Te olete põllu- ja maamees ja teate väga hästi, et kui loom on lootusetult haige, siis tuleb kõne alla hädatapp. Olete seda kaalunud?

Vabaerakond ei ole nii haige, et peaks hädatapule mõtlema. Ta on täiesti normaalses konditsioonis ja teda annab väga hästi ravida. Eilsel üldkogus Raplas tundsin tohutult positiivset energiat. Kui väljapoole võib paista, et me tegeleme mingi tohutu sisevõitlusega, siis nii see ei ole. Üle kahe kolmandiku erakonna liikmetest osales sisehääletusel. Öelge mõni teine erakond, kus niipalju liikmeid sisehääletusel osaleb, see on tavaliselt kõige rohkem 10 protsenti.

Väljastpoolt vaadates jääb küll mulje, et see Vabaerakond on üks õudne ussipesa, nii et mul on teie jutu uskumisega raskusi.

Mina ei olnud võimuvõitluse algataja ja ei ole ka selles sees olnud. Minu nimi tuli esile alles hiljuti ja minus nähti inimest, kes on võimeline suhtlema mõlema poolega. Mul pole Andres Herkeliga suhtlemisel mingeid probleeme. Oleme teinud head koostööd, Herkel mind erakonda kutsuski. Pigem on küsimus, kas erakond vajab ka juhtimist – või ainult poliitikut.

Piltide pealt tundus küll, et Herkelil on hambad ristis. Mis ta ütles teile, kui ta võimu üle andis?

Kaotada on alati valus. Minu arvates arvestas Andres selle kaotusega ja valmistas end ka selleks ette. Erakonna siselisti saadetud kirjas ütleb ta, et toetab mind erakonna esimehe kohal, ja kutsub kõiki oma toetajaid mind toetama. Mina näen küll, et pinged on maas ja me saame ühtse meeskonnana edasi minna.

Ise lõite Herkelile noa selga, kui tema vastu kandideerisite. Mis suhted teil Artur Talvikuga (varasem Vabaerakonna juht – VK) on?

See on aus konkurents, see ei ole noa selgalöömine.

Mul on mittetulundusühingute juhtimisega pikaajaline kogemus. Ma tean, millest peab hoiduma ja millest mitte. Kui sa tahad, et organisatsioon oleks edukas, siis pead sa toetama liidrit, ja kui sa seda teha ei saa, siis on kõige õigem ära minna. Seetõttu olin ka mina Arturi selja taga, kui ta oli esimees. Kui Andres oli esimees, siis ma olin tema selja taga. Ja kui organisatsioon hakkas lagunema, siis ma nõustusin kandideerima. See ei olnud minu ambitsioon võimu tippu sammuda.

Teie teadmised pärinevad eelkõige põllumajandusest. Kas te ei arva, et kui maaelu saab Vabaerakonna kandvaks teemaks, siis panevad linnamehed lõikama?

Põllumajanduspoliitikas tunnen ma end tõesti tugevalt ja see liin saab erakonnas kindlasti väärilise kajastuse. Mis puudutab linnamehi, siis nende elamisvõimalus algab sellest, et põllumees otsustas midagi külvata. Minu teine kirg on maapiirkonnad tervikuna ja regionaalpoliitika. Olen kirjeldanud programmis peatüki selleks, et terve Eesti saaks elada, mitte ainult Tallinn.

Kirjanik ja ajakirjanik Kaup Meiel tegi teist toreda anekdoodi:

Intervjuu Kaul Nurmega

- Vabaerakond saab riigikogus kuni 12 kohta.

- Ma arvan, et te saate riigikogus üle 50 koha.

- Te teete nalja!

- Ise alustasite.

Te ikka teate, mitu kohta riigikogus üldse on?

101 kohta. Kui erakond seab endale ambitsioonikaid eesmärke, siis motiveerib ta end nende poole liikuma. Kui me ütleme, et meile viiest kohast piisab, siis lasevad kõik ennast lõdvaks ja ei tee enam pingutusi.

Ikkagi, kuidas te saavutate need 12 kohta?

Selle kuu lõpuks lõpetame programmi ja sõnumite koostamise ja hakkame neid kommunikeerima. Loome meeskonna, teeme tööjaotuse. Üks probleeme seni oligi, et erakonna juhtimine oli liiga kitsastes kätes, tööjaotus oli tegemata ja kõneisikud määramata.

Teie senised väljaütlemised kalduvad üsna konservatiivsesse nurka, miks te EKREsse ei läinud?

Reeglina ei koputada erakondade uste peale, et ma tahaks tulla, tavaliselt sinna kutsutakse. Vabaerakond mind kutsus. EKREga on meil mõningates küsimuses päris suur ühisosa, aga EKRE radikaalsete seisukohtadega on raske samastuda.

Millega on raske samastuda?

Te võite olla endine peaminister, nagu oli Mart Laar. Täna on ta ratastoolis. Tema kujundatud sotsiaalpoliitika peaks sobima ka sellesse positsiooni, kui ta enam ei ole peaminister. See on lähtekoht, millelt Vabaerakond hakkab väärtuspõhimõtteid defineerima. Ka homoseksuaalsetele inimestele peab jääma õiglane suhtumine ühiskonna poolt.

Intervjuus ERRile viitasite, et võimalike ühinemiste korral vaatate pigem veel parteistumata poliitliikumiste poole. Siis Eesti 200?

See on üks võimalus. Me ei välista ka koostööd Elurikkuse erakonnaga. Mõlemas koosluses on arukaid inimesi. Erakond on eelkõige mõttekoda, mis genereerib ideid, kuidas elu paremaks muuta. Mõlemas erakonnas on inimesi, kes võiksid olla Vabaerakonna mõttekoja liikmed.

Te arvate, et nemad tahavad teiega liituda?

Me ei saa rääkida sellest, kes mida tahab, vaid missugused olukorrad reaalselt tekivad. Vabaerakond on täna erakond ja võib valimistele välja minna. Need kaks ei ole veel erakonnad ja me ei tea, kas nad selleks üldse saavad. Mina olin talupidajate keskliidu esimees, kui ma tulin parteituna Vabaerakonna nimekirja kandideerima. See uks on ka täna lahti.

Te pole ise eriline häältemagnet. Saite küll üle tuhande hääle, aga sellest 2015 valimiste aegu ei piisanud.

1300 häält pole vähe. Ma tegin Eestis tuhande kuuesajanda tulemuse, olles täielik uustulnuk poliitikas. Ma usun, et elu keskelt tulevatel inimestel on suurem potentsiaal läbi lüüa kui nendel, kes ennast kogu aeg klantspildina müüa püüavad.

Nõukamad ja tegusamad Vabaerakonna liikmed peavad ilmselt ammugi läbirääkimisi teiste erakondadega.

Mul ei ole andmeid, et sellised läbirääkimised toimuksid. Kui need oleks aset leidnud, küllap oleks ka mina sellest kuulnud. Mina pakun võimalust ka nendele, kes on seni Vabaerakonna suhtes olnud kahtlevad. Pakun kindlustunnet, et Vabaerakonnaga võidab igal juhul.

See on nüüd küll üllatav avaldus. Oletame, et te saate üle künnise ja teid kutsutakse ka võimuläbirääkimistele. On teil julgust minna?

Ikka on.