Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates “OTSE POSTIMEHEST” VAATA

Kas ja millisel määral on Swedbanki Eesti üksuses kahtlast raha pestud, tuleb võimudel veel selgeks teha, ütles finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler videointervjuus Postimehele.

Ehkki Rootsi suurpanga Swedbanki tippjuhtkond on varem korduvalt avalikult kinnitanud, et neil pole olnud rahapesukahtlusega ettevõtteid kliendiks ning nad pole olnud rahapesuskeemidega kuidagi seotud, paljastab värske andmeleke, et läbi Swedbanki kontode voolas vähemalt 5,8 miljardi USA dollari jagu kahtlast raha.

Lekke tõid päevavalgele Rootsi rahvusringhäälingu SVT uurivad ajakirjanikud, kes analüüsisid andmeid viimase viie kuu jooksul. Andmekogu hõlmab endast aastatel 2007-2015 toimunud ülekandeid, kus üheks osapooleks oli Danske Banki Eesti filiaalis asuv konto. Ka see leke puudutab otseselt Eesti pangandust, sest kõik Swedbanki osalusega tehingud toimusid panga Balti harudes.

On kahtlused, et Swedbankis on pestud kahtlase päritoluga raha, kaasa arvatud Eestis. Kui eile tehti teatavaks otsus sulgeda rahapesu pärast Danske Banki Eesti filiaal, siis kas Swedbanki Eesti tütarettevõtet ootaks sama saatus, kui kahtlused osutuvad tõeseks?

[Mis puudutab kahtluste sisu,] siis me räägime meedias avaldatud materjalidest. Minu arusaamist mööda puudutab see juhtum suuremalt jaolt ikkagi Rootsi Swedbanki.

Igapäevatööst lähtuvalt on [finants]järelevalve esimene samm teha kindlaks, mil määral on Eesti Swedbank selle juhtumiga seotud ja kas see lugu on tõesti selline, nagu see on praegu meedias esitatud.

Finantsinspektsioon hoiab oma Rootsi kolleegidega selles asjus ühendust. Kindlasti saame aja jooksul parema ülevaate.

Aga nii palju, kui olen tänase kiire päeva jooksul jõudnud jälgida meediat, käib jutt ikkagi minevikust. Räägime taas (vihjab Danske juhtumile – G. B.) viie-kümne aasta tagustest sündmustest. Sellised sündmused käivad meid aeg-ajalt ikka kummitamas.

Aga millal oli [Rootsi kolleegidega] esimene kontakt, kus vihjati, et Swedbankis võidi raha pesta ja et see juhtum võib puudutada ka Baltimaid, sealhulgas Eestit?

Vaadake, finantsjärelevalve töö on katkematu. Meile tuleb iga päev erinevat informatsiooni. Aga me ei tegele rahapesukahtlustega – neid uurivad rahapesu andmebüroo ja prokuratuur.

Meie ülesanne on jälgida, kas pankade turva- ja riskikontrollid on sellisel tasemel, et kahtlaseid tehinguid Eestis ei saaks teha või et need oleksid tõkestatud.

Kui vaadata minevikku, siis Eesti pangad on teinud selles suure arengu just viimastel aastatel. Mina oskan rääkida aastatest 2014 kuni 2016 ja sealt edasi.

Hea küll ... Eesti finantsinspektsioon on teinud ka kontrolle kohaliku Swedbanki üle. Et siis midagi pole avastatud nende kontrollide käigus?

Te nüüd vihajate millistele kontrollidele?

Need rutiinsed kontrollid, mis puudutavad rahapesu.

Vastavalt Eesti seadustele peavad pangad andma kahtlastest tehingutest teada rahapesu andmebüroole. Meie üksikuid kahtlaseid tehinguid ei menetle.

Aga jah, loomulikult teostame Eesti Swedbanki üle järelevalvet nii, nagu seadus sätestab. Siin panustab vastavalt seadusele ka Euroopa Keskpank. See on selline jagatud vastutus.

Milles seisneb Eesti probleem, et igasugused siin tegutsevad pangad saavad rahapesukahtlustuse? Kas viga on süsteemis? Või asjad kukkuvadki nii välja?

Kas ikka on ainult Eesti probleem? Kuulsime siin seminaril (intervjuu toimus täna Swissôtelis peetud majandusjulgeoleku konverentsi «Eesti 100Pluss Visioon» kohvipausi ajal – G. B.), et rahapesu pankades leiab aset erinevates riikides, mitte ainult Eestis.

Ma ei taha, et jääb kõlama väide, et rahapesurisk puudutab üksnes Eestit. See on ka paljude teiste riikide, sealhulgas Euroopa Liidu liikmesmaade probleem.

Leian, et piiriüleseid [rahapesu puudutavaid] probleeme saaks paremini lahendada siis, kui Euroopas oleks olemas ühtne asutus, millel oleksid rahapesu andmebüroo ja osaliselt ka finantsjärelevalve funktsioonid.

Aga mida saaks just Eesti teha, et selliseid asju ei juhtuks enam?

Siin võib äärmuslikke näiteid tuua.

Näiteks Läti keelas oma pankadel välisresidentide teenindamise. See on üks äärmus.

Ja teine oleks mitte midagi teha. See tähendab teha asjade ajamine vabamaks. Kostub ju ärisektorist tugevaid hääli, et praegu on pankades keeruline kontosid avada.    

Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad