võrreldes Tartuga on lastel rohkem põletikulisi protsesse käimas hingamisteedes. Kui me vaatasime lihtsalt astmat, siis see olukord ei olnud nii hull. Kui me vaatasime ka sellist astmaeelset seisundit, siis teine kord neil võib see haigus olla, aga see ei ole lihtsalt nii diagnoositud,“ seletas Orru.

Ühesõnaga. Kohalikel lastel on rohkem astmaeelset seisundit ja ülemiste hingamisteede haigusi. Kohalikud arvavad, et mõjude hindamiseks ei pea korraldama uuringuid vaid lihtsalt ise kohapeal elama ja olukorda omal nahal tundma.

„Võib öelda, et koguaeg on lapsed haiged. Inimestel on iiveldushood tekkinud kui korsten on meie poole. Hommikuti pea valutab. Tavaliselt nad käivitavad õhtul või öösel kui inimene juba magab ja inimene sellest ei teagi. Hommikul ärkad üles ja on lihtsalt halb olla,“ rääkis kohalik elanik Mairo Gorbatšjov.

Kuid tuleme tagasi suusatamise juurde. Habemesse kinni jäänud toss ja hingamisraskused mäe otsas. On see nii süütu ja ohutu kui kinnitatakse ja Kiviõli seikluskeskusel polegi muud teha kui lihtsalt tossu ja õhusaaste teele ette jääda. Kiviõli seikluskeskuse üks loojatest Janek Maar käib Kiviõlis Tallinnast pigem harva, kuid on ka ise kohapeal halba õhku kogenud. „Me ise näeme neid hetki muidugi kõige paremini. Käime päris tihti seal mäe otsas. Eelmine aasta oli mõni kord selline negatiivne tagasiside külastajatelt meie suunas. Aga me ise loodame, et tehas võtab midagi ette ja see olukord paraneb, sõnas ta. Maari sõnul mõjutavad mäge kõige rohkem tehase ootamatud käivitamised, mille tagajärjel ja soodsa tuule suuna korral tahm otse sportlastele peale sajab. „See on kõige piinlikum asi, mis saab juhtuda. Varasematel aastatel juhtus seda sageli, aga sellel aastal ei ole veel olnud,“ rääkis ta.

Janek Maar räägib, et ka nendeni on jõudnud mõned inimeste kaebused. Sama tunnistab ka Lüganuse vallavanem, kuid möönab, et ohtu inimese tervisele need hetked siiski kujutanud ei ole ning pigem on tegemist ebamugavusega.

„Inimesed on öelnud, et võibolla raske on hingata olnud, aga eks see ole inimese spetsiifikast tulenev.  Igal inimesel on erinev taju kuidas ta tunneb mingeid asju ja nii ongi. Kohalikud inimesed on suuremalt jaolt harjunud sellega. Loomulikult sellele külalisele või kliendile on see selline ebameeldiv, aga õnneks ma ei ole täheldanud, et tänu sellele on keegi tulemata jäänud,“ sõnas Eiche.

Kiviõlis kohapeal olles soovisime kommentaari ka Kiviõli Keemiatööstuselt endalt, kuid siis sooviti meile vastata vaid kirjalikult. Tehast filmides saabus seda valvanud turvamees, kes käskis meil filmimise lõpetada ja lubas helistada politseisse. Ja endale ootamatult sattusime ka seiklusfilmi, kus see sama G4S turvamees meid kümme kilomeetrit enda autoga jälitas.

Kuid viimasel hetkel muutsid enda meelt ka keemiatööstuse esindajad ning olid nõus meile Tallinna toimetuses kommentaare jagama. Kiviõli Keemiatööstuse keskkonnaeksperdi Andre Zahharovi sõnul ei soovinud keegi meid kindlasti tehasest eemal hoida. Ta rõhutas, et ettevõte on vaatamata 30 miljoni euro suurusele kahjumile nelja aasta jooksul investeerinud viis miljonit eurot just saaste ja saasteallikate vähendamiseks. Näiteks ka ligi kaks miljonit eurot mais paigaldatud uude elektrifiltrisse.

„Elektrifilter võtab paberite järgi ära 99 protsenti tahmaheitest ja senised mõõtmised on näidanud, et see eesmärk on saavutatud ja need ületamised on seotud õlitootmisjaamade käivitamiste ja seiskamistega,“ rääkis Zahharov. Ta lisas, et Keemiatööstus püüab käivitamisi ja seiskamisi ajastada sellele perioodile, kus tänaval on võimalikult vähe inimesi väljas näiteks öötundidele või nädalavahetustele, aga suusakeskusel on jälle siis see aeg, kus külastajaid on kõige rohkem. „Küsimus on selles, mis tekitab häiringu emotsiooni inimeses. See sõltub igast inimesest,“ sõnas ta ja lisas, et kaebuste esitamine on väga subjektiivne. Seda on teinud ka endised töötajad ja nende motiive on raske öelda.

Üks asi on vaadata midagi paberil. Reaalsus on see, et uus elektrifilter käivitamiste ja ka sulgemiste ajal aga ei tööta, sest ei peaks sellisele koormusele vastu. Just need on aga ka hetked, mil ümbruskond kõige suurema saastepahvaku saab. Vaatamata uuele filtrile on ka sellel aastal keskkonnainspektsiooni laekunud inimestelt kuus kaebust ning kohalikud on filminud tahmast lund nii linnavahel kui suusamäel.

Keskkonnaministeeriumi välisõhu osakonna peaspetsialist Riina Maruštšak nendib probleemi ja räägib, et seetõttu mõõtejaam ka taas mäel tööd teeb. Lisaks soovitakse välja selgitada veel teine, kagu suunast linna saastav allikas. Samas leiab ta, et probleem on pigem perioodiline ja iga päev inimesed pähe sadavat tuhka või ebameeldivat mädamunalõhna taluma ei pea. Nüüd käimasolev uuring peaks näitama, kas viimase aasta jooksul tehtu on andnud piisavalt tulemusi. Kui ei, tuleb ettevõttel veel panustada.  „Ei, me ei saa väita, et selline olukord on normaalne. Seetõttu me täna teemegi enda poolt ka võimalikult palju tegevusi, et seda olukorda lahendada. Seetõttu meil ka see kordusuuring on. Eks see kõik vajab aega ja investeeringuid. Siin vahepeal oli ju selline natukene kriisiolukord põlevkisvisektoris kui nafta hind oli väga madal,” rääkis Maruštšak. Tema hinnangul on täna näha, et need perioodid on ikka perioodilised. “Me loodame, et see probleem laheneb võimalikult kiiresti.“

Kuid kui sellest ei piisa on Kiviõli elanikul Mairo Gorbatšjov õhku visanud idee allkirju koguma asuda, et need koos kohalike murega valitsuse ja riigikogulaste lauale jõuaksid.

Andre Zahharovi sõnul arvatavasti selleks vajadust pole, sest sõltumata uue uuringu tulemustest kavas veel rohkem investeerida ja saasteallikaid ning lõhnahäiringut  vähendada.

Ja kui keskkonnaamet uute mõõtmistega mõne kuu pärast lõpetab ning saasteallikate piirväärtusi endiselt ületatakse, vaadatakse probleemile juba konkreetsemalt otsa. Kiviõli keemiatööstus peab seejärel koostama konkreetse plaani, kuidas nende heitkoguseid vähendada, et endale antud saastelubadest mitte ilma jääda. Seniks peavad kohalikud aga leidma muid viise halva haisu ja tahmaga toime tulemiseks.