Eelmisel nädalal läks kisma oravapesas nii kõvaks, et lärm kostis ära Postimehe toimetusse ja oravakarvu oli täis terve linn. Teie pääsesite füüsiliste vigastusteta?

Jaa, see arutelu oli suhteliselt rahumeelne, aga osapooled jäid ikkagi oma seisukohtade juurde. Ma loodan, et see arutelu viib meid kuhugi edasi ka.

Te olete veel RE liige?

Jaa, vastab tõele.

Te ei jooksnud meediasse ilmselt esimese emotsiooni pealt, vastuolu oli arvatavasti küdenud pikemalt aega. Kuidas sellega oli?

See Päevalehe artikkel ei olnud esimene samm. Oleme programmi arutanud, pakun, pool aastat. Minu mure on olnud see, et ei eelmistel ega ka lähenevatel valimistel ei ole Reformierakonna programmis kuigi palju liberaalseid sõnumeid. Kui järele mõelda, siis ei ole neid seal üldse. Minu soov oli arutada, miks see nii on. Arutelu kuigivõrd ei tekkinud. Kert Valdaru (RE peasekretär – VK) viitab aruteludele, mis on justkui toimunud, aga mina ei ole neis küll osaline olnud.

Kellega te püüdsite programmilisi seisukohti arutada?

Ma rääkisin sellest programmitoimkonna juhiga (kes on Maris Lauri, AK täpsustab hiljem, et kõneles Peep Lillemäega – VK), Kajaga (Kaja Kallas – VK), peasekretäriga, paljude erakonnakaaslastega. Programmi tegemine on kollektiivne töö. Erakonnas on üle 10 000 inimese. Ja kui minu arvamus ei ühti erakonna enamuse arvamusega, siis on see selles kontekstis vale. Selles ei ole midagi halba. Minu soov oli aru saada, kust need otsused tulevad ja miks nad ei ole kooskõlas erakonna esialgse ideoloogiaga.

Mis siis ikkagi Teie ja Kert Valdaru vahel juhtus?

Minu jaoks oli arusaamatu, kuidas kõik need minu meelest head asjad kaduma läksid. Sellele ma vastust ei saanud. Need oli rahulikud kokkusaamised, neid oli viis-kuus, aga meie positsioonid ei lähenenud.

Te kirjutasite: Reformierakond ei meenuta enam mitte energilist ja usinat oravat, vaid pigem tubast ülekaalulist merisiga... /---/ REst on saamas sotsiaalpopulistlik jõud, mis igal võimalusel lubab raha laiali jagada – selle asemel et panustada majandusliberalismi, arendada ettevõtluskeskkonda atraktiivsemaks ja soodustada inimeste rahateenimist. – Palun, selgitage oma mõtet.

Eestis on praegu puudus pikaajalisest visioonist. See ei pruugi olla liberaalne, ta võib olla ükskõik milline, aga meil peab olema vastus küsimusele, milline on Eesti kümne aasta pärast, kes siin elavad ja miks. Sellele küsimusele ei vasta ei tänane ega nelja aasta tagune RE programm. Üritatakse raha jagada. RE programmis on 200 eurot pensionäridele ja maksuvaba miinimum kõigile. Selles ei ole otseselt midagi halba, aga me peame mõtlema, kust see raha tuleb. Reformierakond ise raha ei teeni, ta võtab seda riigieelarvest. Iga erakond, kes teile raha pakub, võtab selle teie taskust ja annab selle teile tagasi selleks, et te valiksite just neid. See ei pea nii olema.

Kus on uudis? RE pakkus tasuta lõunaid juba kohalike valimiste aegu, ja ega see polnud kuigivõrd teisiti eelmiste riigikogu valimiste eel. Miks te ärritusite just nüüd?

Eelmistel riigikogu valimistel ma ei kandideerinud just sel põhjusel, et erakond võttis suuna populismile – või pigem keskele –, ja ma ei näinud võimalust erakonnale kasulik olla. Nüüd ma mõtlesin selle peale, sest arvasin, et inimesed on teistsugused ja erakond läheb liberaalsemaks. Mulle tundus täiesti siiralt, et nii on. Aga selgus, et nii ei ole.

Aga Valdaru ütles, et tegelikult te tahtsite paremat kohta valimisnimekirjas, ei saanud seda – ja siis hakkasite lärmama.

Kui programm sobib, siis mulle sobib iga koht. Võin kandideerida Lõuna-Eestis kümnendal kohal, saada näiteks tuhat häält – need hääled tulevad erakonnale, ja mul on hea meel. Kui programm ei sobi, siis ma ei saa RE nimekirjas kandideerida.

Nüüd on teil võimalus sõnastada oma programm. Teie lubadus 500 maksuvaba euro asemel?

See 500 maksuvaba eurot on samm õiges suunas. Oht on see, et juhtub see, mis neli aastat tagasi, kui lubaduste katteks üritati tõsta majutusasutuste käibemaksu. See juhtus pärast valimisi. Minu ettepanek oli arutada seda enne valimisi. Kui ma tahame makse tõsta või teha mõne uue maksu, peab sellest rääkima enne. Ega neid variante palju pole: tõsta tulumaks 22 protsendile, teha uus automaks, teha kinnisvaramaks. Aga lubada valijatele, et te saate raha ja maksma ei pea midagi – see on vale.

Kui 500 maksuvaba eurot katteks tuleb kõrgem tulumaks, kaotavad need inimesed, kes teenivad 600-700 eurot. See on vale. Kogu see (Keskerakonna valitsuse tehtud – VK) reform oli vale, aga seda parandada niisuguste lahendustega on topelt vale.

Äkki oleks lahendus see maksuvabastus üldse kaotada?

See 500 euro maksuvabastus jätab raha kätte vaesematele inimestele ja see on õige. See on lihtsalt väga kallis. Mille peale aga RE peaks mõtlema ja üldse ei mõtle, on see, kuidas saada riigieelarvesse rohkem raha. Selleks et raha jagada, peab inimestel laskma seda teenida.

Nimetage kolm asja, mida peaks tegema, et inimesed saaksid raha teenida.

Üks asi, mida kindlasti võiks teha, on sotsiaalmaksulagi. Kahjuks arvavad Eesti ametnikud, et kui mõni maks langeb, siis on see puhas kulu, ja kui mõni maks tõuseb, siis on see puhas tulu. See ei ole nii.

Kuhu te selle lae paneksite?

Tänases konjunktuuris võiks see olla 5000 euro peal. See tähendaks, et need töökohad, mis ei ole praegu siin, tuleksid tagasi, ja me ei võida mitte ainult sotsiaalmaksus, vaid ka tulumaksus.

Nii, teine asi?

Teine asi on pikaajaline strateegia, mida ei ole RE-l ega teistel. Keegi ei räägi sellest, mis saab 2025. Oluline rääkida tööjõuturust. Kvootidest ei pea kindlasti loobuma, aga on vaja ühiskondlikku kokkulepet. Meil on praegu võimalik valida neid, kes siia tulevad. Viie aasta pärast meil seda võimalust enam ei ole, sest me oleme konkurentsis naabritega, kes selles suunas tegutsevad. Aga meie mitte.

Punkt kolm?

Üks põhimõtteline asi on kodakondsuspoliitika. Peasekretär viitas, et seda ei pea üldse arutama. Mina arvan, et jagada halle passe lastele on vale. Mulle on arusaamatu, miks Jüri Ratas, kes pooldab kodakondsuse nullvarianti, pole peaministrina selles suunas mitte ühtegi sammu teinud. Kui mina oleksin peaminister, siis minu otsus oleks see, et ühtegi halli passi enam ei anta. Kellel see juba on, nende asjus võiks arutada. Praeguse hallipassimeeste seas on umbes veerand neid, kes eri piirangute tõttu Eesti kodakondsust ei saagi. Jääb alles 65 000 hallipassimeest. Ma kardan, et üsna vähe oleks neid, kes läheks ja võtaks Eesti passi, kui pakutaks – aga see probleem oleks maas.

Ühiskond muutub järjest konservatiivsemaks, ja see on ilmselt põhjus, miks RE oma juurest eemaldub. Mida see ühiskonnale tähendab?

Tõepoolest, liberaalsuse nõudlus on vähenenud. RE ametlikult selles suunas ei lähe, aga inimesed valivad vana kuvandit, nad ei vaata sisu. Inimesed ei loe programme, nad arvavad, et RE on liberaalne ja kaitseb neid väärtusi, mida ta kaitses eelmise sajandi lõpus. Aga see ei ole nii.

Erakonna jaoks on üks stsenaarium see, et ta läheb tagasi liberalismi juurde. Enne valimisi seda juhtu, ja ma arvan, et RE saab valimistel suhteliselt kehva tulemuse. Teine suhteliselt okei stsenaarium on see, et me olemegi selline viisakam EKRE: oleme konservatiivid, aga Euroopa Liit on ka okei, ja Venemaa on paha. Siis tekivad erakonnal teised valijad.  

Mida peaks RE tegema, et valimised võita?

Kui ma vaatan kõrvalt, siis mulle tundub, et Reformierakond ei tahagi neid valimisi võita. Sest teine positsioon on valimistel hästi mugav. Kui oled esimene, pead kokkuleppele jõudma koalitsioonipartneritega. Siis peaks Kaja Kallas saama peaministriks. Ma ei ole kindel, et ta seda tahab. Kui ma vaatan seda, kuidas Kaja esineb, siis… ilmselt pole see tal eesmärk. Teine koht ongi pragmaatiliselt väga hea. Koalitsioon Keskerakonnaga kahe peale pole üldse halb.

See on üllatav, Kaja Kallas ja RE ametlik joon on rõhutanud, et minnakse võitma.

Seda peavad ütlema kõik poliitikud, keegi ei lähe ju kaotama.

Kui Kaja Kallas tuli RE esimeheks, olid ootused tema suhtes väga suured, nüüd need kahanevad järjest. Oli see õige otsus lasta teda RE juhtima?

Ega see ei ole nii, et kedagi lastakse erakonda juhtima. Poliitikas on nii, et sa lähed ja võtad võimu. Kaja tegi seda, see oli tema otsus, ja ma austan seda otsust. Küsimus on, kas ta enam seda nii väga tahab, aga ega seda enam tagasi pöörata ei saa. Peab vaeva nägema, et olla usutav see pool aastat, mis on valimisteni jäänud.

Kallas on valinud Ratast ründava joone ja teda isegi solvanud. On teil talle ehk soovitada mõni parem viis?

Poliitikas ei ole nii, et enne valimisi solvad ja siis pärast ei tee koalitsiooni. Kui Jüri näeb, et Reformierakond on parim variant, siis võtab ta RE koalitsiooni – kui Kesk võidab valimised. Vastanduma peab ja see on teadlik strateegia, aga ma arvan, et Kaja ei ole selline inimene, et just sellise strateegiagaga usutav olla.

Minu soovitus talle oleks ikkagi panna programmi need sõnumid, mis kõnetavad Reformierakonna tuumikvalijat ja ka teda ennast. Ei saa ju kaitsta asju, millesse ise ei usu.

Prognoosige, palun, RE valimistulemus.

Kui valimised toimuksid täna, siis RE võidaks napilt. Aga Jüri Ratas teeb väga head tööd. Keskerakonna programm on täiesti sisutühi – sisu ei ole ja tule ka –, aga Jüri on niivõrd usutav, kuidas raha saab igale poole, ja inimesed usuvad teda. Reformierakonna liige ei saa sellise jutuga usutav olla. Ma usun, et Jüri tõstab KE reitingut veelgi, ja seda RE valijate arvelt. Arvan, et valimistel on KE ja RE tulemuse vahe kuskil viis protsenti ja RE-le tuleb teine koht.

Teie enda plaanid? Kui te ise ei lahku, visatakse teid ilmselt välja. Üks teooria ütleb, et liitute sotsidega, teine, et teete silma Eesti 200-le. Kumb on õige?

Ma olen RE liige ja ma ei näe ühtegi põhjust, miks mind peaks välja viskama. Ma ei ole kedagi solvanud. Ma loodan, et midagi minu ettepanekutest jõuab programmi, ja siis on mul ainult hea meel.

Ma ei välista küll, et lahkun erakonnast, kui maailmavaatelised erinevused lähevad väga suureks. Ei ole ju nii, et mul on õigus ja erakond eksib. Järelikult ma olen lihtsalt enda jaoks vales seltskonnas.

Missuguseid pakkumisi olete saanud?

Olen saanud pakkumisi ka eksootilistest erakondadest… Olen viimase paari-kolme aasta jooksul rääkinud kõigi erakondadega. Ja Priit (Alamäe – VK) on mu vana tuttav. Aga täna ei liitu ma ühegi teise erakonnaga, sest ma olen RE liige.