Putini esivaenlane Bill Browder «Radarile»: Kui Putin lahkuks võimult, kaotaks ta oma rikkuse, pandaks vangi ja ilmselt ka tapetakse

Lõppenud suvel raputas Eesti avalikkust uudis, et Danske panga Eesti filiaali kaudu on aastate jooksul miljardeid eurosid räpast raha läbi liigutatud. Selle paljastuse taga on USA juurtega briti ärimees Bill Browder, keda võib liialdamata Kremli režiimi suurimaks ohustajaks pidada. «Radar» kohtus mehega Londonis ja uuris järgi, mis mehega on tegu ja miks Putin teda nii väga vihkab.

Ärimehest inimõiguste aktivistiks

Lugu sellest, kuidas suurärimees Browderist sai inimõiguste aktivist ja Venemaa presidendi suurim kriitik, algas juba möödunud kümnendi keskel. Kuni 2005. aastani oli varahaldusfirmat Hermitage Capital Management juhtinud Browder Venemaa suurim välisinvestor. Mees saadeti riigist välja, kui ta paljastas korrumpeerunud oligarhid, kes röövisid firmadelt, kuhu ta oli investeerinud. Seejärel palkas Browder omale advokaadi, Sergei Magnitski, kes hakkas toimunut päevavalgele tooma. Magnitski vahistati ja ta peksti 2009. aastal vanglas surnuks.

Pärast advokaadi tapmist võttis Browder oma peamiseks eesmärgiks võidelda Magnitski õigluse eest ja paljastada Venemaa kinnimätsimiste ahel. Nagu hiljem on selgunud, on selles kõiges mänginud märkimisväärset rolli ka Eesti.

Danske rahapesu

Browderi andmetel on aastatel 2007-2015 läbi Danske panga Eesti üksuse liigutatud kuni 9 miljardit dollarit Venemaa päritolu hämarat raha, mis teeks sellest ühe suurima teadaoleva rahapesu juhtumi Euroopas. Lihtsustatult võib skeemi kirjeldada järgmiselt.  9 miljardit dollarit, mis sisaldas ka Sergei Magnitski paljastatud nö 230 miljonit maksupettusega röövitud dollarit, liikus läbi allilmategelastest koosneva Kljujevi kuritegeliku rühmituse Danske panga Eesti haru kontodele. Kuritegelik skeem hõlmas umbes 190 varifirmadele avatud kontot. Vähemalt 21 kontot tegid pseudotehinguid ülejäänud 169-ga, millega pööritatigi läbi ligi 9 miljardit dollarit.

«Need polnud ametlikud firmad, ülekanded olid ülimalt kahtlased, need toimusid päevast päeva ja põhinesid fiktiivsetel tehingutel,» kommenteerib Browder Danske rahapööritamist «Radarile» antud intervjuus. Ta lisab: «Need firmad ei tegelenud ehitusmaterjalide või elektroonikaga, kuid ostsid ehitusmaterjale või elektroonikat miljonite eest, mistõttu võis näha tohutult ohumärke.»

Juuli lõpus alustas riigiprokuratuur Browderi kaebuse peale Danske rahapesu asjas kriminaalmenetlust.

Putini peamine sihtmärk

Vaid nädal enne kohaliku pangandussüsteemi mädapaise avamist tõusis Browder maailma suurte meediaväljaannete huviorbiiti seoses Helsingis toimunud Donald Trumpi ja Vladimir Putini tippkohtumisega. Ajakirjanikele peetud pressikonverentsil avaldas Putin soovi, et USA annaks Browderi Venemaale ülekuulamiseks välja. Vastutasuks lubas ta ameeriklastel küsitleda Vene luureohvitsere, keda USA süüdistab Demokraatliku Partei meilidesse häkkimises enne 2016. aasta presidendivalimisi.

Putin on juba aastaid püüdnud Browderit mitmel moel kätte saada. Vene võimude süüdistuste järgi on mees MI6 spioon, CIA agent, palgamõrvar ja maksupettur. «Mind on ähvardatud surmaga, röövimisega, vahistamisega, väljaandmisega, Interpolis tagaotsitavaks kuulutamisega. Mind kaevatakse kohtusse kõikjal maailmas, minust tehakse filme ja on käivitatud laimukampaaniaid sotsiaalmeedias. Venemaa valitsus kasutab suuri ressursse, et mind hävitada,» kirjeldab Browder oma vastasseisu Venemaaga.

Põhjus, miks Putin temast vabaneda tahab, on üsna lihtne. Venemaa võimuladvikus lokkava korruptsiooni paljastamisega ja Vene päritolu räpase raha Läände liigutamise skeemide avalikustamisega, tabab Browder väga valusalt Putini Achilleuse kanda.

Browder väidab, et Vladimir Putin on maailma rikkaim mees, kelle vara suurust võib hinnata üle 200 miljardi dollari. Deklareeritud vara on Venemaa presidendil aga vaid ligi 100 tuhande dollari eest. Peidetud varanduse hoiustamist kirjeldab Browder järgmiselt: «Putinil pole vara enda nimel. See annaks võimaluse teda šantažeerida. Tal on varad oma usaldusaluste, oligarhide nimel. Need on rikkad inimesed, kes saavad omada vara, luua pangakontosid. Aga neil on Putiniga kokkulepe hoida tema vara enda nimel. Nii hoiab Putin oma raha.»

Browderi hinnangul on Putini jaoks eluliselt tähtis võimul püsida: «Putin ei saa kunagi mitte olla Venemaa juht. Hetkel, kui ta loobub, kaovad ka kõik tema vaikivad kokkulepped. Ta kaotab rikkuse, läheb vangi ja ilmselt tapetakse. Putini ainus võimalus püsida elus, vabana ja rikkana, on vaid võimule jäädes. Ma ei usu, et me näeme Putinit Venemaa presidendi kohast loobumas.» Browder püüab kirjeldada võimalikku stsenaariumit, kui Putin peaks riigijuhi ameti kaotama: «Kui ta helistaks näiteks oligarh Borissile, kes hoiab tema miljardit dollarit ja paluks raha talle üle anda, vastaks Boriss talle «Vabandust, Vladimir kes...?»»

Paljastatud kleptokraadid

«Radar» käis niinimetatud Putini varahoidjaid otsimas Londonis, kuhu paljud Putini lähikondlased on läbi varifirmade või oma deklareeritud sissetulekust sadades kordades suuremate summade eest kinnisvara soetanud. Kõige kuumemaks võib pidada prestiižset Chelsea ja Kensingtoni piirkonda, kust võib leida mitmete nimekate oligarhide maju.

Londoni kesklinnas asub väidetavalt maailma kalleima kinnisvaraga Lowndes Square, mida tuntakse ka kui Suurbritannia kõige salapärasemat tänavat, sest ligi 40% sealsest kinnisvarast on ostetud läbi varifirmade. Sealt võib näiteks leida oligarh Roman Abramovitšile kuulunud 15 magamistoaga maja, mille ta soetas 2011. aastal enam 90 miljoni naela eest. Chelsea jalgpalliklubi omanik Abramovitš ei saa oma rikkust aga Londonis praegu nautida, sest pärast Suurbritannia ja Venemaa suhete pingestumist tänavu märtsis, pole tema viisat pikendanud.

Lowndes Square'st umbes kümneminutilise jalutuskäigu kaugusel on Eaton Square, kuhu rikkad venelased on aastatega sedavõrd palju kinnisvara kokku ostnud, et kohalikud on selle ristinud Punaseks väljakuks. Sinna on omale elamise soetanud sanktsioonide alla sattunud alumiiniumimagnaat Oleg Deripaška ja miljardärist peolemb Andrei Gontšarenko.

Kõige kurikuulsama kinnisvaratehingu võib üles leida Downing Street 10-st ehk Briti peaministribüroost vaid paarisaja meetri kauguselt. Venemaa endine asepeaminister Igor Šuvalov ostis 2014. aastal Whitehall Court'i ligi 500 ruutmeetrise korteri, kus on kahe kaminaga söögisaal, 6 magamistuba ja elutuba, millest avaneb maaliline vaade Thamesi jõele ja Briti kaitseministeeriumile. Korteri eest käis ta välja ligi 13 miljonit eurot. Šuvalovi ametlik aastapalk oli toona 126 tuhat eurot.

Venemaa räpase raha Läänes puhtaks pesemise paljastamisega tahab Bill Browder Putini valitsuse nurka suruda. Koosmõjus niinimetatud Magnitski seadusega piirataks Putini lähikondlaste Lääneriikidesse sisenemist ja külmutatakse sinna viidud varad. «Ma leidsin mehhanismi, kuidas riigid saavad tema raha ära võtta. See seaks kahtluse alla kogu tema eksistentsi. Mitte ainult tema, vaid ka teda ümbritsevate inimeste. Kui külmutatakse nendegi varad, rikub see kogu tema tegutsemismudeli,» selgitab Browder oma eesmärki.