Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates “OTSE POSTIMEHEST” VAATA
Kuna iga patsient on oma tervisemures erinev, siis on meditsiin alati personaalne. / Foto: Karen Karakhanian / PantherMedia / Karen Karakhanian

2019. aastal tähistatakse arstiteaduskonna 387. aastapäeva. Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva teemakonverentsil arutletakse, kas personaalmeditsiin ja personaalne meditsiin tähendavad üht.

Personaalse meditsiini käsitluse kõrval räägitakse ühiskonnas aina enam personaalmeditsiini mõistest. Mis on nende erinevused, kuidas on personaalne meditsiin ajas muutunud ja milliseid võimalusi haiguste diagnoosimisel ja ravis on avanud personaalmeditsiini areng, arutletakse 11. oktoobril Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva teemakonverentsil «100 aastat personaalset meditsiini».

Meditsiin hõlmab endas otsest suhtlust arsti ja patsiendi vahel. Diagnoosi ja ravi määramiseks peab igale patsiendile lähenema individuaalselt, sest patsiendid ei ole oma tervisemures kunagi sarnased. Sellest tulenevalt on meditsiin alati personaalne. Juba aegadest, mil peamine oli rahvameditsiin, oli abivajajale personaalne lähenemine ravimise nurgakiviks.

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaan Margus Lember kirjeldas, et teaduse ja tehnoloogia arenguga on personaalse meditsiini kõrvale tõusnud mõistena personaalmeditsiin ehk täppismeditsiin, mis lähtub inimese bioloogilisest eripärast, olgu selleks eripäraks siis genoom või metaboloom.

«Geeniandmete kasutamine haiguste diagnostikas või raviotsuste tegemisel on uus ja kiiresti arenev valdkond. Oleme selle valdkonna arengu alguses, nii et teadlastel on siin ees väga suur tööpõld,» sõnas Lember, lisades, et personaalmeditsiin ei vastandu personaalsele meditsiinile, vaid on täiendav tööriist arstidel sobivates situatsioonides kasutamiseks.

Lemberi sõnul on Eesti maailmas heal positsioonil mitte ainult geeniandmete kogumisel, vaid ka selles, et uurida seoseid ja võimalusi nende andmete praktikas kasutamiseks, sellega kaasnevaid eetilisi aspekte ning seda, kas tehtavad kulutused on ühiskonnale vastuvõetavad ja efektiivsed. «Personaalse lähenemise aluseks on abivajajale individuaalne lähenemine arsti ja ravimeeskonna poolt kõiki tänapäevaseid meetodeid kasutades,» rõhutas Lember.

Konverentsil tutvustatakse ligi saja meditsiiniteaduste valdkonnas viimasel ajal tehtud teadusuuringu tulemusi ja teemakonverentsil «100 aastat personaalset meditsiini» käsitlevad eri valdkondade eksperdid personaalmeditsiini arengut.

Ettekannete ajakava ja teemad: 

  • 10.00–10.15    Avasõnad
  • 10.15–11.00    Marju Kõivupuu «Rahvameditsiin: ajatu ja ajalik»
  • 11.00–11.20    Lili Milani «Personaalmeditsiinist Eesti Geenivaramu näitel»    11.20–11.40    Katrin Õunap «Personaalmeditsiin kliinilise geneetika vaatevinklist»
  • 11.40–12.00    Peeter Padrik «Personaalmeditsiin onkoloogias»
  • 12.40–13.00    Laura Viidik «3D printimine: kas hüppelaud personaliseeritud ravimiteni?»
  • 13.00–13.20    Martin Meitern «Geneetilise kirjaoskuse roll tervisekäitumise muutmisel»
  • 13.20–13.40    Krista Fischer «Genoomika ja statistika kaasabil personaalmeditsiinini: komplekshaiguste riskiskoorid ja nende potentsiaal tervishoius»
  • 13.40–14.10    Riina Kallikorm «Arst eile, täna ja homme»
Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad