Neli aastat Eesti Päevalehes töötanud ajakirjanik Piia Osula liitus telesaate «Radar» meeskonnaga.
Telesaate «Radar» toimetusega liitus Piia Osula
«Mulle meeldib mõelda, et ajakirjanikuna saan ma tõstatada teemasid, millest ehk muidu rääkida ei tahetaks või ei ole inimestel selleks piisavalt kõlapinda. Kui varem pani mind seesmiselt põlema võitlus ebaõiglusega, siis nüüd, just vanemapuhkuselt naasnuna, on see saanud veel uue dimensiooni. Ma tõesti soovin maailma paremaks muuta ning seda nii lõbusate ja siirate lugudega kui ka endiselt ikka selle sama ebaõiglusega võideldes,» ütles Piia Osula.
«Ootasime Piiat väga. Ta on äärmiselt põhjalik ja teemadega süvitsi minev säravate silmadega ajakirjanik ning vaatajail on kindlasti põhjust Piia lugusid oodata,» ütles Radari peatoimetaja Kärt Anvelt.
Nimelt sõlmis Radar Osulaga töölepingu juba möödunud sügisel, kuid vahepeal oli naine koos fotograafist abikaasa Hendriku ja pooleteise aastase tütre Martaga avastamas Austraaliat ja Uus-Meremaad. Pole välistatud, et tulevikus jõuavad ekraanile ka mõned killud seiklustest koos beebiga teisel pool maakera.
Piia Osula on pälvinud ka 2012. aasta parima noore ajakirjaniku preemia. Toona, vaid 19-aastasena, pärjati Osula parimaks nooreks ajakirjanikuks Eesti Päevalehes ilmunud loo eest «Videvikukütuse jahil: kuldkettides vene ärikad ja tolmused garaažid».
Ülikooli ajal oli Piia Osula Tartu Ülikooli tudengilehe peatoimetaja.
Viimastel aastatel ei olnud Osula tegev enam ainult kirjutava ajakirjanikuga. Esmalt oli ta vanemapuhkusel, seejärel keskendus aga saate Sensor tegemisele Delfi TV-s. Seega pole telelugude tegemine Osulale võõras.
Gümnaasiumi ajal oli Piia suur etleja. Ta esindas erinevatel konkursidel oma kodumaakonda Jõgevat nii etlemises kui ujumises kaheksal korral. Huvitav fakt Piia minevikust on muuhulgas näiteks see, et ta on Palamuse Gümnaasiumi õpilasena esindanud Jõgevamaad vendade Liivide ja Juhan Liivi luuleauhinna laureaatide loomingule pühendatud üleriigilisel esitluskonkursil. «Piia oli konkurentidest natuke küpsem ja säravam, ei peljanud kuulajatele otse silma vaadata ning esitas võrdselt hästi nii luuletuse kui ka proosapala,» kommenteeriti Osula (toona Puuraid) esitlust juba 10 aastat tagasi.