Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates “OTSE POSTIMEHEST” VAATA

Napilt surmast pääsenud mees saatis Tallinna abilinnapea, roheliste erakonna juhi Züleyxa Izmailova metsa selle jutuga, et pehkinud remmelgat maha võtta ei tohi. Räägime puudest ja inimestest, aktuaalselt poliitikast ja paljust muustki.

Roheline ilmavaade tundub olevat tõusutrendis, aga roheliste erakonna toetus on alla künnise. Miks?

Värsked reitingud tegid meele mõruks küll. Aga valimisteks valmistume hoogsalt ja juba novembris alustame silmapaistva kampaaniaga, ja loodame, et see number siis tõuseb.

Spekuleeriti, et peagi maandute üldsegi Keskerakonna nimekirjas. Seekord kandideerite ikka roheliste hulgas?

Eks neid mujal kandideerimise ettepanekuid tehakse küll, aga mina kandideerin rohelistes.

Sellise reitinguga ei saa riigikokku ju ei teie ise ega teie erakond. Mis on teie eesmärk?

Ma soovin, et nii mina ise kui ka mu erakonnakaaslased saaksid riigikokku sisse, et mõjutada seadusandlust keskkonnakaitselistes aspektides, ka sotsiaalsetes – inimkesksemaks kui praegu. Oleme olnud ligemale kakskümmend aastat valel kursil.

No ja kui ei saa sisse, mis edasi?

Mina olen täiesti veendunud, et saame riigikokku sisse.

Millel see usk põhineb?

Valmisolek rohkem roheliste teemade poole vaadata on olemas. Me peame ennast lihtsalt valijale nähtavaks tegema.

Loodetava positiivse tähelepanu asemel tabas teid viimati hoopis pahameelerahe. Jutt käib siis nendest vanadest puudest, mis on langenud autode peale ja pannud inimeste elusid ohtu. Vähemalt ühel juhul oli enne taotletud ka raieluba, mida ei saadud. Mida on teil enda õigustuseks öelda?

Mina ei ole vastutav eramaal kasvavate puude seisukorra eest. Ma tuletan meelde kõigile inimestele, kelle maal kasvavad puud: nende eest on vaja hoolt kanda. Need, mille te näiteks tõite, on üksikjuhtumid. Need on sellised, kus kinnistuomanikud pole võtnud kuulda keskkonnaametnike nõu või siis pole puude eest mitte kunagi hoolitsenud.

Te süüdistate Facebookis ka maaomanikke, aga ei ütle kordagi, et teil on kahju, et inimeste elud sattusid ohtu. Miks?

Ma olen seda öelnud küll, nii kommentaariumites kui ka eraviisiliselt. See puude teema on minu töölaual iga päev: ühed ütlevad, et raiutakse liiga palju, ja teised, et linn ei luba neil puid raiuda. Lihtsalt praegu on valimiseelne olukord, kus teatud inimesed püüavad selle teemaga tähelepanu saada. See ongi väga jube, kui puu kukub autole, kus on äsja olnud lapsed, aga emotsionaalne väljaelamine ühe isiku suhtes, kes justkui peaks vastutama, ei ole ka päris õige.

ÜRO äsjase kliimaraporti kõige tähtsam mõte teie hinnangul?

Kõige tähtsam mõte, mis puudutab Eestit, on see, et peame oma süsinikuemissioone vähendama. Põlevkivienergeetika ei ole see Eesti Nokia, mille üle uhkus tunda. Peame üle minema taastuvenergiatootmisele.

Missuguseid raporti punkte tutvustasite Taavi Aasale?

Taavi Aasaga on meil plaanid tehtud juba enne seda raportit. Viimast raportit ei ole veel jõudnud arutada, sest ta viibib lähetuses. Tallinna Energiaagentuur on koostamas tegevuskava, kuidas kliimamuutustega paremini toime tulla ja kogu linn energiatõhusaks muuta.

Olite Reidi tee vastu, aga see tuleb. Missugune on kõige suurem teie saavutatud muutus selle rajamises?

Me saime huvigrupid ühe laua taha rääkima. Saime ka positiivsed muudatused projekti sisse. Tuleb vähem autoridu, tulevad ülekäigurajad, tee saab palju ohutum, sõidukiirus on väiksem, autod ei saa kihutada. Vaheribadele tuleb kõrghaljastus, mida varem plaanis ei olnud. Kokku oli neid muudatus 16, nendega saab tutvuda merelinna kaitsjate Facebooki lehel.

Missugune oli see põhiline viga, mille Margus Kohava ja Aadu Polli tegid tselluloositehase rajamist algatades ja seda avalikkusele tutvustades?

Mulle torkas silma näiline kaasamine: justkui ollakse väga avatud, kuid tegelikult oli seal taga oma kindel joon, milles ei tahetud järele anda ega teiste nõu kuulda võtta. Kogukonna käest ei küsitud.  

Miks peavad Tallinna prügimajanduses tegutsema linnale kuuluvad ettevõtted, miks ei võiks tegutseda eraettevõtted?

See on selleks, et saaksime olla keskkonnasõbralikumad. Et oleks parem kontroll selle üle, kus tekivad jäätmed, kuhu neid viiakse ja mis nendest edasi saab.

