Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates
“OTSE POSTIMEHEST”
VAATA

Kuressaare raadiohääl Tõnis Kipper nentis Postimehe otsesaates, et koroonakriis on tekitanud Saaremaale negatiivse imago. «Me peame nüüd hakkama seda «koroonasaare» kuvandit murdma. Mismoodi see meil õnnestub, see on väga tõsine probleem,» leidis ta.

Tõnis Kipper Kuressaares paanikat ei näe. «Rahvamassid käisid kauplustes ammu ära. See oli umbes märtsi alguses, kui müüjad ütlesid, et meil on «nagu jõulud». Pärast seda ma ei ole täheldanud paanikat. Küll tunnevad inimesed puudust mõningatest kauplustest, kohvikutest ja kontsertidest ning teatrist,» kirjeldas ta. 

Raadiohääl Tõnis ei suuda vaimusilmas näha midagi, mis suudaks saarlase tõeliselt paanikasse ajada. «Mina ei ole kriisi jooksul näinud ühtegi paanikas saarlast. Samas saame rääkida sellest, et inimesed on hirmul. Tänaval tõesti minnakse suure ringiga üksteisest mööda ja vahel ei öelda isegi tere, kui maski alt inimest ära ei tunne. Pigem valdab saarlasi hirm ja teadmatus,» nentis ajakirjanik.

Üheks suurimaks hirmuks saarlastele on kriisi sügavus majanduses. «Praegu me ei kujuta ettegi, kui palju on meil suvel lootust turismile. Olgu see sise- või välisturism. Või mida hakkavad peale ettevõtted, kellel on ära kukkunud tarneahelad? Mis tegelikult hakkab majanduses juhtuma, seda ei julge ilmselt keegi isegi ennustada,» lausus Kipper.

Saarlased ise ütlevad, et tänavu jääb turismis suvi vahele. «Kui vaatame kultuurikalendrit, ehk mille pärast turist Saaremaale tuleb, siis need on meie suured kultuuriüritused. Alustades ooperi- ja lõpetades merepäevadega. Me ei tea, mis saab näiteks tänavusest Saaremaa rallist, mis on sügisene suur spordiüritus. Need on üritused, mis toovad meile turiste. Kui me neid kõiki korraldada ei saa, siis tekib küsimus, et mida see inimene siia saarele tuleb? Kui meil ei ole turistile peale kauni looduse midagi pakkuda, siis on halvasti,» leidis raadiohääl.

Probleemina näeb Tõnis Kipper ka Saaremaale tekkinud koroonakuvandit. «Kogu see olukord on inimesed ära hirmutanud. Väljendid nagu Kuressaare on «koroonapealinn» ja «Saaremaa on koroonasaar»... Need ei ole minu välja mõeldud ja need on levinud. Me peame nüüd hakkama murdma seda kuvandit. Mismoodi see meil õnnestub, see on väga tõsine probleem,» leidis ta.

Valitsuse otsuse üle hakata vaikselt leevendama eripiiranguid saartel, tuntakse Kuressaares Kipperi sõnul head meelt. «Samas klausel «juhul kui» tekitab tunde, et päris õnnelik ei saa olla enne kui see kuupäev [18. mai - toim.] on käes. Ma ei ruttaks sündmuste käigust veel ette, aga kahtlemata on saarlastel tänaste otsuste üle hea meel, sest me elasime siin ikka üsna vaikselt ja omaette,» sõnas ta.

Tõnis ei karda, et piirangute leevendamisel hakkaksid inimesed kohe massiliselt mandrile tormama. «Lähevad ikka need, kellel on väga vaja. Arvestades seda, kui korralikult on saarlased käitunud pärast eriolukorra välja kuulutamist, siis sisuliselt on Kuressaare tänavad olnud inimtühjad. Inimesed on istunud tõesti kodus,» uskus ta.

Eriload mandrile pääsemiseks oli Kipperi hinnangul oodatud otsus. «Meie ettevõtjad palusid selliseid erilube välja andma juba 16.-17. kuupäevast. Rääkisin vallarahvaga ja neil on viimastel päevadel olnud väga palju tööd. Taotlusi erilubade saamiseks on esitatud sajuti. Täna neid taotlusi ei peaks enam esitama, sest esmaspäevast on juba uued mängureeglid. Taotluse läbivaatamisega on vallaametnikel olnud väga palju tööd, sest nende hulgas on olnud ka taotlusi, mis ei ole lahendust leidnud. Kahtlemata olid 30 eriluba maakonnale leevenduseks,» arvas Raadio Kadi saatejuht.

Loe ja lisa kommentaare