MINISTRI NÄRVIPROOV ⟩ Mart Võrklaev: käibemaksutõus tuli, et jääda

• Käibemaksutõus lööb rohkem madalapalgalisi, ent täidab paremini riigikassat.
• Eelmine valitsus aitas madalama sissetulekuga inimesi, sestap toetab tulevane rohkem keskklassi.
• Maamaksult kaovad senised piirangud, maksu määrab iga omavalitsus ise.

Tulevane rahandusminister Mart Võrklaev (RE) kinnitas, et riigi rahalise seisu parandamiseks kehtestatakse uusi makse ja tehakse täiendavaid kärpeid. Näiteks kaotatakse seni kõigile püsinud kodualuse maa maksu vabastus, nagu ka piirmäär 10 protsenti, mille võrra maamaksu siiani aastas tõsta tohtis. Edaspidi otsustab kohalik omavalitsus, kellelt ja kui palju kodualuse maa eest tasu nõuda.

Kas pinge on langenud pärast seda, kui koalitsioonileping eelmisel nädalal allkirjad alla sai?

Pinge päris maas ei ole. Kui me riigi raha seisu nägime, oli paar ööd uni ikka väga rahutu. Ent plaan, mille me koalitsioonipartneritega kokku leppisime, on hea, kuigi selle elluviimine on raske.

Valijad ei ole seevastu rahul mulli ajamisega maksutõusudest, mis koalitsioonilepesse kirja said, sest enne valimisi Reformierakond maksude tõstmisest juttu ei teinud. Kuidas siis tegelikult oli: kas olite nagu ullikesed, kes ei teadnud riigi rahanduse tegelikku seisu või kavalad-küünilised - las meid valitakse enne ära, küll siis pärast paneme rahva fakti ette, et ilma maksutõusudeta edasi ei saa?

Reformierakond ei ole kaval ega küüniline, vaid aus ja vaatab tõele näkku. Me oleks võinud raskete aegadega põhjendades jätkata toetuste maksmist ja võtta selleks laenu, aga ei teinud seda.

Valija mure oli selles, et te ei rääkinud enne valimisi maksutõusude vajalikkusest.

Me ei öelnud, et maksud tõusevad. Aga ütlesime, et otsime kohti, kust kokku hoida ja vaatame ka tulu poolt. Kas maksud tõusevad, seda me tõesti ei öelnud, aga meil ei olnud ka sellel hetkel kokkulepet, kuidas me neid tõuse täpselt teeme. Vältisime seekord koalitsiooniläbirääkimistel olukorda, kus iga osapool räägib ise juttu – mida ja kuidas tõstma peaks.

Nüüd on selgunud, et järgmisest aastast tõstate käibemaksu kahe protsendi võrra, kuigi see lööb rohkem just madalapalgalisi, kelle sissetulekust suur osa kulub toidule ja eluasemele.

Meie loogika oli see, et käibemaksu ja tulumaksu tõusud (tulumaksumäär tõuseb samuti kahe protsendi võrra – toim) on riigikaitse jaoks. Et hoida kaitsekulud kolme protsendi juures sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis tähendab täiendavat kulu 400-500 miljonit eurot aastas.

Kas Ukraina sõja lõppedes langeb käibemaksumäär tagasi 20 protsendini?

Ma ei julge seda lubada, sest teame, milline on meie naaber. Käibemaksu tõus on tulnud selleks, et jääda.

Ent madalapalgalised saavad kõrgema käibemaksuga rohkem pihta?

Samas jõukamad ostavad rohkem kallimaid asju, mida neil pole võib-olla nii väga vaja, aga maksu tuleb sellevõrra rohkem.

Aga neid otsuseid tuleb vaadata pikemas vaates. Eelmine valitsus tegi rida otsuseid, mis aitasid eeskätt madalama sissetulekuga inimesi – tulumaksuvaba miinimumi tõus, pensionite tõus, keskmise pensioni tulumaksuvabastus. Nüüd pidime appi tulema keskklassile ja kaotasime maksuküüru.

Samuti lepime tööandjate ja ametiühingutega kokku, et 2027. aastaks liigume alampalgaga 60 protsendini mediaanpalgast (pooled töötajad saavad sellest rohkem, pooled töötajad vähem palka – toim). See pole ainult meie unistus laua taga, vaid tööandjatega läbi räägitud.

Miks siis tööandjate keskliidu volikogu esinaine Kai Realo ütles, et nemad on nõus alampalga tõusuga 50 protsendini mediaanpalgast. Ja kui valitsus soovib seda tõsta 60 protsendini, peab tööandja saama kriisi ajal alampalka vähendada.

Mina olen suhelnud Arto Aasaga (tööandjate keskliidu tegevjuht – toim) ja tean, et see suund on reaalne. Kas sealt tulevad mingid lisagarantiid juurde, on läbirääkimiste küsimus.

Miks te turismiettevõtjaid eriliselt karistate, et nende teenuste käibemaksumäära tõstate üheksalt protsendilt korraga 22 protsendini?

Me vaatasime kõik käibemaksuerandid üle. Jah, turismiettevõtjatel oli koroona ajal raske, täna on nad end tugevalt kogumas. Anname endale aru, et see on keeruline otsus, aga riigil on veel keerulisem. Kui käibemaksumuudatused jõustuvad muidu 2024. aastal, siis turismivaldkonnas teeme seda 2025. aastal.

Mis on need kolm asja, mida soovite ministrina kindlasti ära teha?

• Esiteks võtame suuna riigieelarve tasakaalu suunas, mis on praegu suures miinuses (4.3 protsenti SKPst– toim). Järgmisel aastal proovime jõuda kolme protsendilise puudujäägini SKPst, mida on vaja, kuna jõustuvad uuesti Euroopa liikmesriikide eelarve reeglid. Järgnevatel aastatel tuleb tööd teha, et saavutatud taset hoida.
• Teiseks leppisime kokku, et veel enne tuleva aasta eelarve tegemist on ministritel ülesanne leida oma valdkonnast kokkuhoiukohti. Minu ülesanne on toetada teisi ministreid. Samuti lisandub pikem plaan – eelarve koostamine nullist nelja aasta jooksul. Seda tööd pole võimalik teha paari kuuga, vaid igal aastal püüame kokku hoida mingis valdkonnas.
• Kolmandaks see, et Eestil on viie aasta jooksul võimalik rohereformi läbiviimiseks investeerida üle 6.2 miljardi euro Euroopa Liidu raha. Lisaks on veel eelmise perioodi vahendeid kasutamata.

Miks nii?

Ma ei tea. Tihti on Riigikogu ja mõned ministrid pannud auru katuserahade jagamisele – lihtsam on pudistada miljoneid eurosid, kui teha suuri otsuseid miljonite või isegi miljardite eurode osas. Minu ülesanne on need pööraselt suured summad Eesti arenguks kasutusele võtta.

Ent praegu kokku lepitud maksudest ja kärbetest ei piisa eelarve miinuse tasandamiseks. Väga palju on räägitud varamaksudest ja maksuvabastuse kaotamisest kodualusele maale. Millal need tulevad?

Kõik need asjad tulevad. Automaksu puhul ei ole me lõplikku valemit kokku leppinud, see vajab läbimõtlemist ja aasta lõpuks kokku leppimist. Automaks võiks tuua eelarvesse 120 miljonit eurot aastas ja plaan on see 2024. aasta keskpaigast jõustada.

Maamaksuga astus eelmine riigikogu suure sammu edasi – lõpuks viidi läbi maa korraline hindamine, mis maa väärtust oluliselt muutis.

Praegu tohib maamaksu tõsta ainult 10 protsenti aastas, kuigi maa hind võib olla kordades kasvanud?

Kümne protsendi piir korraga maamaksu tõsta kaob – see on meil kokku lepitud. Jah, koalitsioonilepingust otsitakse, kus see kirjas on. See on kirjas punktis, mis räägib, et «laiendame kohalike omavalitsuste maksubaasi ja maksustame senisest enam vara. Samuti anname kohalikele omavalitsustele võimaluse kehtestada kohalikke makse.»

Kaob ka kodualuse maamaksu vabastuse kohustuslikkus - selle üle saavad edaspidi otsustada omavalitsused, sest nemad tunnevad kohalikke olusid kõige paremini. Kuidas nad seda teevad ja elanikega kokku lepivad, on omavalitsuste otsustada. Ent uus maks on nende jaoks suur võimalus oma tulubaasi laiendada.

Vähendate 200 euro võrra kuus paljulapseliste perede hüvitisi. Kes teievanust, praegust 30.-40. aastates põlvkonda vanaduses ülal pidama hakkab? Kas teise pensionisamba teete taas kohustuslikuks?

Me oleme seda arutanud, aga esialgu eeskätt motiveerime teise sambaga liituma. Neile, kellele teine sammas on vabatahtlik ja kes juba praegu teise sambasse raha koguvad, see vabatahtlikuks ka jääb. Sest kui öelda, et teine sammas muutub kohustuslikuks, tekitame inimestes hirmu raha välja võtta: mõeldakse, mine tea, millest ma muidu ilma jään. Ja küll leiab poliitilisi jõude, kes sellele takka kiidavad. Nii me rikuks praegust pensionisüsteemi veel rohkem.

Uutele teise sambaga liitujatele võib see ühel hetkel muutuda kohustuslikuks. Mina aga soovitan küll oma tuleviku pärast ise ka muretseda, investeerida teise sambasse, panna raha kolmandasse ja riik panustab enda poolt.

Kas Venemaa ja Valgevene kodanikud saavad järgmistel kohalike omavalitsuste valimistel hääletada?

Selle üle on varem debateeritud. Ka täna andis EKRE Riigikogus üle eelnõu, millega võtta valimisõigus ära kõigilt kolmandate riikide kodanikelt. Reformierakond seda ei toeta. President ja õiguskantsler on samuti öelnud, et see oleks põhiseadusega vastuolus. Arvan, et Venemaa ja Valgevene kodanike valimisõigust tuleb piirata, kuni nende riigid on ohuks Eestile. Koalitsioonis lepiti aga kokku, et kui me suudame luua õigusraamistiku, mis ei ole põhiseadusega vastuolus, siis hääletamisõiguse me ka kaotame.