MINISTRI NÄRVIPROOV Madis Kallas: võib-olla kõlab halvasti, aga võtame rikkamatelt võimalusi kasvuks vähemaks (2)

Copy

Regionaalministri kandidaat Madis Kallas (SDE) ütles saates Ministri Närviproov, et kuna elab ise Saaremaal, siis teab täpselt, millest peab maaelu parandamisel alustama - rikkamatelt omavalitsustelt raha vähemaks võtmise ja vaesematele andmisega.

Teil on plaanis saada keskkonnaministrist regionaalministriks – millest on selle ametivahetuse juures kõige rohkem kahju ja mis pakub kõige rohkem hasarti?

Kõige rohkem kahju on sellest, et peaaegu 9 kuud keskkonnaministeeriumis oli piisav aeg, et teha mitmeid asju ära ja elada süsteemi sisse. Aga ka loodav ministeerium on väga südamelähedane ja keskkonnateemadest ma väga kaugele ei jää. Regionaalteema on teiste teemade võrdluses mulle kõige olulisem.

Mida arvate, kas meeldite maainimestele rohkem kui eelmine minister Urmas Kruuse?

Väga keeruline küsimus, ei ole kunagi sellises vaates oma tööd teinud, et olla populaarsem või vähem populaarsem. Tahaks teha häid asju. Kui need asjad mõjutavad regionaalset ebavõrdsust ja selle vähendamist, siis on minu peamine eesmärk täidetud.

See saab keeruline olema, riigiametnikud armastavad väga tsentraliseerida ja raha maalt linnadesse ära tõmmata. Kuidas plaanite seda muuta?

Nii see on kippunud olema, et väga palju püütakse tsentraliseerida, selles suunas, kuidas kokku hoida ja Eestit rohkem Tallinna ja Tartu suunas viia. Kahtlemata pole seda tehtud teadlikult, see on lihtsalt nii kujunenud.

Ma ise elan Saaremaal, mu lapsed käivad seal koolis ja abikaasa tööl. Ma võib-olla tunnetan mõnevõrra teistmoodi, kui need inimesed, kes elavad igapäevaselt Harjumaal või Tartus.

Millised on need kolm asja, mida soovite ministrina kindlasti ära teha?

  • Esimene on see, et kui varasemalt olid regionaalteemad killustatud mitmete ministeeriumide vahel, olid erinevate ministrite käes. Uue regionaalministeeriumi loomine ja ülesehitamine annab väga tugeva jõuõla.
  • Teine puudutab maksutulu ümberjagamist. Võib-olla kõlab halvasti, aga võtame rikkamatelt võimalusi kasvuks vähemaks ja loome täiendavaid eeldusi kasvuks just nendele kohalikele omavalitsustele, kus elu ei ole nii kiiresti arenenud.
  • Kolmas suur asi on see, et Euroopa struktuurifondide vahendite suurem suunamine Tallinna ja Tartu kasvupiirkonnast välja.

Räägime asjast number kaks - rikkamate omavalitsuste käest raha vähemaks võtta ja vaesematele anda plaanite nii, et vähendate omavalitsustele minevat tulumaksuosa töötasudelt ja suurendada laekumisi pensionite tulumaksu osalt.

Rikkamates omavalitsustes on rohkem tööealisi, ääremaadel jällegi rohkem pensionäre. Näiteks Tallinna külje all asuva Rae valla elanikest on pensionäre alla 8%, Loksal aga ligi kolmandik. Kas selle kaardi järgi tundub, et plaan on õige?

Pensionäride osakaal kohaliku omavalitsuse elanikest.
Pensionäride osakaal kohaliku omavalitsuse elanikest. Foto: Statistikaamet.

Me oleme vaadanud Excelis üht- ja teistpidi, kuid sellist kaarti pole näinud. Tundub täpselt selline, nagu planeerisime. Need piirkonnad, kuhu tuleb pidevalt töökohti juurde ja ka tulumaksu laekumine kasvab, noori peresid kolib juurde, need on ennekõike Harjumaa, Tallinna ümbruse kohad, Tartu ümbrus. Nendes piirkondades suureneb regionaalne ebavõrdsus.

Kui tulumaksu ümberjaotamise mudel aitab tasakaalu mõnevõrra balansseerida, siis arvan, et olemegi saavutanud selle eesmärgi. Keegi ei taha ju kuskilt raha ära võtta. Ei taha, et Rae valda, Viimsisse või Tartu valda jääksid olulised investeeringud tegemata.

Aga me räägime olukorrast, kus ebavõrdsus Eesti piirkondade vahel ainult süveneb. Me näeme, kuidas toimub töökohtade loomine, elamuarendus. Väga paljud Eesti piirkonnad on nö nulli peal – seal ei toimu selles osas mingeid arenguid.

Kui rahastame neid ainult tööjõu tulumaksu pealt, siis see ebavõrdsus ei saagi kuidagi väheneda. Seepärast arvan, et see on õige suund ja nüüd tasub hakata jõuliselt kohalike omavalitsustega läbi rääkima.

Olete teinud esialgsed arvutused, palju näiteks Loksa võiks raha juurde saada, kui seda valemit nüüd ümber teha?

Oleme teinud väga erinevaid arvutusi. Suur tänu rahandusministeeriumi ametnikele, kes on koalitsioonikõneluste ajal neid üht- ja teistpidi muutnud. Numbreid ei tahaks välja tuua, sest tean, et numbrid hakkaksid oma elu elama.

Kokkuleppeid ju veel ei ole ja peame läbi rääkima mitmete osapooltega, kes ei ole veel detailidega kursis.

Kui suur pahameel ja vastuseis võib rikkamate omavalitsuste poolt plaanile tulla?

Mitte keegi ei taha oma tulubaasist midagi ära anda. Kui nad on planeerinud, et järgneva nelja aasta jooksul tulubaas kasvab x protsenti, aga kasvab mõnevõrra vähem, keegi seda ei sooviks.

Aga veelkord, kui räägime regionaalsest ebavõrdusest, mis Eestis on – meil ei ole teist teed. Me võime teha ilusaid sõnu, et maapiirkondades on vaja koolid lahti hoida, on vaja töökohti luua, ehitada teid, tagada esmastasandi terviseabi, aga kui me selleks midagi ei tee, siis lihtsalt üks järjekordne minister on olnud x aastat ja x kuud ametis. Regionaalset ebavõrdsust me ei ole aga kuidagi vähendanud.

Olin nõus selle portfelli kandidaat olema ainult tingimustel, kui saame reaalselt midagi ebavõrdsuse vähendamiseks ära teha. Näen, et see mudel on selleks väga hea lahendus.

Videos on näha, mida arvavad tallinlased sellest, kui rikkamatelt omavalitsustelt, sh Tallinnalt raha ära võtta ja maapiirkondade heaks anda. (näiteks leidis Pille, et kui rikkamatelt antakse vaesematele, las tehakse see lüke. Marika leidis, et on sellega nõus, aga leiab, et Eestist on liiga palju raha välja viidud).

Oli sellist mõistmist, et kui nii peab minema, siis peab. Ma päris tihti vaatan, kui palju mingites piirkondades uusi elamuid ehitatakse, kui palju on üürikortereid saada, kui palju on tööpakkumisi. On näha, kui suur on ebavõrdsus Eesti erinevate piirkondade vahel. Saab ainult öelda, et Tallinna ja Tallinna ümbruse omavalitsustel on lihtsalt niivõrd palju paremad võimalused ja see tõmbabki maapiirkondi tühjemaks.

Rikkamad omavalitsused võiksid kompensatsiooniks tõsta maamaksu. Seda võivad teha aga ka maa-omavalitsused. Maal on ju ka palju põllumehi, kellel on suhteliselt palju maad, kas te ei karda, et nad tulevad hangude ja traktoritega Toompeale protesteerima?

Olles olnud kohaliku omavalitsuse juht, juhtinud Saaremaa valda – see [maamaksu tõstmine - ÜH] ei ole maapiirkondade jaoks lahendus. Ennekõike on maamaksuteema suuremate linnade, kallimate piirkondade temaatika. See on arvestatav hoob investeeringute või teenuste täiendavaks rahastamiseks.

Maapiirkondades see suurt võitu ei anna, seepärast arvan, et põllumehed ega teised maainimesed ei pea ülemäära kartma. Ma arvan, et maa-omavalitsused on maksu tõstmisel tagasihoidlikud.

Paljudel kohalikel omavalitsustel on äärmiselt keeruline situatsioon praegu. Selles valguses ei ole lahendus, et nad saavad maamaksu, turismimaksu või ummikumaksuga mingeid asju siluda. Lahendused peavad olema resoluutsemad.

Tagasi üles