Teie kõige suurem saavutus praeguses ametis?

Oleme suutnud kümnete hektarite viisi säilitada rohealasid ja metsamaad Tallinna linnas. Inimestel on linnaruumi suhtes omanditunnetus, kui neile midagi ei meeldi, siis nad julgevad seda välja öelda, ja nad tunnevad, et saavad ka ise midagi muuta.

Olete väljendanud kanepisõbralikke seisukohti, millal viimati ise tõmbasite?

Praegu ei mäleta, see võis olla üsna ammu.

Katsume meelde tuletada. Aasta eest, paari kuu eest?

Ei, kindlasti mitte paari kuu eest ja ka mitte aasta eest. See on jäänud kaugemasse minevikku.

Kust saite?

Hollandis.

Palju maksite?

Ma tean, et viimati oli ühe grammi hind seal vist seitse eurot.

Millal tõmbasite viimati kanepit Eestis?

Ei tea. Väga ammu.

Kui sagedasti seda ette tuleb?

Ei tule üldse sagedasti, ma üldse ei suitseta tegelikult.

Olete arvanud, et kanep võiks olla Eestis legaalne, sest inimesed, kes tõmbavad kanepit, ei ole vägivaldsed ega kiusa teisi inimesi. Missuguseid argumente tahaksite lisada?

Ma ei ole päris nii öelnud.

Tsitaat on mul siin paberil kirjas.

Tõepoolest leian ma, et praeguse keelupoliitika asemel peaks Eesti riik kanepiturgu reguleerima ja tegema seda aktsiisidega.

Kus see vanusepiir võiks olla?

See võiks olla nagu alkoholi ja tubakaga. Alkoholi ja tubakat saab poest osta vaatamata sellele, et nad on kahjulikud, ja kanepipreparaadid võiksid olla sama kättesaadavad.

Mida ütlete lapsevanematele, kes on lugenud uuringuid, mille kohaselt kanepitarvitamine suurendab skisofreeniariski, ja on mures?

Kanepi riiklik reguleerimine ei tähenda seda, et see muutuks lastele kättesaadavaks, pigem vastupidi. Praegust musta turgu ei saa me kontrollida. Narkootilisi aineid müüakse lausa koolide juures ja lapsevanematel on sellesse keeruline sekkuda. Kui riik võtab omale selle rolli. Kui seda teeb riik, saame olla palju kindlamad, et meie alaealised lapsed ei saa kätte aineid, mis pole neile mõeldud.

Roheliste leheküljel on üleval viis lolli ettekujutust roheliste kohta, ja ühte neist ma jagan: see on kitsas teemadering. Aga teil on ka muud märksõnad, nt naisõiguslus. Mida see teie jaoks tähendab?

Ma pean silmas, et naisi ja mehi võrdselt kohtlema. Naised peaksid saama samaväärse töö eest samaväärset palka.

Kuidas seda saavutada?

Nii, et naised on avalikus debatis aktiivsemad ja rohkem naisi tuleb poliitikasse. Naised peavad olema otsuste tegemise juures vähemalt samal määral kui mehed, kui mitte rohkem.

Aga miks neid on vähem, kas põhjus on naistes endis või meestes?

Ma ei tahaks võib-olla peatuda negatiivsetel aspektidel, vaid pigem julgustada naisi osalema otsuste tegemisel ja poliitikas, ütlema välja oma arvamust – ja mitte lasta ennast mõjutada vanamoodsatel suundumustel.

Selline märksõna nagu mitmekesisus, mida peetakse silmas?

Et erinevus rikastab. Eri rahvustest, eri sättumusega, eri rahvustest, eri usku ja eri nahavärviga inimesed – see kõik on elurikkus ja muudab meie elu paremaks.

Elurikkusega tuli kohe meelde Artur Talviku loodav erakond. Talvik ütles siinsamas stuudios, et tema küll rohelistega kampa ei löö, kuigi mõtted on sarnased. Kas nüüd olete kokku saanud ja läbi rääkinud?

Me ei ole kunagi Arturiga kokku saanud ega arutanud. Kunagi talvel arutasime küll meie ühise tuttavad palvel varianti, kas võiksime teha koostööd, aga Talviku poolt jäi see panus napiks. Ma loodan, et meil õnnestub enne valimisi läbirääkimisi pidada.

Kui saite linnavalitsusse, tekkisid spekulatsioonid teie hariduse teemal. Pandi pahaks, et teil on ainult keskharidus, ja siis läks seegi kahtluse alla. Kinnitasite, et olete lõpetanud Tallinna Vanalinna Täiskasvanute gümnaasiumi. Miks te sinna sattusite?

Sest ma tahtsin käia tööl ja teenida raha, seal sain ma paindlikuma graafikuga õppida. See oli mu teadlik valik, sest mul oli praeguses süsteemis keeruline olla see, kes ma olen. Täiskasvanute gümnaasiumis oli palju avatum suhtumine. Ma ei näe selles midagi halba, mu meelest on oluline, et haridusmaastik sellist võimalust pakub. Kõiki ei saa mõõta ühe mõõdupuu järgi.

Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad