Sisuturundus
Muusika- ja teatriakadeemia – ülikool, milles on koos nii muusika- kui ka teatrimaailm
/nginx/o/2021/06/07/13830815t1h136d.jpg)
17. juuni 2021, 12:34
Muusika- ja teatriakadeemia rektor Ivari Ilja on öelnud, et muusika- ja teatriakadeemia on just kui pisike mudel millestki hulga suuremast – nagu tammetõrus on peidus terve tamm, on akadeemias olemas kõik, millest lõpuks koosneb ka meie muusika- ja teatrimaastik.
/nginx/o/2021/06/07/13830815t1h136d.jpg)
Eesti muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) on küll väike ülikool, aga tegelikult mahub sellesse just kui kaks tervet maailma – muusikamaailm ja teatrimaailm –, mõlemad üsna salapärased, väga mängulised ja loomingulised. Akadeemias on võimalik neid maailmu sügavuti tundma õppida, et leida neis päris oma rada, mida mööda tulevikus sammuda ja professionaalselt areneda. EMTA annab rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise hariduse.
Väikese ülikooli suur eelis on, et suudame iga oma üliõpilasega individuaalselt õiget teed koos otsida ning igati toeks olla. Meil saab bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel õppida kõiki tähtsamaid muusika ja teatrikunstiga seotud erialasid – orelist ja klavessiinist džässi ja pärimusmuusikani; näitlejatest, lavastajatest dramaturgideni; muusikateadlastest ja -õpetajatest kultuurikorraldajateni.
EMTA tähendab üle saja aasta vältel kogunenud muusika- ja teatrihariduse alaseid kogemusi, mis loob tugeva klassikalise aluspinna, et tegutseda moodsa ülikoolina tänapäeval.
EMTA-s õpetavad väljapaistvad loovisikud, teadlased ja oma ala spetsialistid, kes tagavad, et õppimine oleks põnev ja atraktiivne. Tihe kontakt õppejõududega loob ühelt poolt väga intensiivse, kuid teisalt individuaalse – õppejõu ja üliõpilase kontsentreeritud koostööl püsiva õppe.
EMTA pakub rahvusvahelist õpikogemust. Oleme avatud maailma ja rahvusvahelise kultuurikeskkonna osa, mis annab head võimalused rahvusvaheliseks konkurentsivõimeks ja tasemeks. Oleme uhked, et kõrvuti Müncheni, Hamburgi ja Kölni muusikakõrgkoolidega, Liszti-nimelise akadeemiaga Budapestis, Chopini-nimelise muusikaülikooliga Varssavis, Peterburi konservatooriumi ning teiste tipptasemel muusikakõrgkoolidega asume mainekas rahvusvahelises kõrgharidusasutusi järjestavas edetabelis QS World University Rankings esituskunstide pingereas tugeval 51–100 positsioonil.
EMTA-s on kaks õppehoonet – üks väga moodne ja teine, mis on pärit 17. sajandist. Kaasaegse õppehoone juurde kuulub maailmatasemel akustika ja väga heade tehniliste võimalustega suur saal, black box, kammersaal. Lavakunsti osakonna maja asub Toompeal kunagise Tallinna toomkooli asukohal. Toomkooli keskajast pärit puidust hooned hävisid 1684. aastal suures Toompea tulekahjus. Mõned aastad hiljem valmis uus kahekorruseline kõrge kelpkatusega kivist koolimaja, mis mõnede muudatustega püsib tänini.
Mida EMTA-s õppida saab?
2021. aastal sisseastumiseks avatud erialad:
Muusika interpretatsioon – bakalaureuseõppes klahv-, keel-, puhk- ja löökpillid, klassikaline laul, kooridirigeerimine; magistriõppes lisaks instrumentaalkammermuusika, vokaalkammermuusika ja saateklass, orkestri ja puhkpilliorkestri dirigeerimine, varajane muusika
Helilooming ja muusikatehnoloogia – helilooming, elektroakustiline ja audiovisuaalne looming ning helirežii (bakalaureuseõpe, magistriõpe)
Džässmuusika (bakalaureuseõpe, magistriõpe)
Pärimusmuusika (bakalaureuseõpe)
Kaasaegne improvisatsioon (magistriõpe)
Muusikateadus ja -korraldus (bakalaureuseõpe)
Muusikateadus (magistriõpe, doktoriõpe)
Muusikapedagoogika (bakalaureuseõpe)
Muusikaõpetaja (magistriõpe, ühisõppekava Tallinna ülikooliga)
Interpretatsioonipedagoogika (bakalaureuseõpe, magistriõpe)
Kultuurikorraldus (magistriõpe, ühisõppekava Estonian Business Schooliga)
Muusika ja teatrikunst (doktoriõpe)
Lavakunsti, teatrikunsti ja teatripedagoogika, kaasaegsete etenduskunstide ning nüüdismuusika interpretatsiooni ja loome erialadele kevadel/suvel 2021 vastuvõttu ei toimu.
Miks õppida muusikapedagoogikat?
Muusikapedagoogika eriala loob väga head võimalused just neile, kel on soov mõjutada tulevast ühiskonda muusikaõpetuse kaudu. Magistritasemel saab õppida Tallinna ülikooli ning muusika- ja teatriakadeemia ühisõppekaval muusikaõpetaja erialal. Muusikapedagoogika õppekava pakub mitmekülgseid muusikaõpinguid: klassikast popini, instrumentaalist vokaalini, interpretatsioonist pedagoogikani. Bakalaureuseõppekava sisaldab pilliõpet (rütmimuusika instrumente, klaverit, plokkflööti, väikekannelt), dirigeerimist, hääleseadet ja hääle improvisatsiooni, samuti arranžeerimist, džässteooriat ja -solfedžot ning pakub mitmesuguseid võimalusi (koos)musitseerimiseks. Käsitlemist leiavad üld- ja muusikapedagoogika erinevad metoodikad (sh Orff, Kodaly, Dalcroze).
Miks õppida muusikateadust või muusikakorraldust?
Muusikateadus tegeleb muusika ja muusikaelu uurimisega kogu selle mitmekesisuses, muusikakorraldus aga muusika viimisega publikuni. Muusikateaduse ja muusikakorralduse õppekava on õige valik neile, kes tunnevad, et tahavad toimetada rohkem muusikamaailma telgitagustes kui suurel laval.
Kuidas ja kellele muusikat luuakse?
Kuidas muusika inimesele mõjub?
Milline on muusika seos ümbritseva maailmaga?
Kuidas muusikafestivali ladusalt korraldada ja edukalt turundada?
Need on vaid mõned küsimused paljudest, millega muusikateadlased ja muusikaelu korraldajad oma töös kokku puutuvad. Eriala kõige tugevam külg ongi paindlikkus – üliõpilane saab oma õpingute raja suuresti ise valikainete, erinevate projektide ja kõige südamelähedasema uurimistöö najal kujundada. Õppekavas on esindatud kõik tänapäeva muusikateaduse olulisemad suunad, teoreetilise õppe kõrval omandatakse hulgaliselt praktilisi oskusi. Uuritakse nii kaasaegset kui ka ajaloolist muusikat ning klassikalise muusikaloo kõrval puututakse kokku rahva-, populaar- ja filmimuusikaga. Eesti muusikakultuuri vaadeldakse osana laiemast kultuuripraktikast ning võrdluses mujal maailmas toimuvaga. Kõik see loob avarad võimalused edasiõppimiseks või töömaailma suundumiseks. Muusikateaduse ja muusikakorralduse hariduse pinnalt on võimalik kavandada akadeemilist karjääri, siirduda tööle erinevatesse kultuuriorganisatsioonidesse ja loominguliste kollektiivide juurde, saada muusikakooli õpetajaks või proovida kätt ajakirjanduses.
Miks õppida kultuurikorraldust?
Tänapäeva maailmas on vaja eri valdkondi tundvaid mitmekesiste oskustega inimesi. Kunsti ja kultuuri tundmine annab hea aluse väga erinevate vajalike ja väärtuslike eesmärkide nimel töötamiseks. Erialale otsime inimesi, kes soovivad töötada kultuuri alal, innustada ja juhtida väga mitmepalgelisi ettevõtmisi, mis ühendavad erinevaid inimesi ja valdkondi. Kultuurikorralduse magistriõpe annab oskused ja teadmised kiiresti muutuvas maalimas kultuurivaldkonna professionaalina töötamiseks ja arenemiseks. Kultuurikorralduse magistriprogramm võimaldab sul ühendada tööelu ja isiklik areng ning siduda see kultuurivaldkonnas just sinu jaoks kõige olulisema väljakutsega. Õppekava annab raamid, et väga kogenud mentorite ja (välis)õppejõudude abiga mõtestada kaasaegsel kultuurimaastikul toimuvat ning otsida ja leida oma professionaalne koht sellel maastikul.
Kaheaastane ingliskeelne kultuurikorralduse magistriõppekava on loodud koostöös Estonian Business Schooliga. Rahvusvaheline õppekava on tudengikeskne ja praktilise suunitlusega.
Kultuurikorralduse õppekava keskendub sinule! Uuendatud õppekava on üles ehitatud ülesandepõhise õppena – iga tudengit julgustatakse valima oma isiklik ülesanne või projekt, millest saab tema õpingute selgroog. Ülesandepõhise õppe üks paljudest eelistest on aktiivõpe – uute teadmiste ja oskuste omandamine otse töökeskkonnas. Pakume sulle õpikogemust, mille käigus saad uurida, arutada ja luua seoseid päriselus ette tulevate probleemide lahendamiseks. Soovi korral võid oma projekti siduda magistritööga, mis aitab veelgi paremini teooria ja praktika vahel seoseid luua. Tugeva akadeemilise alusega õppekava annab sulle vajalikud analüüsioskused uudsetele olukordadele ja projektidele terviklikult ja tasakaalustatult lähenemiseks.
OLED MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIASSE VÄGA OODATUD!
Sisseastumise ajakava ja üldinfo: https://eamt.ee/sisseastumine/sisseastumise-ajakava-ja-uldinfo/
Kontaktandmed: vastuvott@eamt.ee, 6675 709. Vt akadeemia kohta lähemalt: https://eamt.ee/
Muusika- ja teatriakadeemias on võimalik õppida ka erialadel, mis ei eelda põhjalikku muusikalist ettevalmistust. Nende erialade – muusikapedagoogika, muusikatehnoloogia, pärimusmuusika, muusikateadus, kultuurikorraldus – puhul piisab väiksemast kogemusest, kui on olemas huvi ja armastus muusika või kultuuri vastu laiemalt.
Prof Toomas Siitan: Miks muusikast mõtlemine on põnev? Ehk – kas muusikast mõtlemine ja kirjutamine on nagu arhitektuurist tantsimine?
Natali Ponetajev: Mis juhtub, kui muusika ja teadus kohtuvad? Ehk – kas muusikateadlased peavad teadma kõigi heliloojate sünniaastaid peast?
Kaari Kiitsak-Prikk: Kultuurikorraldaja – kus ta on? Ehk lugu sellest, kuhu kultuurikorraldajad kaovad.
Mirjam Leesalu: Mida mõtled, kui ütled muusikapedagoogika? Ehk miks muusikapedagoogikat bakalaureuseõppesse õppima tulla?
Kai Kiiv: Kultuurikorraldus – kas karjääripööre või karjääripöörasus? Ehk – mida teha siis, kui avastad, et maailmas on põnevamaid radu, kui need rööpad, millel igapäevaselt sõidad.
Marko Lõhmus: Muusikateaduse ja muusikakorralduse sümbioosist. Ehk – miks neid erialasid just kooslusena muusika- ja teatriakadeemias õppida tasub?
blank
Videod ja montaaž: Reti Kokk. Klippides on kasutatud muusika- ja teatriakadeemia tunnuskõlli „Minim“ (autor: Tõnis Leemets).