«Radar»: seitse kuud IRLi tagatoas näitab, kui lähedal oli IRL oma lõpule

IRL tegi kohalikel valimistel tulemuse, mis jättis nad ellu, kuid küsimus on, millise hinnaga. «Radar» on viimased seitse kuud IRLi toimetamisi seestpoolt jälginud ja vastuseid otsinud.

 «On närv sees ka?» uurime keskkonnaministrilt ja IRLi aseesimehelt Siim Kiislerilt erakonna valimispeo ajal pühapäeval Tallinnas Vabaduse väljaku kohvikus.

«No muidugi on, jah,» tunnistab ta. Kiisler on IRLi üks peamisi niiditõmbajaid.  

«Närvid, närvid, närvid – mõtlen selle võimaliku tulemuse peale,» lisab riigikogu liige ja erakonna kandidaat Tallinnas Lasnamäel, Viktoria Ladõnskaja.

«Radar» asus selle aasta märtsis tungima erakonna tagatubadesse ning suhtles viimase seitsme kuu jooksul enam kui 20 asja juures oleva inimesega. Teekond siia õhtusse on olnud kõike muud, kui sujuv sõit tõusvas joones.

IRL on erakond, mis senimaani olnud kõikide oluliste Eesti elu mõjutanud otsuste juures. Ent teisalt on neil juba hallidest Laari-aegadest saadik olnud nii tõuse kui langusi. Liitumisi. Pereheitmisi. Erakonna ja tema eelkäijate jätkamise kohal on ka varem rippunud küsimärke. Kuid mitte kunagi pole nad ellujäämisvõitlust pidanud selliselt, et nende äsjane esimees lööb pauguga ukse enda järel kinni ning räägib avalikult erakonda hävitavast vähkkasvajast. 

On 8. aprill. Tallinnas Pirital TOP SPA hotelli konverentsisaalis koguneb erakonna volikogu. Meedia huvi sündmuse vastu on kõrge, sest juba mitu nädalat on erakonna juhtfiguurid pidanud avalikkuse ees omavahelist võitlust ja siin on selle kulminatsioon. 

«Ma näen seda vastuseisu, ma näen seda kapseldumist,» räägib erakonna esimees Margus Tsahkna keset kuuma erakonnasisest võitlust aprillis. 

Terava võitluse erakonna sees on püsti pannud erakonna toonane esimees ja siis veel kaitseministri ametit pidav Tsahkna. Ta pole rahul erakonna põhikirjaga ja soovib seda muuta, sest kehtiva põhikirja alusel saab tema hinnangul sisevalimistel häältega manipuleerida ja mis veelgi hullem, erakonna juht ei ole vaba erakonda juhtima.

«Sa ei saa käia ja kaevelda mööda ilma ringi, et mul ei ole lastud teha,» ütleb IRLi aseesimees Kiisler Tsahkna kohta. Tema sõnul ei ole teemal, mida Tsahkna ümber põhikirja keerutab, midagi pistmist sellega, et erakonna siseolukorda parandada. «Mina näen siin palju valimiskampaaniat, sisevalimiste kampaaniat,» räägib ta. 

Kogu selle sisesõja tegelik taust, ehkki Tsahkna seda eitab, on Kiisler sõnul see, et IRL valib erakonnale juhti iga kahe aasta tagant ja sel kevadel hakkab Tsahkna ametiaeg esimehena otsa saama. Ehk tegelikult peaks tulema kokku erakonna suurkogu ja uued juhivalimised, mida Tsahkna pakutud põhikirja muutmine mõnevõrra võiks edasi lükata.

Aprilliks on selge, et Tsahknaga erakond enam edasi minna ei saa ja erakond hakkab uut esimeest otsima. Kandidaate jääb sõelale kaks, seni erakonna volikogu juhtinud Helir-Valdor Seeder ja sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. Et Iva ja Seederi vahel valik langetada, koguneb erakond Tallinna tehnikaülikoolis 13. mail. Erakonna populaarsus on endiselt valimiskünnise piirimail ja avalikku arvamusse sigineb aina rohkem neid, kes ütlevad, et sealt august partei enam välja ei roni.

Erakonna esimeheks valitakse üsna napi häälteenamusega Helir-Valdor Seeder. Vastne esimees Helir-Valdor Seeder asubki tegevusse. Ta vaatab kriitiliselt koalitsioonilepet, vahetab välja ministreid, lubab hakata tegelema erakonna näo selgitamisega ja erakond tellibki esimehe näopildiga kampaania, millega pilku püüda.

Olukord erakonna ümber näib olevat juba veidi jahtunud, kui tuleb uus pauk. Juuni lõpus, kohe pärast jaanipäeva, teatab endine esimees Margus Tsahkna, et lahkub erakonnast ja temaga koos läheb ka teine IRLi vapiloom Marko Mihkelson.

Küsimus ei ole pelgalt lahkumises, vaid ka selles, mis sõnadega seda tehakse. Tsahkna ja Mihkelsoni suust lendavad väljendid, mis kuulutavad erakonna hukku ja selle jäänuste ekrestumist. Tsahkna ütleb lausa, et tema endist koduparteid vaevab vähkkasvaja.

«Selliseid sõnavõtte, ma arvan, et endine esimees ei peaks endale lubama,» ütleb riigikogu liige Viktoria Ladõnskaja. See on veel pehmelt öeldud – erakonna sees on pettumus Tsahkna lahkumise ja sõnavõttude pärast suur. Ka IRLi reiting on selleks ajaks jõudnud tõelisse madalseisu. «Olukord on tõesti kriitiline. Ma ei hakka valetama, et ma muret ei tunne,» kommenteerib Ladõnskaja.

Kuid see ei ole veel kõik – suve jooksul tuleb ka teateid, et Tsahkna on üritamas uut poliitilist liikumist ja kutsub ka IRLi liikmeid tihti lõunale, et asja arutada. «Ma saan aru, et tal on nüüd aega rohkem meie liikmetega aega lõunal käia, kui siis, kui ta oli erakonna esimees,» ütleb erakonna esimehe koha üle võtnud Helir-Valdor Seeder. 

Lisaks on hakanud muret tegema ajakirjandus ja kogu ümbritsev foon. 

«Kogu aeg on see üks mantra, et me oleme surnud, me oleme surnud, me oleme surnud, me oleme surnud,» ütleb riigikogu liige Tarmo Kruusimäe. 

«Mõned panevad juba peaaegu, et nekrolooge seal kirjutavad,» lisab Kiisler. 

Kuidas mindi sellises seisus valimistele ja millised olid arutelud keset kuuma kampaaniat, vaata edasi «Radari» loost.