«Radar»: ülikange karfentanüül on toonud narkomaanide seas uue surmalaine

Dmitri on süstiv narkomaan, kes püüab sõltuvusest vabaneda. Kuid seni pole see liiga hästi õnnestunud. Ta elab Kohtla-Järvel ja on narkootikumi ostes samuti karfentanüüli peale sattunud. Ta on üks neist, kes sõna otses mõttes mängis surmaga. “Hirmus. Oli eufooria tunne ja samas suur hirm sees. Oli hirm selle üle, et eufooria tase tõuseb nii kõrgele..nii kõrgele, et see võib tappa.”

Tapvat ainet ehk karfentanüüli süstis kakluses pool kõrva kaotanud Dmitri endale isegi mitu korda, kuid juba teisel korral sai ta üledoosi. “Ma ei saanud mitte midagi aru. Teen silmad lahti ja näen kuidas inimesed mind vaatavad. Ma ei saanud aru, mis juhtus. Mäletan, et nagu miski ei anna mulle ust lahti teha. Vist, mingine naine takistas. Nägin reaalselt sellist und. Siis teen silmad lahti ja näen, et olen põrandal ja ümber minu on neli pead. Räägivad, et ma kukkusin. Aga ma saanud aru, et midagi juhtunud oli.”

Õnneks tookord Dmitri jäi ellu. Aga mis aine see karfentanüül on? Selleks, et leida vastust, pöördume Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poole, kus eelmise aasta sügisel esimest korda analüüsiti ainet, mida oma töös tihti kasutavad loomaarstid.

Et aru saada, kui kange narkootikum see on, toome teile lihtsa näite. Tavaline doos, mis tapab ühe inimese on - 0,001mg. Et tappa kogu Eesti elanikkond ehk ligi 1,4 miljonit inimest, siis selleks on vaja vaid 20 grammi pulbrit.

EKEI direktor Üllar Lanno: “Võtame kaks näidet. Tavaline elevant kaalub 7,5 tonni, mis on umbes 75 kuni 80 korda rohkem kui teie kaal. Ja kui on vaja ainult ühte suhkrutera selleks, et inimesele tekkiks surmaga lõppev üledoos, siis, ma arvan, et see ohtlikkuse aste on iseennesest juba näidatud.”

Et aru saada, kui kange narkootikum see on, toome teile lihtsa näite. Tavaline doos, mis tapab ühe inimese on - 0,001mg. Et tappa kogu Eesti elanikkond ehk ligi 1,4 miljonit inimest, siis selleks on vaja vaid 20 grammi pulbrit.

Meie lavastame eksperimendi inimestele ohutu ainetega. Aga kõik muutub, kui reaalne narkootikum jõuab kohtuekspertiisi laboritesse. Sest sellise ohtliku ainega, nagu karfentanüül, tuleb käituda erimeetmeid kasutades.

Üllar Lanno: “Kuni siiamaani me saime tavapäraste tervisekaitse vahenditega hakkama, ehk kasutasime tavalist maski ja tavalisi kindaid. Küll aga kangete karfentanüülilaadsete ühendite puhul oli esmakordselt see, kus me pidime tõsiselt ümber hindama inimeste kaitsevahendite sissehingamise kaitsmiseks. Võtsime kasutusele tihedama ja kaitsvama respiraatori ja samaaegselt oleme jälgimas seda, milline see mõju on pikas perspektiivis nende inimeste pealt, kes igapäevaselt peaks seda tööd tegema.”

Kas sa teadsid, mis ainet sa süstima hakkad?

Narkomaan Dmitri: Ei teadnud. Pakkus keegi. Olin ainult kuulnud ainest. Aine hakkas õudselt meeldima rahvale, kõik tormasid linna selle järgi.

Kuidas sa said aru, et esimest korra elus süstinud karfentanüüli?

-See on nii, kui sa tead mida narkootikumist oodata ja siis järsku ei saa aru ja ei usu, et see toimub. See on mõnus tunne ja tundub, et sa ei saa selle piiri kontrollida. Vist see on põhjus, miks nii palju üledoose oli. Sa tahad juurde ja juurde, juurde ja juurde. Et oleks veelgi mõnusam. Ma alguses ei uskunud sellesse.

Kõige hullem algab aga hiljem. Siis, kui on aega veel loobuda aine tarvitamise jätkamisest.

Dmitri: “Kui sa ei tarbi seda kolm päeva, siis tekkivad unehäired. Ärkad öösiti. Võid kell 4 üleval juba olla. Kui läksin korterist välja, siis hakkas paha. Oksemassid lõid kurku. Hakkasin sappi oksendama. Kaob isu. Kõik taastub 5-6 päeva jooksul. Siis, kui rohkem ei tarvita. Aga teed pärast uuesti ja jälle tunned purset. Fentanüülist seda ei ole. Selle puhul on vaja pikka aega “süsteemi peal” olla. Et seda kõike tunda.

TAI nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juht Aljona Kurbatova ütleb, et karfentanüül on äärmiselt kange aine. “Ta on tuhandetes kordades kangem. Kui võrdleme näiteks morfiiniga, siis ta on ligi 10 tuhat korda kangem. Ta on oluliselt kangem kui fentanüül, mis on praegu kõige levinum süstitav narkotiline aine. Me räägime ainest, mille ainuke legaalne kasutamise otstarbe on olnud elevantide uinutamine. Võrdleme inimest elevandiga. Täpselt nii tappev ta võibki olla.”

Nii on tänase seisuga oma elu kaotanud juba üle 40 karfentanüüli kasutaja.

Aga millal oli apogee? Saan aru, et peaaegu üle päeva oli midagi kuulda? MTÜ Convictus Eesti tegevjuht Inna Farber: “Mitte päris üle päeva. Kuid augustis oli selline aeg, kus igal kolmandal päeval suri keegi meie klientidest. See kestis umbes paar nädalat. Ja täpselt igal kolmandal päeval keegi suri.”

Aljona Kurbatova: “Eelmisel aastal kaotas Eestis üledoosi tõttu elu 114 inimest. Enne seda me nägime langust, ehk 2015. aastal oli see arv 88. Keskmiselt sada inimest aastas. Hästi murettekitav on see, et eelmise aasta tõus, mis algas aasta teises pooles, on jätkunud. Meie jaoks tähendab see seda, et ka selle aasta detsembris peame tõdema, et oleme kaotanud tõenäoliselt üle 120 elu. Ja seda olukorras, kus oleme oma teenuseid suutnud natukene siiski edasi arendada. Ehk see abi on olemas.”

Kas see aitab sõltlastel loobuda tarvitamisest või nad üritavad leida endale, nö sobiva doosi?

“Muidugi teine variant. Kui turul pole midagu muud ja sõltlastel on halb olla, siis ta võtab selle. Ja midagi ei hoia teda sellest.”

Pikka aega oli karfentanüüli põhiliseks päritoluriigiks Hiina. Kuid selgub, et mürgist narkootikumi ei saa ainult kaugest Hiinast, vaid ka Euroliidu seest.

Põhja prefektuuri narko- ja organisseeritud kuritegude talituse juhi Rait Pikaro sõnul võiks karfentanüüli algallikaks olla Hiina. “Aga sealt riiki tulemine on kindlasti mitmel viisil võimalikult konspireeritud. Osaliselt saabub ta postipakkides, seda on avastatud koos Maksu- ja tolliametiga. Teda tellitakse muudesse Europa riikidesse. Hiljutine Europoli poolt koostatud ülevaade just karfentanüülist ja selle ohtlikusest tõi ka välja tegelikult, et mitte kõigis Euroopa riikides ei ole karfentanüül ebaseaduslik. Näiteks on Holland. Minu teada ka käesoleva aastal Hiinas kuulutati karfentanüül ebaseaduslikuks. Oli pikk ajaperiood, mille jooksul, kuna aine ei olnud keelatud ainete nimekirjas, siis sai teda ühest riigist teise saata. Ja kui ta on juba EL-is sees, siis seda Eestisse toimetada on oluliselt lihtsam. Aga neid liikumisviise ja trajektoore on mitmeid. Ma arvan, et Hiina võiks olla lähteriik.”

Nii, Austraaliast saab väidetavalt 10g karfentanüüli saab 2 tuhande dollari eest (https://thedopeconnection.com). Tundub, et Hiinast saab seda veelgi odavamalt. 50g eest tuleb siin maksta ainult 400 USA dollarit. EMTA andmetel üritatakse aastas üle piiri saata sadu pakendeid keelatud ainetega. Keskmine tellija on 16 kuni 31 aastat vana. Tellitud on siia nii näiteks üks gramm ecstasyt kui ka mitu kilogrammi marihuaanat.

Maksu- ja tolliameti uurimisosakonna juhataja Raul Koppelmaa: “2-3 pakki päevas? Jah, nii on. Enamus on ecstacy, amfetamiin, on ka kokaiini. Ja on ka väga palju marihuaanat.”

- Kuidas inimesed üldse julgevad seda posti teel saata? “Inimestel on teadmine, arusaam, et internetikeskkond ei jäta jälge. Nad tunnevad ennast väga kindlana, et nendeni ei jõuta. Aga iga asi jätab mingi jälje. Küsimus on ainult, millal see üles leitakse. Meil on olnud küll juhtumeid, kus inimene tellib ja saab kätte üks-kaks pakki. Aga kolmanda pakiga tullakse juba ukse taha. Ja see võib-olla ka aasta-kaks hiljem. Aga ikkagi me tuleme. See võtab lihtsalt aega. Lihtsalt neid pakke on sadu.”

Põhjus, miks selline ohtlik aine ilmus meie tänavatele on väga lihtne. Nimelt peab meie riik juba mitmeid aastaid võitlust fentanüüliga. Seega oli vaid aja küsimus, millal sinna kõrvale jõuab mujalt maailmast veelgi kangem aine.

Raul Adlas: Aja jooksul on sünteetilise oopiumi, ehk fentanüüli osakaal järjest kasvanud ja ta on olnud nii viimased 10 aastat juhtiv mürgistusaine. Ja erinevad fentanüüli tüübid on tulnud ja läinud. Paraku trend on sinna poole, et nad muutuvad järjest kontsentreeritumaks ja seetõttu kasutajale eluohtlikumaks.

Rait Pikaro: “Kuna müük lõpptarbijale, narkomaanile, toimub igasuguse kontrollita, siis kunagi ei tea mis ainet keegi müüb, mida ostab, mis kontsentratsioonis see on. Sellest ka suur ohutase.”

Mõni küsib, kuidas aga see teema teda võiks puudutada ja vastus sellele on lihtne. Kuna karfentanüül on eriti mürgine aine, siis ohus võivad olla nii ametnikud, kui ka keegi meist, kelle postkasti võib ekslikult, või pahatahtlikult, saabuda surmatekitav pakk.

Rait Pikaro: see on tõesti oht ametnikele ja näiteks ka teenistusloomadele, kes sellega kokku võivad puutuda. Tuleb olla ülimalt ettevaatlik selle käitlemisel. Seda enam šokeerib see, et mõned inimesed on valmis võtma seda riski ja seda tarvitama. See on üliohtlik aine.”

Olgu siia lisatud, et politsei on tõsiselt mures ka oma kolleegide narkokoerte pärast, sest karfentanüül on nii mürgine, et seda sisse hingates võib koer kohe käpad püsti visata.

Viimase aasta jooksul on politsei konfiskeerinud Eestist üle 200g karfentanüüli.

Rait Pikaro: Ega ka diiler ei tea tavaliselt, mis täpne aine tal käes on. Jah, ta võib arvata, et ta müüb fentanüüli, aga see on kõik nö kontrollimata ahel, kontrollimata süsteem. Antakse käest kätte, salaja. Kõik see toimub selliselt, kuidas öelda, inimelust mitte hoolides ja nö hea õnne peale. Võetakse ja öeldakse, et ma müün sulle fentanüüli, aga tegelikult võib-olla annan sulle hoopis karfentanüüli, mis on kordades kangem. Raha on makstud ja see tarvitaja võtab selle riski.”

Samamoodi, üsna hoolimatult ja teadmatult käitus ka see narkodiiler, 51-aastane Pavel. Varem kriminaalkorras karistatud isik omandas narkootilist ainet karfentanüüli sisaldavat pulbrit kokku massiga veidi üle 3 grammi, milles karfentanüüli puhtal kujul oli kokku 0,0235 grammi. Selle 0,02 grammi eest saab Pavel nüüd viis aastat vanglas oma tegude üle järele mõelda.

Kas te ei kartnud seda ainet müüa? Seda, et solvunud klient tuleb ja lööb sind kättemaksuks maha.

Narkootikumide vahendamises süüdistatav Pavel Ponomarjov (PP): Aga mille eest kätte maksta?

Aga see on nii kange aine.

PP: Tõepoolest, kange.

Ja te süstisite seda ka ise?

PP: Jah.

Aga kuidas te saite aru, et see on mingi teine aine?

PP: Aga kui alkoholi tarvitate, siis ju tunnete, kui joote kanget alkoholi? Siin on samamoodi.

Kas te kaotasite teadvuse?

PP: Ei. Siin on vaja lihtsalt tunda doosi.

Aga kuidas aru saada, et on õige doos?

PP: Iga narkomaan ise tunneb oma doosi. Aga see, kes ei tunne, saab üledoosi.

Aga teil ju vedas, et jäite ellu?

PP: Jah, võib ka nii olla.

Ja teie üldse ei karda?

PP: Ei, see on hea ravi. Hea aine. Sellega on mõnus tööd teha.

Aga kas jätkad sellega ka viie aasta pärast, kui saad vanglast lahti?

PP: Ei, siis ma lähen keskusse. Narkokeskusse.

Arvad, et nüüd saabus see aeg, et hakata oma elu paremaks muutma?

PP: Ma lihtsalt pole sellest keskusest midagi varem kuulnud. Minu poole pöördus inimene, aga liiga hilja, siis kui olin juba doosi peal. Aga nüüd, kui saan vabaks, siis kohe liigun sinna. Varem oli see minule raske, sest seal ei tohi ju suitsu teha, ei tohi metadooni asemele võtta. Aga täna juba vanglates ei suitseta. Kui saan vabaduse, siis kohe keskusse. Ja pärast mõtlema, kuidas edasi elada.

Loodame, et suudate mõistusega seda teed käia.

PP: Jah, muidugi.

Jõudu.

PP: Aitäh.

Kiirabiarst Raul Adlas kirjeldab tüüpilist tänast narkomaani. “Nad on vanemaks saanud. Kui meie alustasime, siis olid 15-aastased patsiendid. Täna ta on 30-aastane. Õnneks, väga palju noori siia ei tule. Aga see punt elab nagu kommuun edasi.”

Eelmisel nädalal raporteeris politsei, et fentanüüli levik Eestis on saadud kontrolli alla. Kuid statistika näitab, et selle aasta 11 kuu jooksul on surnud kaks korda rohkem karfentanüüli süstivaid narkomaane kui eelmisel aastal.

Raul Adlas: “Tuhat inimest aastas vajab Tallinnas kiirabi, sest nende hingamine on lakanud just selle sünteetilise oopiumi tõttu. Kui 2006 oli see esimest korda alla tuhande, siis eelmisel aastal 1200 juhtumit. Ja praegu me liigume sellel aastal umbes 1 300 üledoosi juurde. Ja see on rekord viimase 20 aasta jooksul.”

Kui kiiresti aga tänavad saavad sünteetikast päris puhtaks, näitab aeg. Sest selleks on vaja veel pidevat tööd terve ühiskonna tasemel. Ja see on kõige raskem väljakutse.

Inna Farber: “On selline teooria, et igaüks peab põhjas ära käima. Aga kui kellegi jaoks piisab saada korra karistatud, siis teine võib mitu korra saada üledoose, kaotada pere ja isegi see teda ei motiveeri eluviisi muutma. See on nii erinev.”

Rait Pikaro: “Ilmselt on vaja sama aktiivselt tegeleda ka sõltlaste abistamisega ja kindlasti ka ennetustööga. Et neid uusi tarvitajaid, uusi proovijaid peale ei tuleks, sest on ka üldteada, et fentanüül on väga kiiresti sõltuvust tekitav. Et kindlasti ennetuse pool ja sõltlaste abistamise pool on sama oluline kui see menetuslik lähenemine.”

Aljona Kurbatova: Need meist, kes täna on fentanüülisõltuvuses, nad ei kontrolli enda elu. Nad on pidanud selle kontrolli loovutama. Aga kõik nad hinges tahaks saada seda kontrolli tagasi. Ja me peame neid selles aitama. Sest kui me ei võta seda nälga ära, mis tihti suunab neid kuritegelikule teele, siis me kaotame inimese ja ühiskonnana ei võida. Me ei võida, kui me lähtume lihtsatest eetilistest põhimõttetest. Ja ei võida ka majanduslikult.”

Kas sa mõtled tarvitamise ajal lähedastest või vanematest?

- Sõltlane Dmitri:… (pikk paus) Ma alati tunnen selliseid hetki. Ja selles vist ongi kogu asi. Kui sa oled kaine, siis tunned seda reaalsust, valu. Kui aga oled tarvitanud siis tunned, kui hästi kõik on...