Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates
“OTSE POSTIMEHEST”
VAATA

USAs avaldati kolmandat ööd järjest meelt pärast seda, kui Minneapolise linnas hukkus kinnipidamisel käeraudades mustanahaline mees; Minnesota kuberner Tim Walz kutsus appi osariigi rahvuskaardi, et ära hoida edasist rüüstamist ja vägivalda St. Paulis ja Minneapolises.

Juhtum on tekitanud ulatusliku raevu, sest politsei vägivald afroameeriklaste vastu on Ühendriikides hell teema. Nutitelefoniga filmitud videost nähtub, et kinnivõtmise ajal oli politseinik surunud üle viie minuti põlvega 46-aastase George Floydi kaelale, nii et too kuulutati hiljem surnuks. Ülejäänud intsidendis osalenud kolm politseinikku hoidsid ohvrit maas kinni. 

«Su põlv on mu kaelal. Ma ei saa hingata... Ema. Ema...» ütles mees videos, kuni jäi vait ja liikumatuks. Hiljem toimetati ta haiglasse, kus ta kuulutati surnuks. Ohvrit kahtlustati valeraha kasutamises. 

Rahulikult alanud meeleavaldused muutusid üleeile vägivaldseks. Protestijad kähmlesid politseiga ja rüüstasid poode. Korrakaitsjad kasutasid rahvahulga vaoshoidmiseks pisargaasi ja kummikuule. Rahutuste käigus sai surma üks inimene ja politsei on sellega seoses poeomanikust kahtlusaluse kinni pidanud. 

«Me teame, et on palju viha. Me teame, et paljud inimesed on haiget saanud. Kuid me ei saa lubada, et inimesed kasutavad seda kuritegude sooritamiseks,» ütles St. Pauli politseiülem Todd Axtel. «Me ei kavatse sallida hoonete mahapõletamist,» toonitas ta.

Põlev hoone Minneapolises.

FOTO: KEREM YUCEL/AFP/Scanpix

Nii otsustaski kuberner Walz appi kutsuda 500 rahvuskaartlast. Walz tõi välja, et kuna osad meeleavaldajad on hooneid süüdanud, rüüstanud ja lõhkunud, siis sellega seatakse ohtu nii rahumeelsed meeleavaldajad kui ka teised elanikud.

Ööl vastu tänast süütasid meeleavaldajad põlema Minneapolise kolmanda politseijaoskonna. Protestid politseijaoskonna juures muutusid aina intensiivsemaks pärast seda, kui prokuratuur teatas, et pole jõudnud otsusele, kas Floydi surma eest vastutavale politseinikule süüdistus esitada. 

Minneapolise politseiülem Medaria Arradondo on korduvalt kutsunud protestijaid üles rahumeelseks jääma. 

President Donald Trump nimetas Twitteris tehtud avalduses Floydi tapmist «kurvaks ja traagiliseks». Samas ei suutnud president jätta kasutamata võimalust kritiseerida Minneapolise demokraadist linnapead Jacob Frey'd, kellel ta soovitas asjad kontrolli alla saada. Vastasel juhul lubas president kohale saata rahvuskaardi, ehkki kuberner Walz oli seda juba teinud. 

Rüüstaja St. Pauli linnas.

FOTO: SCOTT OLSON/AFP/Scanpix

Prokuratuur on saatnud juhtumit uurima Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI). Ohvri õe sõnul oli tegemist mõrvaga ja ta nõuab vastava süüdistuse esitamist ka korrakaitsjatele. 

Surma põhjustanud politseinik ja veel kolm kohalviibinud korrakaitsjat on vallandatud. Osariigi ametnikud kinnitavad, et juhtumi suhtes on algatud uurimine ja see on kuulutatud prioriteetseks. Osariigi prokurör Erica MacDonald lausus, et President Trump ja justiitsminister William Barr jälgivad isiklikult juurdluse käiku. 

Kuue aasta eest vallandas politseivägivald USAs liikumise Black Lives Matter (eesti keeles Mustanahaliste Elud On Tähtsad).  Viimastel aastatel on Ühendriikides aset leidnud juhtumeid, kus politseinik on tapnud küsitavatel põhjustel mustanahalise. 

Need on toonud kaasa massilisi meelavaldusi, nagu 2014. aastal Missouri osariigis Fergusonis. 

Juhtiv afroameeriklasest aktivist Jesse Jackson aga sõitis eile Minneapolisse ja ärgitas proteste jätkama. Ta nimetas juhtunut lintšimiseks päise päeva ajal. 

Meeleavaldused leidsid aset veel mitmes USA suurlinnas. 

Loe ja lisa kommentaare