«Otse Postimehest»: «Hitler pani Saksamaal teedeehituse käima, mis selles halba on?»

EKRE toetus on küsitluste järgi 20 protsendi peal, samas napib erakonnal tuntud nimesid, naisi iseäranis. Miks see nii on? Koos Kadri Vilbaga, EKRE liikmega alates 2016. aastast, käime läbi ka kõik erakonna teravad nurgad.

EKREl on kaheksa ja pool tuhat liiget, naisliikmeid umbes pool.

52 protsenti tegelikult, üle poole.

Miks me neid naisi ei tunne?

Siin on mitu põhjust. Üks on see, et EKRE mehed hoiavad väga oma naisi ega saada neid eesliinile peksa saama. Eks mehed on rohkem pildil ka seetõttu, et riigikogus on meil mehed, ja suuremas poliitikas osalejad on ka rohkem esiplaanil.

Tegelikult ei tunta ka EKRE meespoliitikuid peale riigikogulaste kuigi hästi. Miks see nii on?

See paraneb kindlasti pärast järgmisi valimisi, ja meil on võimalik kampaania käigus oma liikmeid rohkem tutvustada. Arvan, et see pilt muutub.

Ironiseeritakse, et kui tahad riigikokku, kandideeri EKRE nimekirjas: neil on pink lühike, aga toetus suur, 20 protsenti umbes. Teil on koht riigikogus kindel, kui olete Martin Helme järel teine koht Nõmmel ja Mustamäel?

Mina karu nahka enne ei jagaks, kui karu lastud on. Miski pole kunagi kindel. Hõiskame ikkagi siis, kui see koht peaks kätte tulema. Ja ega meil ei ole nii, et astu aga liikmeks ja kohe oledki nimekirjas kõrgel kohal. Meil toimuvad demokraatlikud sisevalimised ringkondades, inimesed valivad ise endi hulgast välja aktiivsed ja tublid inimesed.

Lubasin nii vaatajale kui ka teile, et käime läbi kõik EKRE teravad nurgad. Hiljaaegu ilmus Postimehes EKRE naisühenduse pöördumine meediajuhtide poole, milles nõutakse: lõpetage avaliku ruumi risustamine Ahto Lobjaka artiklitega. Seal seisab: «Ahto Lobjakas on paadunud meesšovinist, kes saab naudingu naiste alandamisest ja vaimsest vägistamisest. Koopainimesele omaselt on Lobjakas valmis kaitsma «oma klanni» naisi, aga samal ajal annab vaba voli tappa, vägistada ja orjastada naaberhõimu omasid.» Lobjaka ammuse lugejana ei ole ma küll kordagi tundnud, et ta trambiks halastamatult ja mõnuga mutta minu kui naise eneseväärikust. Teie kirjutate alla sellele tekstile?

Teie ei tunne ennast puudutatuna kindlasti selle pärast, et teie oletegi see Lobjaka klanni liige. Teil on sarnane maailmavaade, te klapite omavahel. Need naised, kes on alalhoidlikud, natuke rahulikumad, konservatiivsemad – nemad tunnevad ennast kindlasti aeg-ajalt puudutatuna.

Missuguseid EKRE naisühenduse liikmete tundeid on konkreetselt riivatud?

Tõenäoliselt peetakse silmas seda, et Lobjakas surub oma maailmavaadet väga tugevalt peale. Ma ei saa rääkida kõigi naiste eest, aga teinekord, jah, paneb kulme kergitama.

EKRE kaotas hiljuti kaks inimest, kes oleksid olnud erakonnale väga kasulikud, Siiri Sisaski ja Jaan Männiku. Sisask keeldus osalemast samasooliste vanematega perede halvustamisest. Teie olete valmis tegema seda, millest Sisask keeldus?

Sisask on tegelikult väga tore inimene ja seisab õigete asjade eest, kuid kahjuks tuli välja, et tal on põhimõtteline seisukoht, mis põrkus meie põhimõttekindla seisukohaga. Kahjuks läks nii, et loobusime temaga koostööd tegemast.

Kas teie olete valmis minema kampaanias samasooliste vanematega perede vastu?

Kui sa ei toeta erakonna põhiseisukohti, siis ei ole meil ju millestki rääkida. Tahes või tahtmata meil samasooliste vanematega perekondi on. Keegi neilt lapsi ära võtma ei hakka. Aga me ei tolereeri seda. Me ei ütle, et see peaks nii olema. Kindlasti me ei soovi, et see muutuks normaalsuseks, et samasoolised perekonnad hakkavad endale lapsi ostma ja kuskilt tooma.

Kui inimene on sündinud homoseksuaalsena, siis ma järeldan seda mõtet lõpuni mõeldes, et ta ei tohi elada koos inimesega, keda ta armastab,  ja lapsed on neile keelatud?

Mina ei ole seda öelnud.

Hästi, palun, tehke ise järeldused.

