POPULAARNE TELESERIAAL "PANK" VAATA SERIAALI EPISOODE SIIT
Kuula artiklit

Iga aastaselt leiab rohkem inimesi, kes kaotavad oma raha investeerimises. Pahatihti on põhjuseks kelmid, kelle kätte usalduslikud kliendid satuvad ning kes alguses lubavad suurt ja kiiret kasumit.

Investeerimiskelmuste puhul on kriminaalasja alustamine - veel enam süüdistatava tabamine ja karistamine haruldane. Viimase aasta jooksul on kohtusse jõudnud kõigest üks investeerimiskelmus. Ja see on seotud eesti firmaga Iva Markets OÜ. Ettevõte on saanud enda Swedbanki pangakontole sadu laekumisi. Üldsummas ligi 3 000 000 eurot. Kuid kohus leidis, et selles kriminaalasjas on ainult neli kannatanut. Eesti ettevõte IVA Markets, mille juht oli iisraeli kodanik Sergey Sorokin, jättis mitukümmend inimest ilma rahata, mille nad olid investeerimiseks Sorokini kätte usaldanud.

Kannatanu Eestis: «Eeldan, et ma sattusin kelmide kätte.»

Loo põhitegelane, üks neljast kannatanust, nimetame teda Alekseiks, oli nõus «Radarile» anonüümselt intervjuu andma, kuid peale kahte nädalat lubadusi ta viimasel hetkel siiski loobus. Seepärast toome Aleksei sõnad teieni avaldusest ja prokuratuuriga meilivahetusest.

Veebruaris aastal 2016 Aleksei valis välja  finantsturul töötamiseks firma IVA Markets OÜ.

«Antud firma on registreeritud Eestis, mille tõttu eelistasingi seda firmat,» kirjutab oma avalduses kannatanu Aleksei. Talle helistati ja  pakuti investeerimise võimalust. Öeldi, millisel kodulehel võiks siis vaadata neid võimalusi. Firma positsioneeris ennast binaarsete optsioonide maaklerina kaubamärgi Banco Capital all.

Kuidas süsteem toimib?

Lihtsalt öeldes, sa valid valuutade paari, näiteks euro ja dollar. Sinu võit või kaotus oleneb seotud valuuta hinnakõikumisest. Panustades hinnatõusule, on võimalik sellelt tõusult teenida, kui aga valuuta hoopis odavneb, oled oma rahast ilma. Lühidalt öeldes, põhimõte on odavalt osta ja kallilt müüa.

«16. veebruaril 2016.a kandsin ma firmale raha 100 dollarit ja 150 dollarit  kasutades maksesüsteemi Yandex ning summad olid edukalt kantud ka minu kauplemiskontole. Ma otsustasin hiljem teenitud ja oma raha summades 190 dollarit ja 165 dollarit välja viia,» kirjeldab Aleksei. Banco Capitali kasutajakonto väljavõttel on näha, et mees lausa mitu korda proovis oma raha tagasi saada, kuid ülekanne oli tühistatud. Lõpuks Alekseile öeldi, et maksesüsteemiga Yandex tekkisid probleemid ja seetõttu raha laekumine viibib.

Mehega võttis ühendust maakler Mihhail, kes esitles ennast venekeelse osankonna vanemfinantsanalüütikuna, kes tegeleb PRO- ja VIP-staatus omavate klientidega.

Maaklereid oli mitu. Igal kliendil võiks olla paar. Kui klient muutus probleemsemaks, vahetus ka maakler. «Tihti helistati Skype teel näiteks, et nad võisid ükskõik kus asuda maailmas, » räägib prokurör Õnne Neare-Vaarmann.

Veebruari lõpus küsis mees klienditeenindusest, et miks temal ei õnnestunud nädala jooksul oma raha välja viia. Firma ei vastanud midagi. Mees kirjutas uuesti umbes nädala pärast ja vastuseks oli ikka vaikus.

Kahjum kümnete tuhandete piires

«Alguses lubati, et võib olla isegi »jah, jah. Kohe saab«. Siis mõnel juhul kadus maakler ära üldse. Mõnel juhul, isegi meie kriminaalasjas on kaks kannatanut, kes said raha ka tagasi,» nendib Neare-Vaarmann. Üks nendest oligi Aleksei. kes sai oma 355 dollarit tagasi. Oma 5000 dollarit sai tagasi ka üks Venemaa kodanik. Kuid need summad on veel väikesed. «Teised kaks kannatanut, kes meil olid, neil olid juba kümnetesse tuhandetesse ulatuvad kahjud ja nemad ei saanud tagasi oma raha,» räägib prokurör Õnne Neare-Vaarmann.

Aleksei uskus Iva Marketsisse just sellepärast, et tegu oli Eesti ettevõttega. Samal leheküljel oli ka teine firma, mille kontor oli registreeritud Zürichis. See andis kindluse ühele Šveitsi kodanikule, kes jäi lõpuks ilma 97 000 eurost.

Iva Marketsi maaklerid petsid ära ka ühe Tais elava venelanna. Temagi kandis Iva Marketsi Eesti pangakontole investeerimiseks ligi 80 000 dollarit. Lõpp on sama - temagi ei näinud enam oma raha ning lõpuks jäi naine koos alaealise lapsega kodustki ilma.

Tõsi on see, et IVA Marketsi veebilehtedel olid üleval pildid sertifikaatidest, aga need olid lihtlabased võltsingud. Ühel neist, lehel Daily Trades, oli ka Londoni aadress. See oli aga vale. Nimelt käis sel aadressil samal ajal alles ehitus. «Kui sul tegevusluba ei ole, siis tegemist tõenäoliselt kuriteoga,» selgitab Finantsinspektsiooni turujärelevalve ja sunni divisjoni juht Kristjan-Erik Suurväli.

Investeetimisteenuse ostumiseks polnud kunagi luba

Jah, kuidagi juhtus nii, et IVA Markets OÜ töötas ilma ühegi vastava litsentsita. 2015. aasta 11. augustil registeeris KRM Advisor OÜ ettevõtte IVA MArkets OÜ. Firma juhatusse kuulusid Rauno Kuber ja Argos Kracht. Mehed avasid firmale ka konto Swedbankis. Peagi saabus Eestisse Iisreali kodanik Sergey Sorokin, kellest sai Iva ainus juhatuse liige. Teiseks osanikuks sai Kariibi mere saarel registreeritud offshore firma Iva Progresss Ltd. Kogu selle skeemi tellis Sorokin Suurbritannia nõustamisettevõttelt Better Way FX Consulting Ltd. Ainus tegevusluba, mis Iva Marketsil oli, lubas neil tegeleda valuutavahetamise mitte aga investeerimistega.

«Investeerimisteenus on see, et seal kaubeldakse kursivahedega ja kunagi mingisugust reaalset valuutavhetust ei toimu. See on tuletisinstrument,» selgitab Finantsinspektsiooni esindaja Kristjan-Erik Suurväli ning lisab, et valuutavahetus tegevusluba on kindlasti lihtsam saada, kui investeerimisteenuse jaoks luba.

«Meie investeerimisteenuse paketi ei paku,» räägib Eesti nõustamisfirma KRM Advisor OÜ juhatuse liige Argos Krahct.  Just see oli firma,mis aitas Eestis asutada osaühingu IVA Markets. Põhjuseid, miks ettevõte ei paku investeerimisteenusega paketti, on mitu, sh kõrged nõuded, näiteks peakontor peaks olema Eestis. «Need inimesed, kes meie juurde pöörduvad, nad ei kanna neid nõuded välja. Kui sa ette tead, et me ei suuda seda lõpule viia, siis pole sellega ka mõtet tegeleda, » selgitab Kracht.

Siin lähevad sõnad ja teod vastuollu - KRMi ja Briti nõustamisfirma kirjavahetusest IVA Marketsi asutamisest võib välja lugeda täitsa üheselt, et pakutakse võimalust luua investeerimisteenustega tegelevat ettevõtet:

Härrad,

Kirjaga on kaasas ühe järgmise forexi ja binaarsete optsioonide kauplemisega seotud firma loomise dokumendid. Nad soovivad registreerida tegevuse Eestis. Nii palju kui ma tean on Juan maksnud nende eest ka lõivud.

«See, et normaalne investeerimisühing elus hoida, see pole ka odav. Sa pead täitma nii palju regulatiivsed nõudeid, et see on kulukas. Sellepärast siis sellised firmad ei taha seda. Nad tahavad küll teenust pakkuda, aga siis see tähendab ka seda, et neil on valuutavahetuslitsents, mis inglise keeles on justkui kõlaks nii, et neil on finantsteenusteosutamise tegevusluba. Ja selle alt jääb mulje, et nad tegelikult kuuluvad järelvalvele ja võivad seda teenust osutada. Seal on lihtsalt selline trikk juures, » räägib Finantsinspektsiooni turujärelevalve ja sunni divisjoni juht Kristjan-Erik Suurväli.

Pooled Finantsinspektsiooni hoiatusnimekirjas olevad firmad asutas KRM Advisor OÜ

IVA Markets OÜ asukohaks on määratud aadress Roosikrantsi 2. Selles majas on registreeritud päris palju firmasid, näiteks International Payments 5000 OÜ. Nagu ka Iva markets ja paljud teised ettevõtted, on ka see firma Finantsinspetksiooni hoiatusnimekirjas. Keegi neist ei oma õigust pakkuda Eestis finantseerimisteenust.

