Politsei sisekontrollibüroo juht «Radarile»: Hõlpus rikkus politsei mainet

Kiirreageerijana töötanud Rando Hõlpus sai toona Harju maakohtus teada, et peab üheksaks aastaks trellide taha minema. Mehe kaitsjad kaebasid otsuse edasi ja võitsid. Foto: Mihkel Maripuu

Endise politsei kiirreageerija Rando Hõlpuse juhtum, kus mehe elukohas toimunud joomingu käigus võeti välja Hõlpuse ametirelv ning sellest tulistatud kuul põhjustas tema kaaslase surma, on pannud politseid järeldusi tegema ja ajendas juhtimist muutma.

2016. aasta septembris vapustas kogu Eestit uudis, et politsei kiirreageerija ametirelvast on maha lastud 41-aastane mees. Relv, millest lask tehti, oli politsei kiirreageerija Rando Hõlpuse käsutuses ja sündmused koos tulistamisega said traagilise lõpu just Hõlpuse toonases elukohas, Tallinna Lasnamäe Majaka tänava korterelamu trepikojas.

Hõlpus ise oli sündmuste toimumise hetkel üliraskes joobes. Kohale saabunud politseinike sõnul oli Hõlpus vahetult peale tulistamist seisus, kus ta ei saanud päris hästi aru, mis toimus. Ühtlasi tuli hiljem kohtuistungitel kolleegide jutust välja, et Hõlpuse joomisest oldi teadlikud. Sealhulgas teadis sellest ka tema vahetu ülemus ehk kiirreageerijate üksuse juht.

Hõlpus sai kohtus süüdistuse tahtlikus tapmises, kuid mõisteti õigeks, sest kohtu hinnangul olid tõendid, et just tema relvast tulistas, ebapiisavad.

Olukorda kõrvalt analüüsides tekib aga veel kaks olulist küsimust. Esiteks - miks oli üldse Hõlpusel kodus relv vabalt võtta? Ja teiseks - kui Hõlpusel oli tekkimas tõsine probleem alkoholi kuritarvitamisega, siis miks kolleegid ja tema otsene ülemus ei sekkunud?

Sisekontrolli juht: politsei maine sai kannatada

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) sisekontrollibüroo juhi Raul Vahtra sõnul tekitas juhtum politsei mainele väga suurt kahju. «Hõlpus rikkus ametniku eetika põhimõtteid, ta läks vastu politsei põhiväärtustega, tarbides alkoholi määral, mis viis tõsiste tagajärgedeni. Samamoodi ei taganud Hõlpus relva ohutut hoidmist,» sõnas Vahtra. «Hõlpus on rikkunud päris mitmeid meie sisemisi põhimõtteid, sisemisi protseduuri reegleid ja eetilisi tõekspidamisi,» lisas ta.

Politseikolonelleitnant Raul Vahtra rääkimas, mida nad juhtumist õppisid. Foto: Kaarel Peetersoo

Vahtra sõnul oli 2016. aasta 23. september Hõlpusel vaba päev, ent väljakutseteks pidanuks ta ka siis valmis olema ning seetõttu oli tal kodus ka ametirelv. «Kuna tegemist on sellise tööga, mis eeldab reageerimist ka ajal, millal sa ametlikult valves ei ole, siis oli tehtud tol ajal selline otsus, et kiirreageerijatel võib kodus olla ka relv. Sest kunagi ei tea, millal võidakse välja kutsuda,» selgitas Vahtra ja lisas, et relva kodus hoidmisega kaasneb vastutus teha seda turvaliselt. «Seda peab loomulikult iga ametnik ise tagama,» ütles Vahtra.

Miks see relv purjus peaga välja võeti ja kuidas olukord tulistamiseni jõudis, kohtus ei selgunudki. «Siin jäid osad küsimärgid õhku, jah,» tõdes Vahtra.

Pärast juhtunut esitas Hõlpus ise politseist lahkumisavalduse ja seetõttu ei algatanud politsei ka distsiplinaarmenetlust. Küll aga sai Hõlpus relva ja laskemoona nõuete rikkumise eest väärteo korras rahalise karistuse, mille suurust politsei delikaatsetele isikuandmetele viidates ei avalda.

Otsene juht ei tajunud alkoprobleemi

Teine probleem ehk Hõlpuse alkoholilembus ei tulnud kolleegidele küll üllatusena, ent Vahtra sõnul probleemi ulatust Hõlpuse ülemus siiski ei teadnud. Asi oli selles, et tööle polnud Hõlpus kordagi purjus peaga tulnud. «Kui ta teadis, et ta peab tööle tulema, siis alati oli ta kaine, kõik tööülesanded täitis korrektselt. Selles mõttes, juhi vaatevinklist, tõenäoliselt ei olnud seal selliseid tõsiseid elemente, millele ta oleks pidanud vahetult reageerima,» ütles Vahtra.

Ent sellest juhtumist ajendatunal otsustas politsei siiski võtta tarvitusele uued abinõud selliste olukordade tekke vältimiseks. Üks olulisemaid muutusi on toimunud juhtimispõhimõtetes. Nimelt viis PPA juhtimisulatust väiksemaks. Lihtsustatult tähendab see seda, et kui varasemalt võis ühel talituse juhil olla isegi kuni sada alluvat, siis nüüd on näiteks patrullides meeskonnas alla kahekümne inimese. Vahtra sõnul loodetakse selle liigutusega saavutada olukord, kus juhid teavad paremini, mis alluvate eludes toimub. «Et juhina saaks ka otsustada ja vajadusel abi anda,» ütles Vahtra.

Hõlpusel tagasiteed politseisse ei ole

Samas lisas Vahtra, et politseiametnikule kehtivad kindlad nõuded ja ootused - ta peab alati jääma väärikaks ja käituma vastavalt organisatsiooni väärtushinnangutele. «Isegi kui tarbitakse alkoholi, siis ei tohiks sellel olla selliseid tagajärgi, mis diskrediteeriks seda ametnikku ennast või meie organisatsiooni,» ütles ta.

Ehkki Hõlpus mõisteti tapmissüüüdistuses kohtus õigeks, kinnitas Vahtra, et poliseisüsteemis talle kohta enam ei ole. «Me ei näe võimalust tema tagasivõtmiseks ka tänasel päeval, sest raske tagajärg on saabunud, põhimõtete vastu ta on eksinud, mis me asutuses kehtivad ja minul puudub täna igasugune usaldus, et tulevikus sellised asjad uuesti tema puhul aset ei võiks leida,» ütles ta.

Vahtra tunnistas, et politsei usaldusväärsus on saanud seoses sündmusega ränga hoobi.

«Kuidas see võimalik oli, et politseinik ametirelvaga, joobes, selline raske tagajärg kogu sellel sündmusel - see tekitab õigustatud küsimusi ja loomulikult mõjub see negatiivselt politsei usaldusväärsusele,» märkis ta.

Vaata ka eilset "Radari" lugu sellest, kuidas oli üldse võimalik, et surmaga lõppenud tulistamises mitte keegi süüdi ei jäänud: