POPULAARNE TELESERIAAL "PANK" VAATA SERIAALI EPISOODE SIIT
Kuula artiklit

Augusti lõpus pussitati Saksamaa idaosas asuvas Chemnitzi linnas surnuks 35-aastane saksa mees, milles kahtlustatuna peeti kinni iraaklane ja süürlane. See tapmine on viimaste nädalate jooksul tänavatele toonud tuhandeid inimesi immigratsioonipoliitika vastu meelt avaldama. Kas Saksamaal kinnitab aina tugevamalt kanda paremäärmuslus või toimub aastakümneid vasakpoolsete ja tsentristide juhitud riigis poliitilise jõuvahekorra tasakaalustumine?«»

Meeleavaldustel osalejate peamisteks mobiliseerijateks on olnud islamiseerumisivastased rühmitused, mida on pärast 2015. aastal alanud pagulaste massilist sisserännet Saksamaal hulgaliselt tekkinud. Kohalik meedia tituleerib selliste organisatsioonide liikmeid üldistavalt paremäärmuslasteks ja neonatsideks, kuid nad ise nimetavad end kodumaa tuleviku pärast muretsevateks patriootideks.

«Oleme aktiivsiseerunud, sest maailm, kuhu me suundume, pole enam see, kus me end hästi tunneme. Oleme mures oma laste ja lastelaste pärast,» kurdab Christoph Berndt, kes juhib pisikeses Poola piiri ääres asuvas Tartu-suuruses Cottbusi linnas tegutsevat kodanikuliikumist Zukunft Heimat ehk Tuleviku kodumaa. Berndt räägib, et kuna pagulased liiguvad kesklinnas gruppidena, on inimeste turvatunne kadunud ja julgemadki naised ei julge õhtuti enam tänaval liikuda. Selle aasta alguses korraldas Zukunft Heimat Cottbusis samuti suurt meedia tähelepanu saanud immigratsioonivastaseid protestimarsse. Jaanuaris otsustati, et linn enam uusi migrante vastu ei võta.

«Sõida vaid 10 minutit Berliini metrooga ja sa näed, et multikultuurne utoopia ei toimi,» räägib Saksimaa liidumaa pealinnas Dresdenis riigi suurima patriootliku kodanikuliikumise Ein Prozent ehk Üks protsent aktivist Volker Zierke. Tema arvates on Chemnitzi järel toimunud meeleavalduste põhjus lihtne - inimestel on mõõt lõplikult täis saanud.

Natsi-Saksamaa viidetega fännikaup on kasvav äri

Oma immigratsioonivastasest maailmavaatest ei tee saladust ka Tüüringi liidumaal asuvas Kloster Veßra külas poodi ja külalistemaja pidav ettevõtja Tommy Frenck, keda nimetatakse Saksamaa kuulsaimaks neonatsiks. Frenck müüb oma poes riideid ja muud kaupa, millel on Natsi-Saksamaad ülistavad metafoorid, sõnumid valge rassi ülemvõimust ja üleskutsed migrantide riigist välja ajamiseks. Suurest T-särkide valikust võib leida eksemplare, millel on kirjas «I love HTLR«, «Team Adolf» ja numbrikombinatsioon 88, mis viitab 8. tähele tähestikus ehk on peidetud kujul sõnum «Heil Hitler«.

Frenck oskab aga väga rahuliku südamega kõik seosed Natsi-Saksamaa viidetega ümber lükata. Tema selgituse järgi on HTLR tähekombinatsioon sõnadest, mis tõlkes tähendavad «kodumaa, truudus, lojaalus ja austus». Küsimuse peale, kes see Adolf on, teeskleb Frenck segadust ja kinnitab, et Adolf on lihtsalt nimi ja mingil põhjusel tahavad paljud tema kliendid just seda nime oma pluusi peal kanda. Sama lugu on ka särgiga, mida kaunistab number 88. «Selle numbriga pluus on meil laos selle pärast, et see on klientide hulgas populaarne. Miks see nii on, peate inimeste endi käest küsima. Ehk on kellegi vanaema saanud 88-aastaseks või on klient 1988. aastal sündinud,» püüab Frenck kummutada igasugust seost Kolmada Riigi viidetega.

Provokatiivsete sõnumite ja sümbolitega kaupa müües räägib Tommy Frenck kõik oma disainid juristiga läbi, et seadusega mitte pahuksisse minna. Ta peab mängima metafooridega. Näiteks on kõik korrektne, kui ta paneb pluusile Wermachti kotka, kes hoiab oma küüniste vahel haakristi asemel hoopis jalgpalli.

Kõigest välisest hoolimata ta end neonatsiks pidada ei taha. «Olen lihtsalt normaalselt mõtlev inimene. Praegu peetakse neonatsiks kõiki, kelle vaated natukenegi parempoolsemad.» Uusnatsiks sildistamise pärast pahane mees kannab samas särki kirjaga «viha ühiskond» ja tema kolleegi särgilt võib välja lugeda sõnumi valgete ülemvõimust. Frencki poes jääb silma ka «musta päikese» sümbol, 12 kodaraga päikeseratas, mida kasutas Natsi-Saksamaa kaitsemalev ehk SS. Seda kasutatakse alternatiivina keelatud haakristi sümbolile.

Parem- ja vasakpoolsete vastasseis

Möödunud nädalal ütles Bundestagi esimees Wolfgang Schäuble uue istungjärgu avakõnes, et viimaste nädalatega on ebakindlus rahva hulgas kasvanud ja toimuv lõhestab ühiskonda. Ta manitses, et paremäärmusluse levik on ohuks demokraatlikule riigikorrale.

Sama nendib ka Liidupäevas Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni migratsiooninõunikuna töötav Maximilian Oehl. «Chemnitzi südnmused, AfD käitumine ja kogu parempoolne liikumine näitab, et neil pole huvi osaleda demokraatlikus diskursuses. Nende eesmärk on luua natsionalistlik riik, kus inimesi lahterdatakse nende päritolu järgi,» arvab Oehl.

Kodanikuliikumise Ein Prozent ehk aktivist Volker Zierke leiab, et tänapäeval nimetatakse natsideks väga kergekäeliselt kõiki, kes pagulastesse kriitiliselt suhtuvad. «Me pole äärmuslased ja ei taha riiki kukutada. Mõni meie vaade on radikaalne, kuigi see pole iseenesest halb,» räägib noorteorganisatsiooni Identitäre Bewegung esindaja Daniel Fiß. Ta leiab, et vasakpoolsete juhitud riigis toimub süstemaatiline parempoolsete allasurumine: «Saksamaal võid sa end vabalt vasakpoolseks nimetada. Kui ma end aga parempoolsena defineerin, mõistetakse mind hukka. Selle pärast meid kardetaksegi, et me vallandame ühiskonnas demokraatliku vastandumise.»

Maximilian Oehl ütleb, et parempoolsete jaoks pole küsimus lihtsalt migratsioonis ega pagulastes: «Nad teavad, et riik toimib hästi, sama hästi kui 2015. aastal. Nad tahavad domineerida ja riiki muuta. Kui me kohe silmi lahti ei tee, on neil võimalus seda teha. AfD on saavutanud selle, mida neonatsid, vabariiklased ja NPD juba ammu on igatsenud.»

Seda, et parempoolne poliitika Saksamaal aina enam rahva toetust võidab, kinnitab ka protestipartei Alternatiiv Saksamaale ehk AfD rekordkõrge 17-protsendine reiting. Angela Merkeli juhitud CDU toetus on samal ajal esimest korda alla 30 protsendi langenud.

Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad