«Radar»: Kadri Simson annab aru Keskerakonna mädapaisetest

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson on viimaste nädalate jooksul pidanud tõrjuma korruptsioonisüüdistusi ja umbusaldusavaldust. Temaga seotud teemade tõttu langes Keskerakonna reiting. Ometi raiub minister endale südamelähedasi teemasid ja ei taha teisi arvamusi arvesse võtta. Kutsusime minister Simsoni tasuta bussisõidule, et teravad teemad lahti harutada.

Klassikaliselt ei vasta Simson ühelegi küsimusele otsekoheselt, vaid laveerib sellest mööda rääkides muudest asjadest või otsides süüdlasi teiste hulgast. Sama asja heideti Simsonile ette ka Riigikogus umbusaldusavaldusel. Konkurendid nimetavad seda Edgari kooliks ja selle kasvandikke edgarjuugenditeks. Kuivõrd on Kadri Simsonis poliitikuna Keskerakonna pikaajalise juhi Edgar Savisaare mõjutusi, saate järgneva intervjuu jooksul ise otsustada. Päevakajaliste teemade kõrval võtame ette ka Keskerakonna mädapaised ja Achilleuse kannad.

Detsembri alguses ilmus ajalehes Postimees teadustöödele toetunud artikkel, mis ütleb, et ühistranspordi pileti hind pole reisijatele probleem. Ometi ütleb minister Simson, et tasuta bussisõit peab tulema ehkki ühtegi uuringut selle kohta, miks see hea on, tal pole. Ehkki näiliselt peaks iga kohalik omavalitsus saama ise otsustada, kas neile on parim valik tasuta transport või liinide tihendamine, paneb Simson nad sisuliselt fakti ette, et alates 1. juulist tuleb tasuta bussisõit igal pool. Selleks kasutab ta Maanteeameti abi.

Simson tõdeb, et tasuta bussisõit ei lahenda nende inimeste probleemi, kelleni bussiliinid üldse ei ulatu. Kuid juba sel aastal on eelarves raha, et bussiliine tihendada.

Kuid kas on olemas uuring, kas maainimestele mõjutab bussiga liikumist see, et pilet on liiga kallis? Simson ütleb, et on olemas uuring, kui palju Eesti inimene kulutab leibkonna kohta transpordile.

«On selgelt näha, et maainimene kulutab rohkem,» kinnitab Simson ja lisab, et ta kulutab raha bensiinile. «Siin ongi hea alternatiiv, et ei pea kulutama automaatselt bensiinile, kui tuleb tõhus bussivõrk.»

Aga mis on kasu tasuta bussisõidust, kui inimesele harva käiva bussi ajad tööle jõudmiseks lihtsalt ei sobi?

«Selliste küsimustega hakkavad tegutsema logistikud ühistranspordikeskustest,» vastab selle peale Simson.

Tasuta bussisõit peaks tulema juba selle aasta 01. juulist. Maanteeamet teeb Kadri Simsoni palvel lobitööd tasuta bussisõidu jaoks. Ning kerkib küsimus, kas minister survestab Maanteeametit, et viimane survestaks kohalikke omavalitsust, et need oleks tasuta ühistranspordiga nõus.

«Mingit survestamist ma küll ei tee. Aga tihedamad liinid, rohkem sõitjaid. Ta ei olegi tuluprojekt,» vastab selle peale Simson. «Kui me vaatame majandusministeeriumi eelarvet, siis lisavahendeid jätkus nii lennukitele, nii raudteele kui maakonna ühistranspordile. Jätkus isegi maksude tõstmisest loobumiseks.»

Majandusminister Simsonile heidetakse ette, et tasuta bussisõit toob eelkõige kasu Keskerakonna ladvikuga lähedalt seotud Arvo Sarapuule, kellele kuuluv firma ATKO omab hetkel enim riigi poolt doteeritavaid liine. ATKOl on erinevate omavalitsustega kokku 14 liinilepingut, mille kogutulu on 9,3 miljonit eurot. Simson ei ole nõus, et suurim kasusaaja on ATKO.

«Tegelikult kui me vaatame liiniveo mahtu, siis seal on veel kaks firmat, ma ei hakkaks nimeliselt välja tooma sellepärast, et see on ebaõiglane,» sõnab Simson ja eitab omakasu. «Tasuta ühistransport teeb võidu reisijale. Mina lähen bussi peale ja ei pea ostma piletit.»

Kas Kadri Simson tahab minna Eestis ajalukku ministrina, kes tegi tasuta ühistranspordi üle Eesti?

«Ei, ma tegelikult arvan, et õigustatud asjad lähevad ajalukku sedasi, et inimesed võtavad seda õiglase ja vajalikuna,» vastab Simson.

Tasuta bussisõidu kõrval on taristuminister Simson lubanud ka oma valimispiirkonnas Pärnus lennujaama käima lükata ja ta toetab tugevalt erakonnakaaslase Jaanus Karilaiu plaani Haapsalu raudteest. Võtame alustuseks Pärnu lennujaama.

«Siin on hästi oluline, et pärnakad ise usuvad sellesse lennujaama,» sõnab Simson.

Palju plaane, mis vajavad palju raha - kas Kadri Simsonil on tekkinud rahapuu?

«See raha on olnud ka eelmisel valitsusel,» teatab selle peale Simson.

Läheme seatoetuste juurde, kus lomp on nii hägune, et ei tea, kust äärest sisse astuda.

7. detsembril avaldas Postimees artikli, mis näitas kuupäevade täpsusega, kuidas minister Simsoni äiale kuuluv ettevõte Linnamäe peekon vormistati seatoetuse kõlbulikuks loetud päevadega ja vahetult enne koalitsioonileppe avalikuks saamist.

Selle kohta on Simson öelnud, et ta ei näe huvide konflikti ja et ta ei ole teinud midagi sellist, et tema elukaaslase Teet Soormi isa firmal hakkaks paremini minema.

«Mul olid ka mõned nädalad tagasi umbusaldus ja seetõttu tuletasin endale meelde, kuidas koalitsiooniläbirääkimised käisid. Ja seetõttu võin ma öelda, et täna tean ma põllumajandustoetustest väga palju rohkem kui ma teadsin veel kaks kuud tagasi,» lausub Simson. «Käsi südamel, ma ei olnud ühelgi kohtumisel, kus oleks otsustatud, mil viisil hakatakse neid toetuseid jagama.»

Kuid selgub, et seakasvatajatele on Keskerakond erilist tähelepanu pööranud. Kui varemalt tunti Eestis vaid kahte seakatkutsooni - 1 ja 3, siis Keskerakonna ja keskerakondlasest seakasvataja Urmas Lahe ettepanekul lisandus sinna veel tsoon 2.

«Seakatkutsoonid kehtestab minu teada kehtestab Euroopa Komisjon. Minu teada, minu parima teadmise järgi seakatkutsoonid vastavalt selle seakatku asjale kehtestab Euroopa Komisjon,» sõnab Simson.

Kuid juurde on tehtud veel üks tsoon ja seda sugugi mitte komisjoni ettepanekul. Simson väidab, et kuuleb sellest esimest korda. Urmas Laht on teadaolevalt toetanud valimistel mitmel korral rahaliselt Siret Kotkat, kas see on koht, kus mees hakkab oma raha välja nõudma? Simson aga ütleb, et ta ei tea sellest rahalisest toetamisest midagi.

«Urmas Laht on tegev põllumees, kes on olnud väga häälekas eelmise valitsuse tegematajätmiste vastu. Nüüd kui meie valitsus tuli ametisse, siis me küsisime põllumeeste arvamust,» selgitab Simson.

Kui puhtad on aga seatoetused? Kui on olemas ühing ja mõned päevad pärast seda kui on toimunud koosistumine, astub sinna ühingusse Linnamäe Peekon ja ta saab lõpuks selle läbi seda toetust - siis kui selge see kõik on? Simson tõdeb, et ta ei ole rääkinud ei ühingu inimestega ega ka Linnamäe Peekoni inimestega otse, kuid on ajalehest selgitusi lugedes aru saanud, et ühingusse ei saanud kohe esimesel päeval, vaid et sinna saamiseks pidi tegema teatavad protseduurid.

Kadri Simson on Keskerakonna aseesimees ja üks liidripundist, kes Keskerakonna Edgar Savisaarelt üle võttis. Kaks aastat tagasi suvel, mil Savisaarest vabanemise protsess oli täies hoos, rääkisid nii Simson kui ka Mailis Reps ja Jüri Ratas uuest Keskerakonnast, mis on vaba korruptsioonist, maksumaksja raha raiskamisest ja venemeelsusest.

Käime need teemad Kadriga üle, sest üha rohkem kostub neid hääli, kes ütlevad, et Keskerakond ei ole paraku oma lubadusi täitnud. Alustame rahva raha eest tehtavast erakonna reklaamist erinevates meediakanalites.

Simson tõdeb, et Tallinna linn on saateid ostnud.

«Eesmärk on anda infot selles kanalis, mida jälgitakse,» sõnab Simson.

Keskerakond on täpselt sama asja pärast Savisaare protsessiga seoses kohtus, et ostetakse ja tehakse kampaaniat oma erakonnale rahva raha eest.

«Seal vist pigem on küll see etteheide, et tehti valimisreklaami, aga siin tuleb, noh, kas me nagu, midagi, mida tehakse kogu aeg,» jätab Simson konkreetselt vastamata.

Kolm miljonit iga aasta pannakse Pervõi Baltiski Kanali, ajalehte «Pealinn», «Stolitsa», tehakse erakonna kampaaniat. Kui erakond peaks ise maksma selle raha, kas jätkuvalt teeks Keskerakond sama?

«Ma arvan, et parim näide, et see ei ole erakonna kampaania, oli üks tsitaat, mida ma nägin ühes portaalis, kus Olga Ivanova, et ta sai kogu aeg käia PBK-s kui ta oli Lasnamäe linnaosavanem, aga kui ta sai Riigikokku, siis öeldi, et siin on ju linnateemad - et enam sa ei saa,» räägib Simson. «Ja kui me nüüd vaatame Taavi Aasa ja Mihhail Kõlvartit, siis enne valimisi olid nad sadu kui mitte tuhandeid kordi ka kõigis teistes meediaväljaannetes.»

Kuid tavaintervjuude puhul ei maksa keegi kellelegi. PBK-ga on asjalood aga teised - sealt ostetakse saade, sellega kontrollitakse mh mõnevõrra ka sisu - see on aga reklaam.

«Seda teevad ka mitmed ministeeriumid, infosaateid,» ütleb selle peale Simson.

Aga kui erakond peaks seda oma raha eest tegema?

«Erakond oma raha eest ei anna ühe omavalitsuse informatsiooni,» põikleb Simson.

Jääb mulje, et Kadri Simson ei taha sellele küsimusele lihtsalt vastata - kas erakond ei taha ise oma kampaania eest maksta.

«Ei, ma lihtsalt tahan öelda seda, et teavitustööd, mida tehakse omavalitsuse inimeste informeerimiseks, peabki tegema omavalitsus, mitte erakond,» vastab Simson.

Kas ajaleht «Stolitsa» teeb ka teavitustööd? Simson vastab, et ta ei tea, kuna ei loe lehte. Kui tuua näide, et ajalehe peatoimetaja kirjutab solvavaid postitusi presidendi kohta, siis vastab Simson, et seda teevad teisedki inimesed.

Kui mõelda sellele, et tahetakse venekeelset elanikkonda integreerida, siis see, kui «Stolitsas» aetakse Kremli-meelset propagandat, siis tundub, et see ei integreeri kedagi, vaid pigem lõhestab ühiskonda. Selle väitega on Simson nõus.

«Linna leht peaks tegelema munitsipaalteemadega,» sõnab Simson.

Eelmise aasta mais teatas toonane riigihalduse minister Mihhail Korb kohtumisel valijatega, et tema arvates ei peaks Eesti Natosse kuuluma. Oma sõnavõtu tõttu tuli Korbil ministri ametist loobuda.

«Mihhail Korb võttis endale raske ülesande. Ta üritas sellistele väga jäiga seisukohaga inimestele selgitada, et Eestit on vaja kaitsta. Tema põhiline sõnum oli see, et Eestit on võimalik kaitsta ja ma arvan, et kaitsetahe ongi meie jaoks kõige tähtsam,» räägib Simson.

Kuidas on aga venekeelse poliitika ajamisega? Selle kohta arvab Simson, et küsimus on sobimatu.

Möödunud suvest saadik vältab Savisaare protsess, kus nii Keskerakonna endist esimeest kui ka erakonda eraldi süüdistatakse korruptsioonikuritegude toimepanemises. Keskerakonnal oli võimalus paluda MTÜ-le Keskerakond esitatud süüdistus Savisaare omast eraldada. Erakonnale oleks see igati mõistlik olnud, sest lahendus parteile oleks tulnud oluliselt kiiremini kui praeguses situatsioonis, kus Savisaare haiguse ja muude asjaolude tõttu mitmeid istungeid korduvalt ja korduvalt edasi on lükatud.

«See oli pikkade vaidluste tulemus,» kommenteerib seda olukorda Simson. Ta lisab, et ei oska enam öelda, mis need põhilised argumendid olid. Kuid Simson ütleb, et nad igapäevases töös näitavad, et ei ole enam see erakond, mis Savisaare ajal.

«Siin tuleb mõelda ka selle peale, et paljude inimeste jaoks Savisaar kohtu all on olukorras, kus arvatakse, et teda peab toetama. Et hoida ka sellist inimlikku joont, kuigi erakonnalt ei oodata alati inimlikku joont,» räägib Simson.

Koalitsioonipartnerid IRL ja Sotsid on nõudnud, et Keskerakond ütleks lahti koostöölepingust Ühtse Venemaaga, mis Savisaare ajal sõlmitud sai. See oli üks punkt, mida koalitsiooniläbirääkimistel teravalt arutati. Kui Savisaar flirtis Venemaaga aktiivselt, siis Keskerakonna uuel juhtimisel on see täielikult soiku jäänud. Miks seda lepingut hoitakse?

«Me oleme öelnud, et see leping on külmutatud ja senimaani ta sellisesse olukorda ka jääb,» sõnab Simson. «Isiklikult arvan, et on ka küllaga Eesti valijaid, kes ei pane kahtluse alla, et tänane Keskerakond on eestimeelne erakond ja seisab Eesti huvide eest ja need Eesti valijad toetavad meid vaatamata sellele, et meil on üks külmutatud koostööprotokoll.»