«Radar»: Eesti juurtega Läti parlamendiliiget nimetatakse «hulluks teadlaseks»

Läti parlamendi Seimi liikmel Veiko Spolitisel on taskus küll Läti pass, aga tema ema on eestlane ja Veiko ise räägib laitmatut eesti keelt. Kuidas meie mees lätlaste juures nii kõrgele kohale jõudis?

«Siit on valitsetud ka Lõuna-Eestit, vana Liivimaa Maapäev,» tutvustab meile Läti parlamendi Seimi hoonet laitmatus eesti keeles Läti parlamentäär Veiko Spolitis.

Läti parlamendi Seimi liige Veiko Spolitisel on taskus küll Läti pass, aga tema ema on eestlane.

«Paljud lätlased isegi ei tea, et Veiko räägib eesti keelt puhtalt,» ütleb Läti parlamendi kaitsekomisjoni esimees Ainars Latkovskis.

Milline on Veiko Spolitis?

«Ta on nagu hull teadlane - see kuidas ta käitub, kuidas ta välja näeb. Hull Eesti teadlane,» naerab Latkovskis.

Jah, Spolitis on teadlane ja väsimatu õppur. Olles lõpetanud 1996. aastal Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna, läks ta rahvusvahelisi suhteid õppima Genfi ülikooli, seejärel omandas magistrikraadi Budapestis ja teeb nüüd doktorikraadi Helsingi ülikoolis. Alates 2014. aastast on Spolitis aga tegev poliitikas.

Milline marssalikepike sul taskus on? Kuhu tahad poliitikas jõuda?

«On vana ütlus, et halb on see sõdur, kes ei taha kindraliks saada.»

Oled sa eesti või läti mees?

«Hea küsimus. Kõige lihtsam oleks öelda, et olen eurooplane - et mitte kedagi riivata. Kuid jah, ma olen nii eesti mees kui läti mees. Kui su ema on eestlanna ja isa on lätlane, siis paratamatult on vastus 50/50.»

Aga kodakondsus?

«Kodakondsus on mul Läti oma ja see on üks huvitav seik, tegelikult. Sünnipäraselt on mul õigus Eesti kodakondsusele, kuid Eesti kodakondsusseadus keelab mul kahte kodakondsust. Läti kodakondsusseaduse järgi võiksin ma omada kahte passi. Kui ma midagi sellist teeks, siis ma rikuks Eesti seadust.»

Kas Eesti kodakondsuse puudumine on põhjuseks, miks me sind Eesti poliitikas ei näe?

«Ma arvan, et mitte. Kui ma oleks otsustanud olla tegev Eesti poliitikas, oleksin ma ammu eesti kodakondsuse võtnud.»

Aga sa oled kandideerinud Tartu linnapeaks.

«See oli huvitav asi. Pärast 2008. aasta sündmusi pakkus Vabaerakond mind kandidaadiks. Ma ütlesin, et kui te saate seda viia vastavusse Eesti seadustega, siis ma nõustun, et mind pakute. Seal oli tõsi taga, aga tollal ma ma mõtlesin seda, et see oli selline huvitav pr-mäng.»

Sa olid valmis asuma Tartu linnapeaks?

«Ma olin valmis, jah.»

«Kogu aeg on ta olnud selline, et mida tema ette võtab, seda tema teeb,» kirjeldab poega Veiko ema Mare. Nii räägib Veiko Radarile, kuidas ta läks ootamatult Tartu Ülikooli ning võttis omale Türgi naise. Abikaasa Gaya elab pojaga Türgis, Veiko Lätis.

Kuidas teil see visiitabielu välja näeb.

«Sõidame üksteisele külla. Kui ma tegelesin ülikoolitööga, siis sain olla pikemalt koos, aga nüüd on nii. Kerge ei ole, aga ei olegi lill ja roosiaed.»

2014. aastal valiti Spolitis Läti parlamenti. Kuid nädal enne valimisi juhtus kriminaalne seik, mille vari tänaseni Spolitist saadab.

«Pärast Türgi saatkonna vastuvõttu, juues rohkem veini kui lubatud, istusin autorooli. Tänu sellele kaotasin autojuhiload kaheks aastaks, maksin trahvi ja pidin ka viis päeva kongis istuma. Meediasse jõudis see siis kui kohus oli otsuse teinud. Sellest tekkis suur furoor, kuna oli just enne jõule, tühi aeg ja meedial polnud suurt midagi kirjutada. Ma olin magus juhtum neile.»

«Muidugi mõista paljud ütlesid, et pean oma ametist lahkuma. Aga see juhtus enne seda kui ma olin Seimi liikmeks valitud. Teine asi on see, et ma olen vea teinud ja seda tunnistanud - ei takista mind rahvasaadiku tööd tegemast ja ma olen seda ka parimal viisil teinud.»

Aasta pärast on ka Lätis valimised. Kas on karta, et konkurendid mingi uue luukere sinu kohta välja kaevavad?

«Kindlasti rohkem neid ei ole. Puhas poiss.»

Lõpetuseks puudutame teemat, seda ainsat, mis viimasel ajal Lätimaa ja lätlased eestlastele eriti armsaks teinud - see on soodne naps. Lähme Spolitisega tema kodulinna Salacpilsi viinapoodi.

Kui õnnelikud tegelikult Läti poliitikud on selle üle, et Eesti alkoholiaktsiisirahad laekuvad Lätti?

«Ma ei arva, et nad on õnnelikud. Selle üle on küll räägitud majanduskomisjonis ja eelarvekomisjonis, kui on arutatud eelarveküsimuste üle. Ja seisukoht on olnud pragmaatiline - kui mitu aastat on Eesti teeninud Soome viinaralli najal, siis paraku praegu oleme meie need, kes teenivad Eesti ja Soome viinarallist. Neid poliitikuid pole palju, kes seda ütlevad, kuid kuluaarides on seda kuulda.»