«See aasta me oleme pannud ülesse 28 hoiatusteadet, mis on kuidagi seotud Eestiga. Kõik ei pruugi olla Eesti ettevõtet. Osad võivad olla ka, et on eesti klientidele teenust püüdnud osutada. Aga otseselt seotud Eestiga. Muidu on nii, et umbes iga kvartal paneme ülesse 150-250 hoiatusteadet ettevõtete kohta, kes püüavad Eestis osutada investeerimisteenuseid ilma tegevusloata,» räägib Finantsinspektsiooni turujärelevalve ja sunni divisjoni juht Kristjan-Erik Suurväli.

Nendest 28-st firmast ligi 20 on registreeritud Eestis ja neist 10 asutas just KRM Advisor. Ühelgi neist pole õigust osutada Eestis investeerimisteenust. Kaks aastat tagasi lõi KRMi meeskond kuus vale litsentsiga ettevõtet. «Nad on meil jah läbijooksnud erinevate välismaiste isikutega, kes on püüdnud Eesti kaudu investeerimisteenust osutada või isegi teevad seda veel,» tunnistab Finantsinspektsioon.

Miks poole Finantsinspektsiooni 2018.  aasta mustast nimekirjast asutas KRM Advisors ja kas see võib olla ka kokkusattumus?

«Ma arvan, et sellepärast, et me teeme neid nii palju. See on samamoodi nagu, kui keegi ületab autoga lubatud kiirust. Ei kasuta autot päris sihtotstarbeliselt. Autotootja poole pöördumine ei ole adekvaatne tegevus. Ega mina ei tea millega nad täpselt tegelevad. Nemad palusid, et aitaksin saada valuutavahetuslitsents. Seda me aitasime teha. Seda, et nad tegelesid laiema mastaabilise tegevusega, kui litsents võimaldas. Seda ma pigem ütleks, et ma sain alles praegu teada. Kuidas nemad oma tööd organiseerisid, seda ma ei tea,» pareerib juhatuse liige Argos Kracht süüdistusi.

Küll naljakas küsimus, aga ikkagi, küsisin Argose käest, et kas ta jagaks petturiga head nõud kuidas Eestis firmat luua ja kasumit saada. Vastuseks sain: «Näiteks, et võtame nii, et kui see sama pettur läheb teise poodi, kas siis teda ei peaks teenindama, ostab midagi muud, ostab midagi kolmandat. kas teda ei peaks teenindama? Mille alusel me otsustame? Me saame praegu tagantjärele  teada. Me oleme teinud läbi aastate tuhandeid ettevõtet ja siis mõned on nendest sattunud selliste nimekirja,» räägib Argos Kracht.

Kelm ei istunud vanglas päevagi

«Teenusepakkuja arvab, et ta saab rikkaks ilma midagi tegemata ehk petab kliente, teised arvavad, et nad panevad raha. Ja arvavad, et rahad lihtsalt iseenenest hakkavad kasvama see on ikka Buratino lugu: paned kuldraha, matad maa sisse, siis hakkab puu kasvama, korjad raha ära ja mitte midagi ei pea tegema,» manitseb Kracht ettevaatusele.

«Kas need inimesed, kes oma raha sinna panevad, kas neil puudub iseseisev mõtlemisvõime, kui puudub iseseisev mõtlemisvõime, siis neil ei maksaks oma raha panna,» usub Kracht.

Finantsinspektsiooni hoiatuse nimekirja, kus saab leida firmasi, mis ei oma investeerimisteenuse luba, vaatavad  inimesed harva. «Millegi pärast on see tunne, et hoiatused loevad tagantjärele,» tunnistab Finantsinspektsioon.

Sergey Sorokini organiseeritud pettus jõudis kohtusse ja mees mõisteti tänavu augustis süüdi. Karistuseks sai ta tegevusloata tegutsemise ja investoritele valeandmete esitamise eest 3 aastat vangistust. Sergei aga ei olnud vangis päevagi.

«See oli kokkuleppe tingimus, et kui ta tuleb kohale ja juba enne seda maksab kahele kannatanule, kes olid esitanud tsiviilhagid, maksab mõlemale 20 000 USD ära, siis tema poolt on piisavalt palju tahet näidatud, et ma saan lubada talle, siis mitte vabadust kaotada,» selgitab proküror, miks Sergei vanglast pääses.

«Edu on juba see, kui mõistetakse süüdi või midagi sellist. Aga see lootus, et oma raha tagasi saada, seda põhimõtteliselt ei ole ma arvan. Siis peaks hästi vedama,» ütleb Suurväli.

Sergey Sorokin meie kõnedele ei vastanud ja tema advokaat Dmitri Teplõhh keeldus juhtunust rääkimast. Kas Sorokin tegeleb investeerimisega edasi, pole teada.

Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad