«Radar»: privaatsed kaamerapildid Eesti kodudest on tervele maailmale nähtavad (3)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

​Telesaade «Radar» aitas koostöös politsei ja Riigi infosüsteemide ametiga (RIA) sulgeda eesti inimeste valvekaamera privaatsed otsepildid, mis olid nähtavad kogu maailmale.

Mida teeksite teie, kui saaksite teada, et naabrimees, vana klassikaaslane, eksabikaasa või suvaline inimene maailma teises nurgas näeks igapäevaselt kõike, mida sa oma kodus teed? Ja näeks seda ilma teie enda teadmata?

«Radar» sattus internetis kergesti kättesaadavale saidile, kuhu olid koondatud reaalajas nähtavad pildid turvamata jäänud valvekaameratelt, mille inimesed on paigaldanud oma kodude, aedade, ettevõtete, ladude ja teiste privaatsete asupaikade turvamiseks. Nende seas oli kogu maailmale kättesaadavad otsepildid ka Eesti peredest ja ettevõtetest.

RIA spetsialisti Klaid Mägi sõnul saab probleem tekkida vaid juhul, kui kaamera paigaldamisel eiratakse olulisis turvanõudeid.

«Inimene ostab kaamera. Kõigile kaameratele ei ole koheselt tehase poolt parooli peale pandud. Inimene paneb kaamera üles ja ise saab sellele ligi, kuid ei mõtle sellele, et kui saab ise, siis saavad ka kõik teised,» selgitab Mägi.

Nii oli võimalik näha eesti lapse tegemisi oma koduõuel, terve pere käitumismustrit ning päevaka, samuti ühe kodu sisekaamera privaatset pilti koridorist, millel otsepääs garaaži, kuhu oli pargitud luksusmasin.

Kaamerapilt jõuab saidile juhul, kui kasutaja ei turva seda kasutajanime ja parooliga. Seejuures leidis «Radar» kiirelt ühe kodu, mille pere tegemised olid nähtavad tervelt kaheksal erineval kaameral, sest turvakaameratele olid peale jäetud tehase poolt kaasa antud koodid, mis on kergelt äraarvatavad.

«Radar» näitab saidil olevate kodude kaamerapilte ka politseile, kes kuuleb halvast üllatusest esmakordselt. 

«Halbade kavatsuste inimene näeb nii pere, kuidas ta käitub, kuhu ta midagi paneb. Ta teab ka kaamera nurka ja kaamerate asukohta,» hoiatab Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse juht Toomes Jervson. «See lihtsustab oluliselt kurjategijate tööd.»

«Kahjuks on meil ka erinevate kalduvustega inimesi,» vihjas Jervson videopildile, kus väike laps kodu õuel jalgrattaga sõitis. Nähtav oli ka kodu välisuksele paigaldatud koodilukk.

Eriti ohtlikuks muutub kaamerapilt aga siis, kui halbade kavatsustega inimene saab teada, kus kodu või ladu asub. Arvutiga n-ö sina peal oleval inimesel seda kerge välja uurida. Nii selgitas RIA spetsialist kerge vaevaga välja ühe arvutiklassi asukoha, mis kuulus Tallinna Tehnikaülikoolile.

«Me ei teadnud, et see pilt on avalik. Tänud «Radarile», et nad meile sellest teada andsid. Sulgesime selle koheselt,» tänas TTÜ pressiesindaja Krõõt Nõges.

Pärast «Radari» pöördumist saatis RIA kõigile teenusepakkujatele kirjad, et nad oma kliente avalikest kaameratest teavitaksid. Politsei leidis üles perekonna, kelle kogu elu mitmel kaameral nähtaval oli.

«Nad olid šokeeritud ega teadnud sellest midagi,» kirjeldas Jervson «Radarile» kohtumist perekonnaga.

Nähes end «Radari» loos, võttis toimetusega ühendust ka luksusauto omanik, kelle kaamerapilt oli samuti saidil nähtav. Ka tema ei teadnud olukorrast midagi ning oli šokeeritud, kui talle tuttav helistas, kes ta saatelõigul ära tundis.

Seejuures pani RIA spetsialist Klaid Mägi südamele, et turvata tuleb kõik seadmed, mida on võimalik internetti ühendada. «Rösterist külmkapini. Kõik seadmed võivad turvamata jätmisel osutuda kurjade inimeste tööriistaks ja rünnata nii näiteks teises maailma otsas olevaid asutusi või servereid.»

Tagasi üles