EKRE ei keela samasoolistel koos elada, aga nad ärgu nõudku eritingimusi. Kui on mängus lapsed, siis tuleb silmas pidada nende parimaid huve.

Teie teate paremini, mis lapse paremad huvid, kui lapse vanemad? Nagu leiab Peeter Ernits, et homodel ei peaks lapsesaamisvõimalust üldse olema?

Psühholoogid räägivad, et ema on lapsele väga tähtis. Laps kasvab üheksa kuud ema rinna all, kuulab ema südametukseid, tema häält, südamerütmi – ja siis antakse ta ära kellelegi, kellega tal pole mingit sidet.

Tegelikult lapsendatakse tavaliselt neid lapsi, kes on mingil põhjusel ilma vanemateta jäänud. Aga ma küsin teisiti: te olete ise kolme lapse ema. Kujutage ette, et teie poeg või tütar tuleb teie juurde ja ütleb: ema, ma armastan oma soost inimest ja tahan temaga koos elada. Ja ma tahan ka lapsevanemaks saada. Mida te talle ütlete?

No kindlasti ma tahan oma lapsele parimat, see on selge. Kui juhtub, et ta armastab samasoolist, siis nii on, mis seal ikka. Aga seda lapsesaamise asja mõtleme siis koos, kuidas lahendada.  

Kui lapsed on juba suured, aga teie olete riigikogus seisnud kõige selle vastu, mis neile kodanikena annaks kindlustunnet, ja nad ütlevad: ema, sina aitasid seaduste loojana kaasa sellele, et me ei saa lapsendada, ja sellele, et meil ei ole neid tagatisi, mis erisoolistel paaridel. Mis siis?

Kindlasti on mu lapsed nii intelligentsed, et nad saavad aru, miks lapsel on mõistlik kasvada ema ja isaga perekonnas.

Jaan Männik keeldus EKREga liitumast, sest tema täiskasvanud lapsed ei tahtnud pidevalt kuulda, et nende isa on rassist. Mida te vastate oma lastele, kui nad peaksid teile seda ütlema?

Aga miks nad peaksid mulle seda ütlema? Nad teavad, et ma ei ole rassist.

Ilmselt teadsid seda ka Männiku lapsed, aga nad kandsid erakonna kuvandi üle talle kui tulevasele partei liikmele.

Jaan Männik oli ise nõrk, ta oleks võinud ju erakonna vaateid ja programmi oma lastele tutvustada, ja nood oleksid aru saanud, et EKREs ei voha rassism.

EKRE liige Mart Saarso nimetas Tallinna linnavolikogu esimeest Mihhail Kõlvartit sobimatuks asiaadiks. Kui see ei ole rassism, siis mis see on?

Seda ütlemist tuleb vaadata kontekstis. Härra Kõlvart ütles, et Eesti lipp ei sobi Tallinna linnavolikogu suurde saali. See riivas kindlasti paljude Eesti inimeste hinge. Mis mõttes ei sobi Eesti lipp riigiasutuse saali? See kuulub sinna! Ja härra Saarso ütles, et võib-olla siis härra Kõlvart ei sobi sinna saali.

Te ei pane tähele, et räägite kahest eri asjast korraga? Üks on arutelu selle üle, kuhu sobib lipp, ja teine, kas kedagi tohib nimetada sobimatuks asiaadiks?

Ta ei nimetanud teda sobimatuks asiaadiks, vaid ütles, et härra Kõlvart kui asiaat on sobimatu sinna saali.

Te leiate, et see on okei? Ütleksite ise sama?

Mina ise sama päris ei ütleks. Aga ma mõistan täiesti härra Saarso tundeid, kui ta ütles suures solvumises natuke krõbedamaid sõnu.

Kui Martin Helme tuli suurde poliitikasse, said kurikuulsaks tema sõnad  „Kui on must, siis näita ust“. Kui see pole rassism, siis mis see on?

See on kujundlik väljend või ütlemine, mida tuleb samuti kontekstis vaadata. Eks EKRE inimesed ütlevadki vahel natuke krõbedamalt, et see inimestele kohale jõuaks ja neid puudutaks. Et inimestel tekiks diskussioonikoht, teema, mille üle arutada.

Mille üle me peame arutlema, kui ütleme, et mustad inimesed on halvemad kui valged?

Ta ei öelnud seda. Ta ütles väga konkreetselt, et kui on must, siis näita ust, mitte et kui on must, siis on halvem inimene. Teie ise tõlgendate praegu.

Aga kuidas ma peaksin tõlgendama?

Ta ei ole kuskil öelnud, et must tähendab halvemat inimest.

Mart Helme rääkis vineerist, õõnespuidust.

Ei ole mõtet välja kiskuda kontekstist neid ütlemisi.

Mida see siis tähendab?

See tähendabki seda, et meil tuleb väga hoolikalt vaadata, keda me laseme Eestisse. Kas nad on heatahtlikud Eesti suhtes, kas nad loovad lisandväärtust, mida nad üldse taotlevad Eestis elades.

Kas me teeme seda nahavärvi järgi?

Teinekord tuleb ka seda teha, jah. Paraku tulevad Aafrikast Eestisse ikkagi tumedama nahavärviga inimesed, just neile tuleb teha põhjalikum taustauuring, see on paratamatu.

Sisuliselt te ütlesite, et mustad ei ole teretulnud.

Mina ei öelnud seda, teie ütlesite.

Selle olete te hästi ära õppinud, aga see ei muuda asja sisu. Mart Helme programmiline kirjutis Postimehes ütles ka, et mitmetel teistel vähemustel peaks Eestis olema vähem õigusi. Millel põhineb teie ja teiste ekrelaste veendumus, et nad ise või nende lapsed ei satu nende vähemuste hulka, kes pole teretulnud?

Eestis kehtib ikkagi põhiseadus, mis ütleb, mis on lubatud ja mis õigused kellelgi on. Mis tahes eriõiguste puhul tuleb vaadata juhtumite kaupa.

Räägime osa EKRE liikmete seas esinenud vaimustusest natsi-Saksamaa suhtes. Aasta rääkis üks noor ekrelane, kuidas ta tunneb sümpaatiat natsi-Saksamaa majanduspoliitika vastu, ja erakonna liige vastas talle sotsiaalmeedias: «Kui Kolmandas Riigis oli positiivseid momente, mida üle võtta, siis ei peaks me seda häbenema. Meid ei huvita teiste arvamus, vaid ainult Eesti riigi ja rahvuse tulevik ning heaolu.» Meenutagem, et ka riigikogu liige Jaak Madison leidis enne suurde poliitikasse sisenemist, et kui «selline „range“ kord tõi Saksamaa sügavalt p…sest välja», siis oli see okei. Teie seisukoht?

Hitler pani Saksamaal teede-ehituse käima, mis selles halba on? Ta tegi ka palju halbu asju, aga tänu temale on Saksamaal väga tugev ja hea teedevõrgustik. Mina isiklikult leian, et see nüüd küll midagi hullu ja halba ei saa olla, et Saksamaal on head kiirteed. See on üks näide lihtsalt.

EKREs on 8500 liiget, me ei saa kontrollida, mida mõtleb või ütleb iga üksik liige eraldi. Jah, meil on inimesi, kes mõtlevad ühtmoodi või teistmoodi, aga sama on kindlasti teistes erakondades.

Hitler ei tekita teist ühtegi teist konnotatsiooni peale selle, et ta rajas Saksamaale head teed? Olles ometi koolis käinud ja ajalugu õppinud?

Ärge nüüd minge selliseks klassikaliseks ajaloo… ma ei teagi, kuidas nüüd öelda… tõlgendajaks. Ma ütlesin teile, et loomulikult tegi Hitler palju halbu asju, aga võib-olla oli mõni asi, mis oli ka natukene paremini tehtud. Me ei saa seda välistada. Sellest ei tohi mööda minna, et seal võis olla ka mõni hea asi.

Sõnastage, palun, EKRE kultuuriline põhiveendumus.

Kui te mõtlete kultuuriprogrammi, siis see on alles koostamisel.

Ma mõtlen pigem teie kui raamatuid lugeva, aeg-ajalt teatris käiva inimese veendumust. Riigi roll kultuuris?

Eesti ja eestluse säilimise eest seismine, et eesti keel ja kultuur säiliks, ei hääbuks.

Paar sõna ka majandusest: käibemaks 15% peale, 9-protsendiline soodusmäär majutus- ja toitlustusvaldkonnale, ravimid ja puuetega inimeste erivahendid, elektriautod käibemaksuvabaks, nimekiri on pikk. Ainuke tuluallikas on automaks. Kust tuleb raha?

See automaks on nüüd kontekstist välja kistud. Jutt käib firmasõidukitest, mida erasõitudeks kasutatakse – et seal oleks ühtne ja selge maksusüsteem. Kui alandada makse ja vähendada makse, nagu Trump teeb Ameerikas – seal, näete, on majandus õitsele löönud. See hakkab ise tagasi tulema. Praegu natuke alandame, paari aasta pärast need augud taastuvad.

Kas te olete arvutanud, mis see kõik maksma läheb?

Jaa, ikka, aga ma ei oska peast numbreid öelda, sellega tegelevad meil majandustoimkonna inimesed.

Tõnu Viik kirjutas hiljuti uusarhailisest poliitikast. Kuivõrd te mõistate, et EKRE pööranud näo minevikku?

Minu meelest ei tasu peljata asju, mis on minevikust. Need on traditsioonid, tavad, kombed. Ma ei näe, et see halb oleks.

Raul Rebane on Postimehes kirjutanud, et populistide suurim liitlane on meedia. Niisiis osalen ka mina siin praegu milleski, mida ma tegelikult ei pea õigeks – võimendan teie seisukohti. Missugust nõu te mulle annaksite, kuidas ma oleksin võinud seda intervjuud tegema?

No mis ma saan teile soovitada? Olge neutraalne.