:format(webp)/nginx/o/2017/12/14/7405547t1hdd24.png)
Eilne «Radari» erisaade «Vihkav Eesti» portreteeris viimaste aastatega aina enam esile kerkinud vihakõne levikut Eestis. Tallinna Ülikooli psühholoogia õppejõud Avo-Rein Tereping rääkis vihakõne tagamaadest.
Psühholoog vihakõne tagamaadest: mina ei ole kunagi süüdi (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terepingi sõnul on see võimalus inimestel teatud viisil kätte maksta. «Kui mul on halvasti, siis ega mina ei ole kunagi süüdi- keegi teine on süüdi,» seletas Tereping ja jätkas, et väga hea, kui leitakse «patuoinas,» siis kommenteerijate enesetunne läheb paremaks.
Psühholoogid on väga palju uurinud, mida inimesed välja ütlevad, millised on nende hoiakud ning ka seisukohad, mis võivad olla seotud vihaga. «Need ei ole garantiiks sellele, et inimesed hoiakute põhjal nii käituksid,» lausus Tereping.
Kui inimesed oma sõnade eest ei vastuta, siis see läheb levima. «Kui inimene peab seletama, miks ta midagi halvasti tegi, siis ta hakkab paremini mõistma.»
Psühholoog seletas, et kiired muutused paratamatult tekitavad vastu seisu. «Näiteks mujal maailmas läks samasooliste võrdsuse seadustega realiseerimiseks palju kauem aega, kui Eestis prooviti seda teha.»
«Radari» erisaade portreteeris aina süvenevat vihakõne levikut Eestis. Saates said sõna ligi 30 inimest, kelle hulgas on nii tuntud meelelahutustegelasi ja poliitikuid, kes jagasid oma raputavaid lugusid, kuidas neid kommentaariumites, sotsiaalmeedias ja isegi tänaval sõnadega rünnatud on.