Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates “OTSE POSTIMEHEST” VAATA

Kirjanik Maarja Kangro rääkis eile saates «Otse Postimehest», et pole varem näinud ühegi võimuliidu suhtes nii valdavat vastuseisu kultuuriinimeste hulgas kui praegu võimule saavale koalitsioonile.

«Eks ta nalja muidugi teeb, iga päev toob midagi uut ja totakat EKRE tulevaste ministrite poolt,» kõneles Kangro. «See koomiline aspekt on samal ajal traagiline ja peaks meid ettevaatlikuks tegema, sest kole retoorika toodab koledat reaalsust. Agressiivne retoorika toodab agressiooni juurde. Ma kardan, et inetu ja jäme, oma oponente solvav retoorika ei saa viia millegi heani.»

Kangro tunnistas, et frustratsioon ja äng on ühiskonnas tõepoolest olemas ning seetõttu võib EKREt pidada sõnumitoojaks, aga see ei tähenda tema hinnangul, et raevu selline kanaliseerimine oleks õige või peaks nii jääma. Ta juhtis tähelepanu sellele, et üksnes retoorika silenemine ei pruugi muuta asja sisu. «Populistid leiavad, et need, kes nendega ei nõustu, ei kuulu rahva hulka,» sõnas ta. «Kui keegi hakkab kõnelema rahva nimel ja võtab endale ainuõiguse seista rahva eest, kelle eest keegi varem ei seisnud, siis see ongi populismi tunnus.»

Kangro tähelepaneku kohaselt kasutatakse eravestluses ja sotsiaalmeedias praeguse olukorra kohta tihti sõna «masendav». «Ma ei ole vist näinud ühelegi koalitsioonile nii valdavat vastuseisu tegijate kultuuriinimeste hulgas kui sellele praegusele, tõenäoliselt varsti võimule saavale koalitsioonile,» rääkis ta. Ta tõdes, et  kultuuriinimesed ei ole mitte kriitilised, vaid otseselt eitaval seisukohal koalitsiooni suhtes, millesse on võetud partei, mille juhid on teinud rassistlikke avaldusi ning milles kõrgel positsioonil ja nüüdsest ka riigikogu fraktsioonis on inimene, kes on otseselt seotud neonatslusega (silmas on peetud Ruuben Kaalepit – VK) ja teeb isegi parlamendis neonatslikke žeste. Selle valgete võimu žesti tegi ära ka Martin Helme, tuletas Kangro meelde. Sama märki kordas rahvusringhäälingus riigikogu vastne spiiker Henn Põlluaas, kes Kangro hinnangul pühendab näiliselt tasakaalukast esitusviisist hoolimata suure osa oma sõnavõttudest oponentide alavääristamisele ja solvamisele.

Eile eetris olnud veebisaade leidis sotsiaalmeedias ulatuslikku vastukaja, milles leiti, et Kangrol pole õigust kõnelda kõigi kultuuriinimeste nimel. Kangro märgib sotsiaalmeedias tehtud avalduses, et kavatsust kõnelda kõigi kultuuriinimeste nimel tal ei olnud. «Soovisin kirjeldada vaid nende inimeste arvamusi, kellega olen neil teemadel rääkinud või kelle sellesisulisi arvamusi olen juhtunud lugema/kuulma. Kavatsesin sellenigi jõuda, et nii mõnedki [kultuuriinimesed] kandideerisid riigikokku just nimelt EKRE ridades (Heiki Vilep, Ats Miller, Leo Kunnas) ja mitmed on väljendanud EKRE-le oma poolehoidu (Hendrik Lindepuu), aga läks teisiti /…/ Loomulikult ei kõnele ma teie nimel ega ka vaidlusta teie [kultuuriinimeslust], Kaupo Meiel, Sirje Kiin, Juku-Kalle Raid, Mait Vaik jne.» Kangro möönab, et «kultuuriinimeste» seas on neid, keda koalitsioon ei rõõmusta, ent kes taluvad EKRE retoorikat siiski paremini kui ähvardavat «õiguslaste» maailma. «Ja on neid, kes usuvad või vähemalt on kunagi lootust avaldanud, et EKRE valitsusse kaasamine võiks tolle partei murendada. Lisaks on [kultuuriinimesi], kes ei soovi oma seisukohta avalikult väljendada ega «pooli valida». Ka nende eest ei saa ma kõnelda.»

Kangro ütles saates, et ei ole toimuvaga rahul, aga ei karda ka midagi. «Ma jätkan igatahes kriitilisel liinil,» lubas ta. Kangro ei näe võimalust, et peaminister Jüri Ratasel edaspidi enam vabandust paluda ei tuleks. «On muidugi võimalik, et võimuahnele Jüri Ratasele kasvavad sarved ja saba ja ta hakkab rääkima sama juttu (nagu EKRE poliitikud – VK),» arvas ta, viidates Vikerkaare peatoimetaja Märt Väljataga sõnastatud võimalusele, et Ratas saab ise Eesti Orbániks, kui tal õnnestub võimuliidus raudne distsipliin maksma panna. «Ei tea, kas see koalitsioon püsib niikaua, et see juhtuks,» nentis Kangro.

Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad