Kuidas nad rikkaks said?

Teisipäevane «Radar» viib vaatajad 30 aastat ajas tagasi ja näitab, kuidas taasiseseisvunud Eestit üles ehitama hakanud mehed käisid EBSi tudengitena Läänes kogemusi hankimas.

Professor Madis Habakuk, Kanada väliseestane Ilmar Martens ja Ameerika ärimees Peter Marshall Fitzgerald, tulid 80ndate lõpus toonaseid olusid arvestades enneolematule äriideele - hakata Eestis pakkuma ettevõtlusõpet.  Plaan oli mitte piirduda klassikaliste loengutega, vaid viia õppurid ettevõtetesse vaatama, kuidas äritegemine PÄRISELT käib. Ja praktika pidi toimuma mitte raudse eesriide taga Eesti NSVs vaid vabas maailmas - Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. Nii loodi 30 aastat tagasi, 1988. aasta detsembri alguses Estonian Business School ehk EBS.  

Õppetööd EBSis ei maksnud kinni mitte riik, vaid õppurid ise – õigemini nende tööandjad. Kursuse hind oli röögatu: 33 800 rubla. See maksis umbes kümme korda rohkem, kui toona aastapikkuse kursuse eest Eestis küsiti.

«Nendest inimestest saab Eesti tulevik. Ma olen täiesti kindel, et mõne aasta pärast on neist saanud suurte firmade juhid või valitsuse liikmed,» lausus EBSi kooli looja ja juht Madis Habakuk 1991. aastal San Fransiscos kooli 3. lennule lõpudiplomeid üle andes. Seal said oma diplomi kätte tulevased ärihaid, kelle hulgas olid ka hotelliärimees Tarmo Sumberg ja Eesti esimese Maksimarketi asutaja ning Amservi juhatuse esimees Tarmo Kütt.

«Siis kui meie lennuk San Fransiscos maandus, ega meil seal kedagi vastas ei olnudki,» meenutas oma praktikareisi ettevevõtja ja endine poliitik Jüri Mõis, kes rääkis «Radaris», et glamuurist oli tema esimene  USA reis väga kaugel. Tal tuli koos kahe kursavennaga elada peremajutuses ja kolme kuu jooksul pidid nad elukohta vahetama 21 korda.

Milliseid meeleolukaid ja kentsakaid vahejuhtumeid meenutasid raudse eesriide tagant vabasse maailma praktikale pääsenud EBSi vilistlased Tiit Vähi, Jüri Mõis ja Hannes Danilov, vaata pikemalt «Radari» videost.