POPULAARNE TELESERIAAL "PANK" VAATA SERIAALI EPISOODE SIIT
Kuula artiklit

Californias asuva Silicon Valley ehk Ränioru avalikuks saladuseks on saanud LSD’ga eksperimenteerimise aegade tagasitulek. Tehnoloogiamaailma südames võetakse LSD’d selleks, et tõsta vaimset töövõimet. Uus piirekompav trend on üle Atlandi jõundud ka eestlaste töökultuuri. «Radar» katsetas, kas see tõesti aitab tööl efektiivsem olla.

LSD kirev ajalugu

LSD ehk rahvakeeli hape on sünteetiline hallutsinogeen, mille psühhedeelsed omadused avastas 1943. aastal Šveitsi keemik Albert Hofmann. LSDd hakati järgnevatel aastakümnetel kasutama ravimina psühhoteraapias. USA salateenistus uuris ka selle kasutamist niiöelda «tõeseerumina». 1966. Aastal keelustas USA LSD. Seejärel keelati aine ka teistes riikides.

«See põhines pigem hüsteerial. Ja sotsiaalsel segadusel, sest olid rahutud ajad,» tõdes maailma üks kuulsamaid psühhedeelikumide eksperte, lektor ja kirjanik Dr. Dennis McKenna. «LSD kasutamise kohta ravis avaldati tuhandeid uurimusi. Maailm näib olevat kogu selle töö unustanud,» rääkis McKenna ja lisas, et paljud teadlased hoiavad sellest eemale, ennekõike avaliku arvamuse pärast.

90ndad tõid aastakümneid keelatud olnud LSD teaduslikku uurimisse lühikese sulaperioodi. Näiteks andis Šveitsi valitsus toona loa psühhotroopsete ainetega ravimiseks.

Kuigi LSD on alates 60ndatest olnud keelatud ainete nimekirjas, pole saladus, et see käis käisikäes hipiajastuga, mõjutas tugevalt popkultuuri arengut ja IT-revolutsiooni algust. Innovatsioonimeka Silicon Valley kõige legendaarsematest suurkujudest on isegi Steve Jobs ja Bill Gates tunnistanud, et on LSDga eksperimenteerinud. Viimaste aastatega on LSD teinud Räniorus tugeva comebacki. Suured meeleseisundi avardamise LSD trippide annused on aga asendatud imeväikeste mikrodoosidega, et parandada oma töötamise efektiivsust.

«See on omamoodi trendikas tegevus, eriti Silicon Valleys. Mikrodoos LSD-d. Seda eriti palju ei märkagi. Märkad seda, et kognitiivsed funktsioonid on veidi paremad. Mõtled natuke paremini, selgemini. See on pigem nagu stimulant,» selgitas mikrodoosingu olemust McKenna.

Trendi mastaapsust kinnitab ka fakt, et sel sügisel käivitati esimene LSD mikrodoosimise mõju teadusuuring. Sellega üritatakse esmakordselt välja selgitada, kas väikeses koguses LSD võtmine aitab tõesti ergutada loovust ja tõsta tööviljakust või on tegu tugevast platseeboefektist tingitud legendiga.

LSD mikromanustamine töö juures

Töötulemuste parandamiseks LSD võtmine on läänemaailma eeskujul jõundud ka Eestisse. Seda kinnitavad meile edukad 20ndates noored mehed, kellest üks on start-up valdkonnas töötav programmeerija ja teine müügijuht.

«Mulle tundub, et LSD mikrodoosimine on trend,» ütles programmeerijana töötav Kaspar ja kinnitas ajakirjanikule, et tema tutvusringkonnas on inimesed, kes samuti töö juures LSD manustavad.

Nagu öeldud, ei tähenda see psühhedeelset kogemust pakkuvat annust. Nagu nimigi ütleb, võtavad mikrodoosijad imeväikeseid koguseid. Ja seda üsna tihti.

«Öeldakse, et üle kolme päeva ei tarbida,» lisas müügijuhina töötav Üllar. Ta tunnistas, et tema teeb mikrodoosi korra nädalas. Ka Kaspar teeb LSD mikrodoose iga nädal teisipäeval ja oli seda teinud ka intervjuu salvestamise päeval.

«Tänapäeval jõuab enamus asju meieni läbi Interneti,» vastas üks mikrodoosija küsimusele, kuidas tema selleni jõudis. «Aga sellest lugemisest kuni proovimiseni läks ikkagi mõnda aega. Sellepärast, et need ained ei ole nii lihtsasti kättesaadavad,» ja lisas, et tema eesmärk oli kontrollida, kas kirjutatud info vastab tõele või mitte.

Mõlemad mehed tunnistasid, et mikrodoosing on muutnud nende tööd produktiivsemaks. «Saan järjest teha rohkem tööd. Mul on lihtsam keskenduda ülesannetele,» tõdes Kaspar.

Dr. Dennis McKenna märkas ise mikrodoosides, et tal suurenes tähelepanuvõime. «Oleks nagu sära rohkem silmis, kui saab nii öelda… Mõtlen veidi paremini, kiiremini, tunnen natuke rohkem energiat,» meenutas McKenna.

Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Taavi Pern kinnitas, et prokuratuur on kokku puutunud juhtumitega, kus inimesed püüavad oma töövõimet erinevate psühhotroopsete ainetega tõsta. «Me näeme sellistel ametikohtadel töötajaid, kes teevad keerulist tööd, kus on vaja täita tööülesandeid pikaaegselt,» ütles Pern ja lisas, et need töötajad on tihti IT-valdkonnast. «Nad on enda tööd hõlbustama hakanud igasuguste psühhotroopsete ainetega või stimulantidega. Näiteks meil on näiteid inimestest, kes tarvitavad amfetamiini, et enda töövõime tõsta,» rääkis Pern.

Kriminaalmenetuslikult satuvad orbiidile need isikud, kes narkootilisi aineid ise valmistavad, müüvad või hoiavad ja ostavad neid suurtes kogustes. «Kindlasti ei tegele kriminaalmeenetlused nende inimestega, kes isikliku eesmärgil mingisugused narkootilisi aineid tarvitavad ja katsetavad,» ütles Taavi Pern.

Mikrodoosijate jaoks on trellide taha sattumise ohust märksa suurem hoopis risk oma tervist rikkuda.

LSD mikrodoosimise terviseriskid

Juhtivprokurör Pern tõi välja, et nad näevad oma töös, et LSD pähe müüakse Eestis ka igasuguseid muid kemikaale. Seega inimene, kes LSD omandab, võib saada hoopis mingi teise keemilise aine, mille mõju organismile, tema psüühikale ja aju tegevusele on täiesti teadmata. Pern rääkis, et nad on prokuratuuris näinud ka väga raskeid juhtumeid, mida LSD ja LSD laadsed ained on inimestega teinud: «Me mäletame siin ühte juhtumit, kus LSD-d tarvitanud noormees ründas enda sõpra. Noaga hakkas vaimusid välja ajama. Teisel mehel tekkis selline psüühiline seisund, kus ta hüppas viienda korruse aknast alla. Sattus ratastooli elu lõpuni. Selline otsus sündis spontaanselt ja selle tagajärjel muutus kogu elu kiiresti ja pöördumatult.»

Juba mõnda aega tööpäeviti LSDga mikrodoosinud Eesti mehed kinnitavad, et nemad on võimalikest ohtudest teadlikud ja nad teevad seda kõike teadlikult. «Suurtes doosides ongi need asjad väga ohtlikud. Ja samamoodi peaksime ka väikeste koguste puhul olema aupaklikud selle aine vastu,» ütles mikrodoosija Üllar, kes rõhutas, et seda ei tohigi liiga tihti teha: «Sellega ei saa hooletult ringi käia. Sa pead teadma mida sa teed. Pead asja võtma mõistusega ja kahe jalaga maa peal olema.»

Nagu öeldud, siis on LSD juba ligi pool sajandit olnud illegaalne aine, mistõttu ei ole teadlased pärast selle keelustamist kuigi palju aine mõju inimorganismile enam uurinud. Siiski on alust oletada, et tihe mikrodoosimise võib kahjustada näiteks südant. LSD aktiveerib serotiniini ehk niiöelda õnnehormooni 5-HT2B retseptoreid. Sellest tulenev kõrge serotoniini tase veres võib aga põhjustada veresoonte ja südamelihase paksenemist. Sama mõju on täheldatud müügist maha võetud kuulsa dieeditableti Fen-Pheni ja Parkinsoni ravimi Permaxi puhul. Kuigi seos LSD ja südame ja veresoonkonna haiguste tekke vahel on spekulatiivne, peaks see McKenna sõnul mikrodoosijaid siiski valvsaks tegema: «Mikrodooside kohta ei ole veel tehtud piisavalt palju uuringuid. Peamiselt keskendutakse uurimustes psühhofarmakoloogiale, psühholoogilisele reaktsioonile.»

Arvestada tuleb ka muude kõrvaltoimetega. Mikrodoosija Üllar näiteks rääkis, et see võib tekitada kehas rasket tunnet. Samuti kinnitas Üllar, et LSD võib olla väga suur trigger (haiguse esilekutsuja - toim.) mõne vaimuhaiguse esilekutsumiseks: «Kui sul on midagi peas paigast ära, siis see võib väga kiiresti rikki lüüa.»

McKenna lisas, et kui inimese perekonnas on esinenud vaimuhaigusi, eriti skisofreeniat, siis peaks ta endale seda riski teadvustama.

Lisaks võimalikele terviseriskidele manitsevad «Radarile» intervjuu andnud mikrodoosijad trendiga kaasa minemast. «Kui nüüd inimesed vaatavad seda ja mõtlevad, et kui lahe ja ma saan nüüd ka töö juures paremini ennast näidata seda ainet tarbides ja tormavad kuskile Interneti tellima, siis olge ikkagi mõistlikud selles osas. Tänapäeval politsei teeb päris head tööd juba nende saadetiste mahavõtmisel,» ütles müügijuhist LSD mikrodoosija Üllar.

Maksu- ja tolliameti andmetel on nad viimaste aastatega postipakkidest aina enam LSD-d leidnud. Kui 2016. aastal registreeriti 19 juhtumit, siis selle aasta septembri lõpu seisuga on nad tuvastanud juba 50 juhtumit. See aitab anda kinnitust, et LSD-d on Eestis tõesti aina enam tarbima hakatud. Iseasi, kas see just mikrodoosina tarvitamise trendi tähendab

Eksperiment

«Radari» toimetajad otsustasid LSD mikrodoosimise mõju töövõimekusele ise järele proovida ja manustasid tööpäeva alguses imeväikese koguse keelatud ainet. Tarvitajate räägitud töövõimekuse kasvu «Radari» toimetajad omal nahal ei tundnud. Katsepäeva kokkuvõttes ei mõistnud toimetajad ka seda, miks Silicon Valley imerohuks tituleeritud LSD mikrodoosimisest kasvav trend on kujunenud.

«Radari» toimetus toonitab, et me ei kutsu mitte kedagi üles narkootikume proovima. Meie ajakirjanduslikust katsest olid teadlikud nii prokuratuur kui ka politsei. Politsei «Radari» eksperimenti heaks ei kiitnud.

Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad