MINISTRI NÄRVIPROOV ⟩ Lauri Läänemets: sotsidele automaksu nii väga vaja ei ole

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets sai valimistel vähem hääli kui ükski teine parteijuht. Kuidas sellest hoolimata teoks teha sotside valimislubadused uues valitsuses? 

Lauri Läänemets, olete olnud poolteist aastat Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees, lühikese aja jooksul olete andnud kaks ministrivannet ja mõlemal korral olete valinud siseministri portfelli. Miks?

Siseministri vastutusala tundub mulle südamelähedane, seal on kaks tähtsat teemat: julgeolek ja turvalisus ning kodanikuühiskond. Mul on olnud nende teemadega kokkupuuteid ja ma suudan endast neil teemadel palju anda.

Teie isiklik häältesaak oli 1731. See on parlamendierakondade esimeestest kõige väiksem. Kuidas te end tunnete, kui istute Stenbocki majas laua taga koos Kaja Kallasega, kes sai üle 30 000 hääle?

Ma ei tunne end kuidagi teistmoodi. Valitsuses on kõik võrdsed, võibolla väljastpoolt jääb selline tunne, sest erakondadel on ka erinev mandaatide arv. Aga et valitsus toimiks ja saaks otsuseid teha, on meil üksteist vaja. Loomulikult on mul ambitsioon, et nii mina kui ka erakond saaks edaspidi rohkem hääli.

Üks küsimus veel valimiste kohta: kas leidsite Ivari Padari hääled ja valijad üles?

Ivari Padar sai rohkem hääli kui eelmistel valimistel, järelikult leidsime.

Aga lubadus võtta EKRE-lt valijad tagasi?

Ma julgen oletada, et oleme sammukese sinnapoole teinud. 

Valitsusleppe järgi tegeleb töö valdkonnaga Eesti 200 minister Tiit Riisalo, seksuaalvähemuste õigustega reformierakondlane Signe Riisalo. Need mõlemad olid valimiskampaanias sotside teemad. Mis siis sotsidele jääb selles valitsuses?

See on hea, kui kõik tegelevad sotside teemadega. Aga miks me arvame, et sotsiaaldemokraatide teema ei ole kodanikuühiskond, regionaalpoliitika või tervishoid? Kõik ministrikohad ei saa kuuluda sotsidele. Kuna valitsuses on kaks parempoolset erakonda, siis vasakpoolse erakonna roll on olla tasakaalustaja. Tööteema ei ole varem valitsusleppes nii tugevalt sees olnud kui praegu.

Maksumuudatused – milline on selles paketis sotside ettepanek?

Meie ettepanek käib alampalga kohta. Sotsid ei läinud valitsusse nõudma maksumuudatusi.

Aga see oli teie suur lubadus, et makse tuleb tõsta, sest riigil on rahapuudus?

Meie lubadus on mingid asjad ära teha. Maksumuudatusi tehakse selleks, et vähendada riigieelarve miinust kolme protsendini nominaalsest SKTst (selleks kulub pool miljardit eurot), teine pool miljardit eurot läheb riigikaitsekuludele, mis on ka sotside valimislubadus, ja kolmas pool miljardit läheb maksuküüru kaotamisele. See viimane on ka põhjus, miks enamik maksutõuse tuleb.

Sotsid oleks soovinud maksuküüru asendada astmelise tulumaksuga.

Teie lubadus oli 28 protsenti tulumaksu alates 3000 eurost kuus. Uus valitsus ei liigu selle lähedalegi!

Ei liigu jah, kuid kahe parempoolse erakonnaga on keeruline astmelises tulumaksus kokku leppida. Aga selle muudatuse teeb valitsus ära, et ettevõtete tulumaks dividendidelt on sama suur kui tavalise töötaja tulumaks.

Aga ikkagi on valitsuse maksupakett selgelt väiksema sissetulekuga inimeste kahjuks. Kuhu jääb tasakaalustav roll?

Sellepärast ongi koalitsioonileppes alampalga tõus 60 protsendini mediaanist ja sellel on suurem positiivne mõju kui maksumuudatuste negatiivne mõju.

Keskmisest palgast suhte mõõtmine ajab mind segadusse. Kui suurt alampalka te 2027. aastaks soovite?

1156 eurot oleks 60 protsenti mediaanpalgast.

Miks on alampalga tõus nii tähtis?

Kõige tähtsam on see, et minu arvates on ebanormaalne, et kui inimene teeb täiskohaga tööd...

See on ilus loosung!

See on päriselu. Miks peavad ühiskonnas olema kokkulepped, et üks inimene teeb kaheksa tundi tööd ja saab normaalselt ära elada, aga teine inimene ei saa, kuigi teeb täisajaga tööd? Miks selliseid kokkuleppeid teha? Alampalk on ühiskondlik kokkulepe. Kui inimene panustab, siis ta peab saama normaalselt ära elada.

Teiseks on see regionaalpoliitiline küsimus, sest alampalka makstakse pigem väljaspool suurlinnu. Kolmandaks puudutab see paljusid naisi, kes töötavad tervishoius ja teeninduses. Alampalk on seotud iibe ja naise turvalisusega, samuti on see palgalõhe küsimus.

Neljandaks on osa alampalga saajaid OÜtajad, kes optimeerivad makse. Oleks aus, et nemad ka rohkem ühiskonda panustaks. Viiendaks on alampalga tõusul majandusele positiivne mõju. See on tõhus viis sundida ettevõtteid oma tööd nii korraldama, et suudaks alampalka maksta. Alampalga tõus lükkab majandust suurema lisandväärtuse poole.

Kas olete selleks valmis, et hulk väikesi ettevõtteid läheb alampalga tõusu tõttu pankrotti?

Me oleme valmis, et pakkuda ettevõtetele leevendusmeetmeid ja üleminekuvõimalusi. Sloveenias tõsteti majanduskriisi lõpus alampalka 23 protsenti. Meie tahame tõsta kolm kuni viis protsenti aastas. Sloveenias räägiti sama juttu, et majandus sureb välja, aga tulemus oli vastupidine – parem hakkas.

Ühesõnaga, teie ettepanek on, et kui ettevõte ei suuda maksta töölisele rohkem palka kui 1156 eurot kuus, siis sellisel ettevõttel ei ole Eestis kohta?

See ei ole meie jutt. Meie eesmärk on tõsta alampalka ja säilitada töökohad, et majandus liiguks suurema lisandväärtuse poole.

Milleks on teil vaja automaksu?

Ma pean tunnistama, et sotsidel automaksu nii väga vaja ei ole. Enamik maksutõuse on nimetatud kolme asja katteks. Automaks lükkab inimesi keskkonnasõbralikumaid autosid tarvitama.

Kui inimene jaksab osta mitukümmend tuhat eurot maksva maasturi, jaksab ta tasuda ka automaksu ega muuda oma käitumist.

Kindlasti on neid, kel on ükspuha, kui suur on automaks, silm ka ei pilgu ja ostavad auto. Maailmapraktika ütleb, et maks mõjutab. Automaksu keerukus on selles, et osal inimestel on auto ainus võimalus liikumiseks. Uuringud näitavad, et viimastel aastatel on ostnud pigem odavaid autosid väikese sissetulekuga inimesed, sest töökohad lähevad aina kaugemale, ühistransport käib kehvasti ja nad sõidavad end vaeseks.

Kas tasuta ühistransport jääb või kaob?

Tasuta sõit jääb lastele, pensionäridele ja puuetega inimestele, teistele tuleb pilet. Sellega koos tuleb liikuvusreform – see on rohkem paremat ühistransporti eelkõige maal.

Kas 200 euro võrra väiksem suurpere toetus on teie meelest õiglane?

Sotsiaaldemokraatide ettepanek oli, et lastetoetus peaks tõusma 80-lt 150 eurole, siis on võimalik ka suurperede toetust vähendada ja õiglus oleks suurem, aga sellist kokkulepet me koalitsioonis ei saavutanud.

Vahetame teemat ja räägime kodanikukaitsest. Mitu korteriühistut võiks saada päästeameti varjendite kohandamise toetusest osa?

See on katseprojekt, summa ei ole suur, kuigi varjumiskoha ettevalmistamiseks võib minna suur summa, 15 000 – 30 000 eurot.

Kaubanduskeskuse parklas ei ole võimalik veeta ööd ega olla päevi varjus?

Meie kontseptsiooni järgi ei varju inimesed nädalateks. Kui on vaja pikka aega varjuda, siis toimub evakuatsioon.

Millal saavad kõik korter- ja elumajad ning ühiskondlikud hooned korraliku varjendi?

Praeguse kontseptsiooni järgi võtab 730 000 inimesele varjumiskoha loomine 10 aastat, kui jutt on keldritest ja on piisavalt rahastust, aga viimases ei ole valitsuses üksmeelt.

Meil ei ole kümmet aastat aega oodata.

Ohuhinnang ei ütle, et enne kümne aasta möödumist midagi konkreetset juhtub, aga loomulikult tuleb valmistuda. Kohe kõiki kohustada on keeruline. Esmalt on vabatahtlik, võimalik on selleks raha taotleda. Kui vabatahtlikult pole tehtud, siis arvatavasti riik kohustab. Vabatahtlikult tehakse suurema hoole ja tahtmisega.

Millal saab kohustuslikuks uutele hoonetele varjendi ehitamine?

Veebruaris kiitis valitsus heaks hulga põhimõtteid, kus on ka kokkulepe, et valmistame ette nõuded, et uutele korterelamutele tuleb parkla või kelder rajada varjumiskohana. Ma ei oska seda nii täpselt öelda, aga sellega tegeletakse. Tallinna Tehnikaülikool ja päästeamet on analüüsinud Ukraina kogemusi ja millalgi peavad nõuded tulema.

Küsisite mullu riigieelarvest elanikkonna kaitseks üle 200 miljoni euro, aga saite poolteist. Miks?

Eelmisel ja sel aastal on meil kasutada 50 miljonit eurot elanikkonna kaitseks, sinna lisandus oluliselt rohkem kui poolteist miljonit eurot. Uute investeeringute vajadus on 200 miljonit eurot aastas.

Kas rahalaeva viibimise põhjus on, et siseministeerium ei ole koostanud korralikku kodanikukaitse arengukava?

Arengukava ei ole küsimus, see on poliitikute valikute küsimus. Eestis on seni osa erakondi pidanud tähtsaks ainult sõjalist kaitset. See on küsimus, see on minu roll, ma olen proovinud seda seletada ja olen jõudnud nii kaugele, et elanikonna kaitse rahastamine on koalitsioonileppes ja riigi julgeolekupoliitika alustes kirjas. Ma kujutan ette, et valitsus annab sügisel ka püsiva rahastuse.

Mida saate teha, et politsei peadirektori käitumine ei meenutaks nende inimeste tegevust, keda ta ametikoha järgi püüdma peaks [politsei peadirektor Elmar Vaher oli sunnitud enne tähtaega ametist lahkuma, sest teda kahtlustatakse pensionistaaži pettuses – toim]?

Ma arvan, et mitte ainult politsei- ja piirivalveamet, vaid kõik ametid nii sise- kui ka kaitseministeeriumi vastutusalas on sellest olukorrast väga palju õppinud.

Mida õppinud?

Ma ei usu, et me kunagi midagi sellist veel näeme. Kõik teavad teadlikult selliseid vigu vältida.

Vigu tegema tähendab riigi sotsiaalkindlustusfondide raha, ma ei julge öelda varastamist, ütleme midagi leebemat – vasakule tõstmist.

Jah, aga lõppkokkuvõttes pole süüdistust esitatud.