Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates
“OTSE POSTIMEHEST”
VAATA

Politoloog Leif Kalev arvas Postimehe otsesaates, et «mingit revolutsiooni» USAs toimumas ei ole. Leif töötab Yale'i ülikoolis teadustöö kallal ja tema sõnul on Connecticuti osariigis olukord rahulik. «Lähiajal saame näha, kas (meeleavaldustel - toim.) toimub radikaliseerumine,» lausus ta.

«Connecticut on üldiselt rahulik osariik ja seoses koroonaviirusega on praegu tegelikult eriliselt rahulik ja tavapärasest vaiksem. Siin on pigem selline kena varasuvi,» nentis Leif Kalev. Paljudes USA osariikides on meeleavaldajad viimase kaheksa päeva jooksul aktiivselt tänavatele tulnud, aga linn New Haven on püsinud Leifi kogemusel rahulik. «Korra pandi siin kiirtee kinni ja politseijaoskonda üritati sisse murda, aga muus osas on olnud rahulik,» sõnas ta.

Politoloogi sõnul tunduvad meeleavaldused reeglina meedia vahendusel tegelikust suuremad. «Reaalses elus ei ole need üldse võrreldavad. Ma usun, et pigem on suuremas osas (riigis - toim.) suhteliselt rahulik. Kuigi inimesed on ärritunud, siis mingit revolutsiooni küll ei toimu,» kinnitas Kalev.

Poliitikateadlase sõnul olid 46-aastase George Floydi surmast ajendatud protestid esialgu murelike kodanike meelsuse väljendus. «Eks peabki olema kontroll jõuorganite üle ja kodanikuõiguseid tuleb austada. Selles osales väga erinevaid inimesi, ka erineva nahavärviga. Nüüd on see juhtum ka võimude poolt selgelt ette võetud. Saame näha, kuidas need meeleavaldused edasi arenevad,» kirjeldas ta.

Leif Kalev nentis, et aja möödudes on meeleavaldustel osalemisest rohkem huvitatud ka radikaalsed jõud. «Aga tõenäoliselt ka paljud nende juhtidest saavad aru, et see oleks vesi Trumpi veskile, kui nad nii edasi tegutsevad. Saame näha, kas toimub radikaliseerumine,» arvas ta.

Kalev leiab, et koroonakriisi ja meeleavalduste tõttu on president Donald Trump raskes olukorras. «Näha on, et koroonakriis talle ei istu. Kui tal õnnestub retooriliselt üles kütta «korraarmastajate ja terroristide-vaheline» lõhe, siis see kindlasti istub talle paremini. Tegelikult on mõlemad osapooled sellest (vastandumisest - toim.) huvitatud. Eraldi küsimus on, kas see õnnestub,» sõnas ta.

Leifi sõnul on Ameerikas väga palju erinevaid elustiile ja kogukondi ning ühiskond on palju mitmekesisem, kui Euroopast oskaksime arvata. «Eksisteerivad erinevad piirkonnad (valgete, mustanahaliste, narko- ja relvafännide piirkonnad jne) ja kui inimene satub võõrasse piirkonda, siis seda vaadatakse sageli kui midagi imelikku. Georgia osariigis oli näiteks hiljuti juhtum, kus mustanahaline tervisejooksja läks valgesse naabruskonda ja see tundus inimestele nii kahtlane, et nad hakkasid teda taga ajama ja lasid ta maha. Tõenäoliselt küsimusi esitamata. Samamoodi on linnaosad, kuhu on valgel inimesel riskantne minna,» kirjeldas ta.

Teiseks tõi Leif Kalev välja Ameerika ühiskonn ebavõrdsuse. «Sellist euroopalikku heaoluriiki näeb siin vähem. Heaolu on seotud ikkagi sissetulekuga töökohast ja kellel seda ei ole, elab üsna kehvalt. Loomulikult tekitab see mitmesuunalist frustratsiooni,» sõnas ta.

Loe ja lisa kommentaare