PÄEVAINTERVJUU Nordica juhid: oma last sakutatakse ikka kõige rohkem

Postimehe otsestuudios käisid täna Eesti rahvusliku lennufirma juhid Sven Kukemelk ja Toomas Uibo, kelle arvates võib klientide kriitika põhjuseks olla see, et Nordica on kodumaine ettevõte ning omadelt oodatakse ikka rohkem. 

«Me ei arva, et eestlased ei oskaks Nordicat väärtustada, eelkõige oli küsimus selles, et eestlased ei oska väärtustada oma aega sellisel kujul nagu skandinaavlased, aga see ei tähenda, et eestlased ei oskaks meid väärtustada,» avaldas Nordica äriarendusjuht Sven Kukemelk arvamust, miks eestlased pole rahvuslikku lennufirmat veel omaks võtnud. Mees lisas, et kui põhjamaalased väärtustavad otselendu, siis eestlaste jaoks ei ole see kõige eelistatum variant.

Vaatamata inimeste juttudele, et nad ei julge Nordicaga sõita, sest kardavad hilinemist või lendude ära jäämist, räägivad ettevõtte juhtide sõnul numbrid teist keelt. Lennufirma turundus- ja kommunikatsioonijuhi Toomas Uibo sõnul on võrreldes eelmise aastaga Nordicaga reisijate arv tõusnud 45-50 protsendi võrra. «Iga neljas inimene lendab Tallinnast Nordicaga,» kirjeldas mees ning lisas, et kuna nad on Eestis kõige suuremad lennuteenuse pakkujad, siis paistavad nende hilinemised teiste seast ka rohkem silma.

Rääkides aga kriitikast Nordica klienditeeninduse suunas juhtudel, kui lennud on ära jäänud, selgitasid ettevõtte juhid, et teistes riikides tegelevad klientidega ikkagi kohapealsed teenindajad ning nemad saavad ainult  distantsilt kontrollida seda, et kõik toimiks nii nagu loodetud. «Paraku on ka selliseid olukordi, kus kõik ei lähe nagu eeldatud,» tõdes Uibo. Samuti olid mehed nõus, et pühapäevane olukord, kus neli lennukit oli ühel ajal tehniliste rikete tõttu maas, käis neile üle jõu. «Üritasime maksimaalselt seda olukorda lahendada, aga neli lennukit korraga maas ja see 12 lendu oli meie jaoks liiga palju,» kommenteeris Kukemelk.

Nii mõnedki eestlased on Nordicale pahaks pannud ka otselendude puudumist suurematesse Euroopa linnadesse nagu Pariis või London. Ettevõtte juhtide sõnul lähtutakse uute liinide avamisel eelkõige ikkagi majanduslikest aspektidest ning seetõttu pole neil mõtet Londoni või Pariisi liine avada. «Maksumaksja on sellesse firmasse investeerinud palju raha, meie kohustus on seda ettevõtet kasumlikult nii öelda jätkusuutlikult pidada,» rääkis Uibo.

Lõpetuseks jäi õhku ikkagi küsimus, kust siis tulevad kõik negatiivsed jutud seoses Nordicaga, kui ettevõtte juhtide enda sõnul on nende firma üks Euroopa täpsemaid lennufirmasid.«Kui hilineb välis lennufirma, siis see ei tekita inimeses nii öelda frustratsiooni, tal ei ole õigustatud ootust, et Nordica puhul tunnevad inimesed, et see on meie oma ja kui sul on midagi, mis on enda oma, siis see on õudsalt kallis,» arutles Kukemelk. «Nagu Toomas enne ütles, oma last sakutatakse ikka kõige rohkem,» lisas mees. 

Pärast Tallinna-Göteborgi liini avamist on Nordical 18 otseliini, millest kuus on hooajalised (Split, Rijeka, Nice, Odessa, Berliin ja Hamburg).

Nordica teeb koostööd Poola lennufirma LOT Polish Airlinesiga, kasutades viimase kommertsplatvormi ja piletimüügisüsteemi. Neil on kahasse ka ettevõte Regional Jet, mis pakub lennukite opereerimisteenust.

Nordica möödunud aasta kahjum oli 14,3 miljonit eurot. Sel aastal peaks ettevõtte kahjum jääma veidi alla kuue miljoni euro ja järgmisel aastal on eeldatav kahjum kolm miljonit eurot. Kasumisse loodab Nordica jõuda 2019. aastal.