Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates
“OTSE POSTIMEHEST”
VAATA

Riigihalduse minister Jaak Aab nentis Postimehe otsesaates, et kui Natura hindamisel selgub ületamatu kahju Luitemaa linnualale, siis võib Rail Balticu trass Pärnu maakonnas minna nihkesse. «Peame kindlasti ka mõned [alternatiivsed trassi - toim.] variandid kõrvale esitama,» sõnas minister.

Riigihalduse minister Jaak Aab riigikohtu otsust osaliselt tühistada Rail Balticu trassi Pärnu maakonnaplaneering üle ei dramatiseeriks. «Mina võtaksin seda kohtuotsust üldse positiivses võtmes. Läbi on käidud kolm kohtuastet. Vaideid oli ju kümneid ja need on nüüd läbi käidud. Näiteks oli riigikohtus ju vaie selle trassi valiku osas põhimõtteliselt – kas trass ei peaks minema hoopis Tartu kaudu?» kirjeldas minister. 

Riigikohus rahuldas osaliselt keskkonnaühenduste ARB ja Eesti Looduskaitse Seltsi kassatsioonkaebuse ning tühistas Rail Balticu trassi Pärnu maakonnaplaneeringu trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas. Harju ja Rapla maakonnaplaneeringud jäid jõusse. Riigihalduse minister tõi eksimuse üheks põhjuseks välja Natura ala karmid looduskaitseseadused.

«Isegi mitte Euroopa direktiivi ei ole võimalik üheselt hinnata, mis tegelikult määrab ära selle keskkonnamõjude tehnilise hindamise ulatuse ja detailsuse. Ka Riigikohus tugines ühele Euroopa Kohtu lahendile, kus oli sarnane juhtum, kus teatud arendus piirnes Natura alaga. Antud juhul otsustati, et peab tegema põhjaliku keskkonnamõjude hindamise,» märkis ta.

Jaak Aab tunnistab, et mõjuanalüüsi tegemata jätmine trassi kõrval asuvale Luitemaa linnualale, oli viga. «Nii eksperdid kui ka keskkonnaministeerium ei pidanud seda antud hetkel vajalikuks. Täpne tõlgendus tuli Euroopa Kohtu lahendist,» lausus ta, lisades, et trassi on 213 kilomeetrit, millest probleemseks osutus kõigest viis kilomeetrit.

«Ma ei oska öelda, kas ametnikud oskasid seda Euroopa kohtu lahendit otsida või mitte. Vigu selliste mastaapsete arenduste juures ikka juhtub. Nüüd tuleb see viga lihtsalt parandada,» kinnitas ta.

Eeldatavasti võtab vigade parandus aega umbes aasta. «Praegu arutavad seda rahandusministeeriumi spetsialistid koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning keskkonnaministeeriumiga,» sõnas Aab.

Riigikohtu otsus ministri hinnangul Rail Balticu rajamist ei takista. «Tegelikult on tööd selle trassi ulatuses teha väga palju, võib-olla tuleb natuke lihtsalt nihutada tööplaane, et saaks planeeringu juures see viga ära parandatud. Ei ole mõtet seal teha neid töid enne, kui ei ole täpne otsus olemas,» nentis ta.

Pärnumaa trassi paiknemine võib nihkuda

Aabi sõnul on teoorias võimalik, et kõnealust trassi tuleb nihutada. «Kui on vähemalt püstitatud kahtlus, et sellel võib olla negatiivne mõju külgnevale looduskaitsealal, siis peame välja käima ka detailselt asukohta valiku, mida oleks võimalik kaaluda. Me ei lähe ainult tõestama, et meil on üks ja ainus trassi asukoht, vaid peame kindlasti ka mõned variandid kõrvale esitama,» selgitas ta, lisades, et riigikohus jättis lahti kaks kõrvallõiku, et oleks võimalik trassi nihutada.

Pärnu maakonnaplaneeringu trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas kaalutakse ministri sõnul ka teisi võimalusi, mis oleksid võrreldavad praeguse väljajoonistatud osaga. «Ei saa välistada, et trassi tulebki nihutada, aga minu teada isegi planeerimise käigus esialgset plaani juba nihutati. See ei olnud suur nihe, umbes paarsada meetrit,» tõi ta välja.

Enne lahenduse selgumist tuleb riigihalduse ministri sõnul panna pausile ka Pärnu maakonnaplaneeringu trassilõikude maade ostmine ja võõrandamine. «Kõnealustes ja ka külgnevates lõikudes (kokku 40 km ulatuses) pole maid ostetud. Maaomanikke on eelteavitatud, aga konkreetset protsessi pole alustatud. See tuleb kindlasti seisma panna, enne kui trassi valik ei ole kindel,» sõnas Jaak Aab.

Loe ja lisa kommentaare