Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates
“OTSE POSTIMEHEST”
VAATA

12. märtsil välja kuulutatud eriolukorra viimastest meetmetest rääkis Postimehe otsesaates siseminister Mart Helme. «Minu seisukoht on selge: kõik inimesed, kes tahavad testida, peavad seda saama,» sõnas minister ja lisas, et Eestisse on teel täiendavad koroonatestid.

Mart Helme toetab kõikide testimist

Praegu sellist olukorda silmapiiril ei paista, aga peame hoiduma tervishoiusüsteemi kokku kukkumise eest. Kui meil nakatuvad massiliselt meditsiinitöötajad nagu näiteks Itaalias, siis meditsiinisüsteem ühel hetkel enam ei toimi. Täna seda ohtu meil ei ole.

Koroonaviiruse teste tuleb teha piisavas koguses. Lisatestid on juba tellitud. Me tahame tõsta võimekuse tuhandele testile päevas. Praegu on see umbes kolmsada testi päevas, aga võimekus peaks kasvama. Me tegeleme praegu ka sellega, et vaadata, kas on võimalik hakata teste tegema mitte ainult nendes laborites, kus praegu vaid ka mujal. Maaeluministeerium on pakkunud, et veterinaaramet on võimeline neid tegema. 

Seega meil on veel ilmselt ressurssi, mida ei ole kasutatud. Minu seisukoht on selge: kõik inimesed, kes tahavad testida, peavad seda saama. See on ühiskonna vaimsele tervisele vajalik.

Terviseamet ei olnud piisavalt operatiivne

Kriisist oleme õppinud palju. Kriis näitab, millises valdkonnas riik ei toimi. Praegu näeme valdkondi, kus me hästi ei toimi. Ma ei tahaks kellelegi näpuga näidata, aga Terviseamet ei ole ilmselgelt oma ülesannetega piisavalt operatiivselt toime tulnud. See peegeldub kas või selles, et meil on isikukaitsevahendite nappus ja oleme sunnitud võtma neid päästeameti varudest.

Nüüd on jalad kõhu alt välja võetud ja tellimused on tehtud. Loodame, et tarned mõnes riigis seisma ei jää. Õnneks näeme, kuidas meie erasektor on väga paindlikult reageerinud ja kohapeal oma tootmisvõimsust suurendanud. Eks kriis õpetab ja ma julgen ikkagi öelda, et tänases olukorras ei ole riik seisma jäänud. Eesti riik on näidanud, et on tugevam, kui ma isegi oleksin julgenud arvata.

Schengeni süsteem on surnud

Loodetakse, et soojade ilmadega see pandeemia annab järele, aga keegi ei tea. Probleem seisneb selles, et konkreetse viiruse käitumist ei osata praegu hinnata. Kas see on gripilaadne ehk sesoonne või kiiresti muteeruv? Ma kardan, et vaktsiini väljatöötamine võtab aega kindlasti päris mitu kuud. Me ei tea, võib-olla selle koroonaviiruse mingi tüve vastu leitakse vaktsiin ja teisele mitte. 

Ma usun, et me oleme alles kriisi sisenemas ja kindlasti näeme majandusele väga ränki tagajärgi. Pean silmas kogu maailma ja Euroopa majandust tervikuna. Mis puutub piirikontrollide kaotamist, siis ma julgen öelda, et Schengeni süsteem on surnud. Kas on võimalik Schengeni süsteemi reanimeerida? Väga raske öelda.

Kaubaveod ei lakka

Esimese teemana oli meil [kriisikomisjonis - toim.] laual ülevaade toiduvarudest ja Eesti tootmisvõimekusest, varustuskindlusest ja ma kinnitan, et meil on olemas varud pikaks ajaks. Meie tootmisvõimsus on nii hea, et sõltuvalt sellest, kuidas säilivad eksporditingimused, siis näiteks kalatoodete osas on meie oma ületootmine 500 protsenti. Samas on muidugi valdkondi nagu näiteks köögivili, kus meil isevarustatuse võimekus on 45 protsenti. Üldiselt liha- ja piimatoodete osas on varud olemas. Isegi kui meil välismaalt tarned lakkavad, siis võibolla meil kaovad poelettidelt apelsinid ja banaanid, aga nälga keegi ei jää.

Täna ei ole ka ohtu, et välismaalt tulev kaup jääks piirile kinni. Meil on juba Tallinkiga põhimõtteliselt kokkulepped olemas. Päevakorras on küsimus, et käivitada pidevalt toimiv liin (15 reisi kuus), et tuua ära Saksamaalt Eesti kodanikke ja kaubasaadetisi. Ma arvan, et see on toimiv number, sest meil säilivad ka kaubaveod Soome ja Rootsiga. Hetkel ma ei näe kaubavedude lakkamist.

Mart Helme

FOTO: Tairo Lutter

Riik kompenseerib koondatud inimestele 70 protsenti töötasust

Arutasime väga pikalt ka olukorda majanduses. Suures osas keskendusime firmade elus hoidmisele ja vallandatud töötajatele kompensatsiooni maksmisele. Põhimõtteline poliitiline kokkulepe on saavutatud, et koondatud inimesed saavad järgneva kahe, võibolla ka kolme, kuu vältel 70 protsenti oma senisest töötasust. Siinkohal tuleb silmas pidada, et riigi võimekusel on piirid. Me ei tea, kui kaua kriis kestab. 

Tänaseks on kaotanud Eestis töö paar tuhat inimest. Meil on täpselt teada, kui palju meil on Töötukassa reservis raha ja kui palju me oleme võimelised riigieelarvest eraldama kriisi meetmeteks. Meil on juba saavutatud kokkulepe Euroopa Komisjoniga Euroopa rahandusministrite nõukogus ja ka ülemkogus. Eelarve reegleid võib käsitleda tänases olukorras vabamalt. Riigiabi senised tingimused võib ümber vaadata, näiteks paljudes sektorites ei tohtinud riik seni abi anda, aga nüüd tohib.

Otsused on ja otsused tulevad, aga meil on vaja teha finants-, tööturu- ja juriidilised analüüsid. Meil on vaja teha vettpidavad analüüsid ja siis langetama otsused. See võtab aega.

Poolakatel käis olukord administratiivselt üle jõu

Meil ei maksa Poolat ülemäära hukka mõista [eestlaste piirile lõksu jäämise pärast - toim.]. Võrreldes Eestiga on Poola suhteliselt suur riik. Poola sattus olukorda, kus neil käis administratiivselt asi üle jõu, selgelt oli näha, et erinevad ametkonnad ei suutnud omavahel teha piisavalt koostööd. Ma ei tahaks poolakate peale näpuga näidata. Olen üpris veendunud, et Poola on usaldusväärne partner ja Poolaga saab koostööd teha. 

Baltimaades on sujunud koostöö oluliselt paremini. Üks faktor on see, et nii Eesti-Läti kui ka Eesti-Soome vahel on kõikides ametkondades väga tihedalt isiklikke suhted. Näiteks minul ei ole mingi küsimus võtta telefon ja helistada mõnele Soome ministrile, siseministrist rääkimata. Meil on naabritega koostöös lihtsalt hoopis teistsugune formaat, millesse Poola ei mahu.

Pendelrände erirežiim Valga-Valkale

Piirikontrolli taastumisega tekkis kaasuvaid küsimusi, näiteks Eesti-Läti piiril. Tegime erandi Valga-Valkale, mis on siiski sisuliselt üks linn, et seal saaks pendelränne toimida. Selgub, et samasuguste taotlustega on meie poole pöördunud veel mõned Läti piiriäärsed omavalitsused. Seal on näiteks põllumajandus- ja metsandusettevõtted, kust Läti poolelt käib inimesi tööl. Neid ei ole palju, räägime suurusjärgust 50-100 inimest, aga väikefirmadele on tihtipeale ka paar inimest kriitilise tähtsusega.

Kriisikomisjon langetas otsuse siseministeeriumil koos Riigikantseleiga töötada välja, koostöös nende omavalitsustega, nimekirjade alusel pendelrände režiim. Päris nii ei saa olla, et inimesed tulevad üle piiri ja siis otsustavad, et teevad tööluusi ja lähevad hoopis Tallinnasse. Kuidas see toimiks, need üksikasjad töötatakse tänase päeva jooksul välja.

Loe ja lisa kommentaare