Narkodiileri üleskutse: ei tasu neid aineid proovida

Mida narkodiilerid tegelikult inimestele müüvad? Kõige parima vastuse sellele küsimusele oskavad anda surma müüjad ise. Radar kohtus pea 15 aastat tegutsenud narkodiileriga, et temalt uurida, kuidas ta sellesse võrku langes ning kas ta mõistab, et müüb surma.

«Juhtus nii, et polnud tööd. Sellest sai kõik alguse, ise tarvitasin ka.» Nii rääkis  mees, nimetame teda Aljošaks, oma narkomaania-ja edasise diileriteekonna algusest. «Ei tasu proovida. Sellega on nii, et proovisid ja järgmisel päeval on maailm hall. Elus pole enam mingisuguseid lilli, midagi ei ole. See pole huvitav.»

Kohtume Aljošaga Tallinnas ühel laupäeva keskpäeval. Aljoša plaanib hankida 50 grammi keelatud aineid, et neid edasi müüa. Nagu ta põhjendas, vajab ta raha. Viimast ei jagu, kui palk on kas väike või oled hoopistükkis töö kaotanud. Ning rahapuudus viib omakorda võlgade tekkimiseni. Kuid mitte ainult rahapuudus. Aljoša on ka ise juba 20 aastat narkosõltlane.

«See algab puhkepäevadest. Mõnel jääbki see puhkepäevadel tarvitamiseks,» tõdes mees. Tema enese jaoks läks asi aga suuremaks. Aljoša sai enda sõnul aru, et narkootilisi aineid hulgi ostes avaneb talle ligipääs odavama kraami juurde ja ta saab sellega veel raha teenida.

Aljoša kliendid on erinevad: poisid, tüdrukud, mehed, naised. «Ühiskonna igast osast. On inimesi, kellel on oma firma. Üks selline klient mul on, kes tahab paar-kolmkümmend grammi korraga. Ma ei saa sellest aru. Tal on normaalne palk, oma firma siin Eestis...Ja räägib, et ainult natukene vaja, läheb pokkerit mängima ja kõik. Et öösel magama ei jääks...Pokkeriturniirid algavad hilisõhtul ja kestavad öö läbi. Selle jaoks ta siis enda sõnul ainet vajab.» .

Edasi müümiseks ostab Aljoša peamiselt amfetamiini, tõdedes samas: «Nojah, kunagi ei tea, mis seal sees on. See ei pruugi olla midagi amfetamiini poolegi. Lihtsalt mingitest tablettidest tehtud. Nagu tänaval öeldakse, barbituur.»

Amfetamiin mõjul kaob inimesel uni ja tõuseb aktiivsus. Just seetõttu meeldib see aine peohuvilistele. Aga ka näiteks eksamiteks valmistatavatele tudengitele. Amfetamiini tänava hind on 20 eurot ühe grammi eest. Aljoša ostab ise kaheksaga. «On neid, kes seda tarvitavad, sest sõidavad kuhugi puhkama, sünnipäevale, pulma...Ja võtavad seda (amfetamiini-toim.), et saaks juua ega jääks purju. Aga kui pead puhuma, näitab ikka,» kirjeldas Aljoša.

Kõige tihedamini pöördutakse narkosooviga Aljoša poole neljapäevast pühapäevani. Nagu Aljoša väidab, siis nädala keskel narkootikume ei tarvitata, kuna elatakse tavalist argielu.

«Aga pühapäeval kuidagi...Võib-olla pühapäevadeks ei jätku inimestel enam energiat. Tahetakse kõigest osa saada, igal pool käia, aga ei jõua. Organism ei võimalda. Paljudel see nii jääbki, nädalavahetuste tarvitamiseks. See on sama, nagu mõned, kes nädalavahetuseti joovad. Pidudel, diskodel, ja nii. Aga nemad ju ei joo nädal aega järjest. Jõid korra ja kõik. Rohkem pole midagi vaja. Vähe on neid, kes madalamale langevad, kes joomise pärast enam tööle ei lähe...Siin (narkootikumidega-toim.) on täpselt sama asi,» rääkis Aljoša oma kogemustest klientidega.

Muidugi uuris Radar, kas Aljošale ei tundu, et nende mõtetega ta pigem isegi õigustab narkootikumide tarvitamist. «Ei, ma ei õigusta. Räägin, et kõik sõltub inimestest. Mõni paneb vastu, teisel kaob mõistus. Iial ei tea, mis inimesest saab. Olen ise juba nii palju seda tarvitanud, et kui ilmub mõni uus nägu, siis sa lihtsalt talle alguses pead pikka loengu, et kas sulle ikka on seda vaja,» tunnistas Aljoša.

Peale amfetamiini tarvitamise lõpetamist on inimene Aljoša sõnul omadega läbi. «Inimene lihtsalt magab, magab...Siis ärkab, olemine on imelik. Üsna sarnane pohmelliga. Et halvast olemisest lahti saada, võtab mõni midagi peale. Lahjat alkoholi. Et sellega olemist parandada»

Aljoša väitis, et müüb narkootikume ainult oma tuttavatele täiskasvanutele. Samas möönis mees, et ta ei saa garanteerida, et aine ei liigu sealt edasi laste kätte.

Diilerite skeem on muutunud. Aljoša nagu ka enamus teisi diilereid, müüb aineid oma kodust mitte tänaval. «Tänavailt on diilerid ja muud sellised kadunud. Nüüd on ainult kitsas ringkond, niisama lihtsalt kraami ei saa,» väitis Aljoša. Tema sõnul pole reaalne, et lähed kellegi juurde ja saad midagi osta - kui ettevaatlik ei ole, võid küll palju teenida, aga kaua see ei kesta. Sellega viitas Aljoša politsei tublile tööle diilerite tabamisel.

Diileriks olemine tähendab pidevat stressi. Aljoša annab sel laupäeval, mil temaga kohtusime, hulgimüüjatele  400 eurot, et saada selle eest 50 grammi amfetamiini. Seekord aga ei läinud tal õnneks, tema hankijad otsustasid kaduda. «See on pidev jama. Kui riskid, siis… Tuleb riskida ainult oma rahaga. Aga võib juhtuda, et oma raha pole, võtad teenimiseks kelleltki võlgu...Aga lõpuks oledki jälle võlglane. Siis hakkad uut kohta otsima. Mitte endale teenima, vaid et kellelgi võla katteks anda. Et uue kraami eest maksta ja vana võlga klaarida,» kirjeldas Aljoša elu, millest ta enam välja ei saa.

Aljoša tunnistas, et kahetseb vahel oma valikuid - elus võiks tegeleda hoopis teistsuguste asjadega ning elaks ka ilmselt palju paremini.  «Vahest kellelegi on see jutt õpetuseks ja ta teeb järelduse. Et ei tasu neid aineid proovida, sest see...Proovisid ja järgmisel päeval on su maailm hall. Pole elus lilli ega midagi. See pole huvitav,» põhjendas Aljoša, miks ta nõustus Radari toimetajale Aljoša andma intervjuu.